Obsah (6)

§ 428§ 430§ 64§ 432§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2025, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-18252 Aktiva Finance Group OÜ hagi M. R. vastu võla nõudes 14 3

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled esitasid 17.10.2024 kohtule kompromissi kinnitamiseks. Pooled esitasid 27.11.2024 uuesti kohtule kompromissi kinnitamiseks. Kompromissisumma 14 059,34 eurot sisaldab põhivõlga 9961,24 eurot, intressi 307,47 eurot, viiviseid 2985,63 eurot, võla sissenõudmiskulu 50,00 eurot, hageja esindajakulu 300,00 eurot ja pool hagilt tasutud riigilõivust, so 455,00 eurot. Kompromissilepingu punktis 3 on pooled kokku leppinud, et kui kostja tasub osaliselt või hilineb kompromissi punktis

1. fikseeritud osamakse tasumisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga (s.o 0,0657% päevas) põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus arutas pooltega kompromissi 18.02.2025 kohtuistungil.
2. Kohus arutas kohtuistungil läbi nõude eeldused. Kostja kinnitas, et sai laenu kätte ning et lepingudokumendid olid talle kättesaadavad internetipangas. Kostja selgituste kohaselt oli tal nõude aluseks oleva laenu saamise ajal kaks telefoni järelmaksu, 25 eurot kuus ja 72 eurot kuus. Elas ema juures, kus üüri ega kommunaalmakseid ei tasunud. Tallinnas ööbimise eest maksis sõbrale 3 sularahas 100 eurot kuus. Kohus kontrollis, et krediidiandja on tuvastanud kostja sissetuleku suuruse ja allika. Lisaks sellele kontole, mille väljavõtte hageja on esitanud, kasutas kostja enda sõnul ka teisele eraisikule kuuluvat kontot, kust läksid maha mõned igakuised maksed (jõusaal, Netflix). Laenumakseid sealt kontolt ei tasutud. Kotja sõnul võttis tema noorem vend tema IDkaarti kasutades
3. a suvel kostja nimele mitmeid kiirlaene (esines krediidiandjate juures kostjana, kuna on väliselt sarnane). Kuna vend oli siis ise alaealine, kostja venna vastu nõuet ei esitanud. Kohtutäiturid aja jooksul täitsid need võlad ära. Kostja kinnitas, et nõude aluseks oleva laenulepingu sõlmimise ajal enam võlgu ei olnud ning laenu võttis ta auto ostmiseks (ning ka tegelikult ostis selle eest auto). Makseraskustesse jäi koroonaviiruse ajal, kui kaotas töö. Kostja kinnitas, et praegu on tal töökoht ning tema palk on 111,20 eurot bruto päevas. Kuus töötab kas 14 või 17 päeva, töötab laeval. Eluasemekuludena maksab sõbrale 150 eurot kuus tema juures ööbimise eest, kommunaalarveid ei tasu. Lapsi (st ülalpeetavaid) ei ole. Kostja kinnitas, et 234,22 euro tasumine kuus on talle jõukohane. Hageja ja kostja kinnitasid, et kostja on juba tasunud 4 kompromissijärgset tagasimakset. Hinnates hageja poolt esitatud tõendeid ning kostja selgitusi, on kohus seisukohal, et krediidiandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet laenu andmisel. Leping on kostja poolt allkirjastatud, sisaldas nõutud andmeid ning lepingudokumendid olid kostjale püsival andmekandjal kättesaadavad. Krediidi kulukuse määr jäi lubatu piiresse. Kostja kinnitas, et on laenu kätte saanud. Samuti ei vaielnud kostja vastu sellele, et on lepingu üles ütlemise teate kätte saanud. Ka on möödunud laenu tagastamise lõpptähtaeg. Kohus kontrollis, et kompromissi täitmine on kostjale jõukohane ning et kostja sai aru kompromissi tingimustest. Kohus selgitas kostjale, et võrreldes hagi nõuetega on kostjale ainus leevendus võla tasumine osade kaupa, mida kohus otsusega omal algatusel määrata ei saaks. Riigilõivu vähenemise näeb ette seadus (kompromissi korral pool hagimenetluses tasutud riigilõivust tagastatakse). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kompromissi võib kinnitada. Küll aga ei saa kohus kinnitada kompromissi punkti 3, milles on ette nähtud kompromissijärgsete maksete tasumisega viivitusse sattumisel viivis määraga 23,98% aastas. Selline viivisemäär ei vasta VÕS § 113 lg 1 tingimustele, mille kohaselt viivisemäär võib olla kas seadusjärgne või intressimääraga võrde. Lepingujärgne intressimäär oli 10% aastas. Hagis on hageja nõudnud ka viivist samas määras. KIOS § 3 lõikest 9 tulenevalt ei saa hageja sõlmida võlgnikuga kokkulepet, mis halvendaks võlgniku olukorda. Ilmselgelt halvendaks võlgniku olukorda see, kui 10% viivisemäära asemel arvestataks viivist 23,98% aastas. Seega sellist kokkulepet kohus ei kinnita. Kohtuistungil selgitas kohus seda pooltele ning pooled kinnitasid, et on nõus, et kohus kinnitab kompromissi selliselt, et viivisemääraks on 10% aastas.
4. Kohtule esitatud kompromiss vastab, arvestades käesoleva määruse punkti 3 põhjendusi,

§ 430

lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita. 5. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele vastavalt

§ 64lg 2 ja § 661 lg 4.

6. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kooskõlas

§ 430

lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus 4 leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

7. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 8.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud. Vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagilt vastavalt hagihinnale (14 300,46 eurot) tasunud riigilõivu 910 eurot. Hageja on kohtule esitanud taotluse tsiviilasjas hagilt tasutud riigilõivust 910 eurot, poole, so 455 euro tagastamiseks. Kohus tagastab riigilõivu taotletud suuruses määruse jõustumisel hageja poolt nimetatud arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 5