← Eesti

1-18-6347/6

Obsah (6)§ 424§ 73§ 68§ 69§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09.oktoobril 2018.a Tallinn Kriminaalasja number 1-18-6347 /18230200250/ Kohtunik Leili Raedla Koh

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristo Adosson Kaitsja Kohtuistungile kaitsjat ei soovinud Süüdistatav S.W - elukoht ja aadress: xxx; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx; karistatus: üks kehtiv kriminaalkaristus, karistatud Harju Maakohtu 02.09.2014 otsusega

§ 424

järgi 6 kuu pikkuse vangistusega

§ 73kohaldamisega, katseaja kestus 3 aastat, s.o kuni 01.09.2017; kehtivaid väärteokaristusi ei ole; Kr

MS § 217 alusel kinni peetud 11.-12.04.2018.a. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.W

§ 424lg 2 järgi, mõista karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud.

Kohaldades

§ 68

lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.12.04.2018.a s.o 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 69

lg 1 alusel asendada S.W-le mõistetud 1 (ühe) aasta, 4 (nelja) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus 508 (viiesaja kaheksa) tunni üldkasuliku tööga, mille tähtajaks määrata

§ 69lg 3 alusel 2 (kaks) aastat.

Määrata S.W üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustada S.W-d täitma

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama oma alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata S.W-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel on S.W kohustatud käitumiskontrolli ajal alluma alkoholismivastasele ravile, mis sisaldab psühholoogi või psühhiaatri külastusi, millega tuleb alustada esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätkata kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata S.W-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine sotsiaalprogrammis.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära S.W-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on S.W kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Mõista S.W-lt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse:  sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 750 € (seitsesada viiskümmend eurot);  advokaadi õigusabikulud summas 270 € (kakssada seitsekümmend eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud kogusummas 1020 € tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 102 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui 2 süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (KrMS § 319). SÜÜDISTUS S.W Harju Maakohtu 02.09.2014 otsusega

§ 424

järgi karistatud isikuna ning joobeseisundis alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,61 mg/l juhtis 11.04.2018 kella 12.42 ajal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. Oma tegevusega pani S.W toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU Juhindudes Kr

MS §-st 245, sõlmisid abiprokurör Kristo Adosson, süüdistatav S.W ja kaitsja Dmitri Školjar alljärgneva kokkuleppe:

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 5 kuu pikkust vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka S.W eelvangistuses 11.-12.04.2018 viibitud aeg, s.o 2 päeva ning lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistuse pikkuseks 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt

§-le 69 asendada kokku lepitud karistus 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva ehk 508 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 508 tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. Kohustada süüdistatavat

§ 69

lg 4 alusel järgima

§ 75

lg-s 1 loetletud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada süüdistatavat alluma järgmistele kontrollkohustustele: 1. alluma alkoholismivastasele ravile (

§ 75

lg 2 p 5), mis sisaldab psühholoogi või psühhiaatri külastusi, millega tuleb alustada esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätkata kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik; 2. mitte tarvitama alkoholi (

§ 75lg 2 p 2); 3.

osalema sotsiaalprogrammis (

§ 75

lg 2 p 8).

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. 3 Kriminaalmenetluse kulud: Kr

MS § 180 lg 1 alusel kohustub süüdistatav hüvitama kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1020 eurot: - 270 eurot määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses; - 750 eurot sundraha, s.o miinimumkuupalk 500 eurot 1,5 kordses määras. Tagamaks äsja tööle asunud süüdistatavale tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub S.W talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Samuti kuuluvad menetluskulud vastavalt kokkulepitule välja mõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leili Raedla 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.