Obsah (9)

§ 43§ 18§ 44§ 45§ 46§ 49§ 8§ 54§ 47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaija Koik Määruse tegemise aeg ja koht 28.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-18647 Tsiviilasi X maksejõuetusavaldus Menetlusosalised ja nende esindajad

) ei ole sätestatud teisiti (

§ 43). 11. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (Pankr

S § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

1. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
2. Võlgniku vara- ja võlanimekirjast ning usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on pension summas 1096,50 eurot kuus ja töötasu 436,00 eurot kuus (dtl 34, 41, 83, 91). Võlgniku igakuised jooksvad kulud on 1085 eurot. Võlgniku vara- ja võlanimekirja ning usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt 171 842,85 euro ulatuses, enamus nõudeid on võlanõuded, üks nõuetest on A OÜ-ga seotud käendusepingust tulenev nõue, ning ühegi nõude suhtes ei ole algatatud kohtu- või täitemenetlust (dtl 34, 43-44, 83, 93-94). Võlgniku ainuomandis on T OÜ (registrikood xxxxxx) osa ja A OÜ (registrikood xxxxxx) osa, kumbki eeldatava väärtusega 0,00 eurot (dtl 84, 90). Seejuures nähtub usaldusisiku väljatoodust, et OÜ A 2024 bilansi ja kasumiaruande kohaselt koosneb OÜ A vara ühingu nõudest aruandva isiku (s.o võlgniku) vastu summas 65 810,00 eurot. Lisaks on ühingul nõudeid ostjate vastu, mida võlgnik juhatuse liikmena on hinnanud ebatõenäoliselt laekuvaks. Tulenevalt eeltoodust koosneb OÜ A vara kahest ebatõenäoliselt laekuvast nõudest. Võlgniku poolt usaldusisikule 24.01.2025 kohtumisel antud selgituste kohaselt on T OÜ käibevarana kajastatud rahalisi vahendeid kassas, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Rahaliste vahendite arvelt on makstud võlgniku X rahalisi kohustusi kolmandate isikute ees, T OÜ pangakonto saldo on 5,15 eurot. Muu vara võlgnikul puudub (dtl 39-42, 89-92). Eeltoodud 5/8 asjaoludest johtuvalt nõustub kohus usaldusisiku hinnanguga (dtl 35, 45, 85, 95), et võlgnik on maksejõuetu ning esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.
3. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.
4. Usaldusisik Kristjan Aava andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Kristjan Aava (PankrS § 31 lg 6).
5. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause, § 78 lg 1).
6. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (

§ 18lg 8).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse lahendamine

1. Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada.
2. Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega (

§ 45lg 1).

20. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata

§ 45lg-s 3 sätestatud alustel.

21. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Usaldusisik ei ole välja toonud ja kohtule ei ole teada, et käesoleval juhul esineks

§ 45lg-s 3 sätestatud aluseid jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

22. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (

§ 46lg 1).

23. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (

§ 46lg 3).

Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva pankrotimenetluse lõppemisel. 24. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (

§ 49lg 1).

25. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 18lg 4, Pankr

S § 33 lg 1). Menetluskulud 6/8 26. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu, tasuda pankrotivarast (

§ 8lg 1, Pankr

S § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1). 27. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (

§ 54lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (

§ 54lg 1).

Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (

§ 54lg 2 esimene lause).

28. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 4).

Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,2 eurot (PankrS § 23 lg 3). 29. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1225 eurot, millele lisandub käibemaks summas 269,5 eurot ehk kokku koos käibemaksuga 1494,50 eurot. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 54lg 4, Pankr

S § 23 lg 2), mille kohaselt kulus tal oma ülesannete täitmiseks 8 tundi ja 45 minutit. Kohus leiab usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi ning 20.01.2025 esitatud ja 27.01.2025 täiendatud vara- ja võlanimekirjast ja selle lisadest nähtuvat arvestades, et usaldusisiku tööaja arvestuses välja toodud ülesanded on olnud vajalikud ja nendele kulunud aeg on olnud mõistlik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 140 eurot jääb alla hüvitatava tunnitasu ülemmäära ega ole ebamõistlikult suur (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). 30. Lähtuvalt eeltoodust määrab kohus

§ 54lg-te 1 ja 2 ning Pankr

S § 23 lg-te 1-3 alusel usaldusisiku tasuks 1225 eurot, millele lisandub käibemaks summas 269,5 eurot ehk kokku koos käibemaksuga 1494,50 eurot. 31.

§ 54lg 2 teise lause ja Pankr

S § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

1. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Määruse alusel tuleks usaldusisikule riigi vahenditest seega hüvitada 594 eurot, millele lisandub käibemaks 130,68 eurot ehk koos käibemaksuga 724,68 eurot (alustatud pooltunde 18 x 33).
2. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse usaldusisikule osaliselt riigi vahenditest. 7/8
3. Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus usaldusisiku tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ (registrikood 11966881), arveldusarve XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is (

§ 54lg 9).

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

1. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s
2. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
3. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (

§ 47

lg 1-2): • • • • tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 37. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47lg 3-7).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Koik kohtunik 8/8