KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht XXX, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-103233 Tsiviilasi I.-M. L.-i hagi K. P. vastu kahjuhüvitise väljamõ

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa määruse peale määruskaebust esitada, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. I.-M. L. esitas
2. jaanuaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2627,48 euro saamiseks. Kohus tegi
3. jaanuaril 2024 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Eeltoodu alusel maksekäsu kiirmenetlus
4. veebruaril 2024 lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 1 Tsiviilasi 2-24-103233
5. Kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 487 lg 1 kohaselt nõudis hagejalt hagiavaldusele ettenähtud vormis hagiavaldust.

1. märtsil 2024 hageja esitas kohtule hagiavalduse kostjalt 2627,48 euro põhinõude ja alates
2. jaanuarist 2024 kuni kohtuotsuse täitmiseni viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
3. jaanuaril 2023 XXX asuva eluruumi üürilepingu tähtajaga kuni
4. jaanuar
5. Kostja paigaldas hagejaga kooskõlastamata ja hageja nõusolekuta korterisse kasutatud nõudepesumasina, mis põhjustas
6. augustil 2023 vee- ja niiskuskahju XXX korterites nr xxx ja nr xxx. Hageja on osamaksetena tasunud Salva Kindlustusele kui korteri nr xxx kindlustusandjale korteriomanikule hüvitatud kahju 2407,48 eurot ning hüvitanud korteri nr xxx omanikule niiskuskahjustusega seina parandustööde eest 220 eurot.
7. Kostja kirjalikus vastuses hagile vaidles hagile vastu, väites, et paigaldas korterisse nõudepesumasina hagejaga kooskõlastatult, samuti kostja ei nõustunud kahju suurusega.
8. novembril 2024 kostja saatis kohtule kirjaliku kompromissettepaneku, milles tegi ettepaneku, et tasub hagejale 12 kuu jooksul kokku 2057,40 eurot, 171,45 eurot kuus. Hageja kostja kompromissettepanekuga ei nõustunud.
10. veebruaril 2025 korraldaval kohtuistungil jõudsid pooled kompromissile.

§ 430

lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte avaldatud kompromissi tingimused: kostja tasub hagejale põhinõude 2627,48 euro ja menetluskulude katteks kokku 3000 eurot 200 euro suuruste osamaksetena 15 kuu jooksul alates

1. märtsist
2. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitasid, et jäävad sellise kompromissi juurde ning kokkuleppel välistasid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õiguse.
4. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus kinnitab poolte kokkuleppe ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. 7. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav. Menetluskulude jaotus 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruses ja ülejäänud menetluskulude poolte endi kanda jäämises kokku leppinud. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra täiendavalt kindlaks menetluskulude jaotust. 9.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. Riigilõivu tagastamine 10. Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 3 näeb ette, et menetluse lõpetamisel kompromissi sõlmimise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Tulenevalt

§ 150lg-st 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu tasumiseks kohustatud menetlusosalise avalduse alusel. 2