) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on Yellow Hotels OÜ ja X (endise perekonnanimega Y) vahel 22.03.2023 sõlmitud üürileping, millega üürileandja andis üürniku kasutusse xxx xx korteri nr xx. Üürilepingu punkti 3.1 järgi pidi kostja tasuma üüri 280 eurot kuus, millele lisandusid kõrvalkulud. Kostja sattus maksete tasumisega viivitusse. Kostjal tekkis kõrvalkulude võlgnevus perioodil juuli-august 2023 ja 1.09.-4.09.2023 summas 198,89 eurot ning üürivõlgnevus august 2023 eest ja perioodi eest 1.09-3.09.2023 summas 307 eurot. Kostja tasus 09.05.2024 üürivõlgnevuse osaliselt summas 85 eurot. Lisaks oli üürilepingu kehtivuse ajal kahjustunud korteri vannitoa ja elutoa sente viimistlus, mille remondi eest üürnik võlgneb hagejale 1400 eurot. Kokkuleppel lõpetasid pooled üürilepingu remondi lõppemisele järgnevast päevast, s.o 04.09.2023. Esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhinõude tasumist summas 1820,89 eurot, millest üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus moodustab 420,89 eurot ja kahjuhüvitis 1400 eurot. Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulusid 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 459,53 eurot, viivist alates 06.11.2024 põhinõude summalt 1820,89 eurot selle täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning menetluskulusid. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohus on lugenud hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks
Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 2 Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (507 eurot) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu hagimenetluses 220 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 385 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 625 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.