lg 2 p 3 alusel rahalise karistusega 4000.- krooni; 2) Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 25.02.2008.a. otsusega
lg 2 p 1 alusel 4k vangistusega 18k katseajaga; 3) Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 19.05.2008.a. otsusega
lg 2 p 1, 3 ja § 215 lg 2 p 2 alusel 6k vangistusega 24k katseajaga; 4) Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 24.09.2009.a. otsusega
lg 2 p 7, 8; § 201 lg 1; § 209 lg 2 p 1 alusel 1a 1k 27p vangistusega, mis
alusel asendati 834t ÜKT-ga, mille tegemise tähtajaks on 2 aastat; 5) Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 06.09.2010.a. otsusega
lg 2 p 4, 7, 8; § 202 lg 2 p 2 alusel rahalise karistusega 1 / 13 1-11-4268 8000.- krooni. Väärteokorras karistatud 29- l korral Kuriteo kvalifikatsioon:
lg 2 p 4, 7, 8 Kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal määratud korras Kannatanud Peeter Valit ja Valentina Valit Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 4, § 180 lg 1 kohus RESOLUTSIOON otsustas: 1. Süüdi tunnistada O.X
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust kolmandiku võrra, s.o 2 (kahe) kuu võrra, lugedes kandmisele jäävaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 24.09.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 (ühe) aasta ja 5 (viie) päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista O.X-ile 1 (üks) aasta, 4 (neli) kuud ja 5 (viis) päeva vangistus.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 18.08.2011.a karistusaja hulka, seeläbi arvata O.X karistusaja alguseks 18.08.2011.a.
lg 2 kohaselt viia Pärnu Maakohtu 06.09.2010.a mõistetud rahaline karistus täite iseseisvalt antud kriminaalasjas mõistetud karistusest.
lg 2 p 7, 8, § 201 lg 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest, olles seega
lg 2 p 4 nimetatud isik ajavahemikul 11.04.2010.a kell 22.00 kuni 17.04.2010.a kell 12.00, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, olles eelnevalt S E ja A E kokku leppinud, et minnakse metalli varastama, sisenes omavoliliselt koos S Ei ja A E Pärnumaal, Paikuse vallas, Põlendmaa külas asuva Raudemetsa talu maaüksusele, mis on tähistatud „Raudemetsa talu eravaldus” sildiga, kus kohast üheskoos võeti ebaseadusliku omastamise eesmärgil P V 3 / 13 1-11-4268 kuuluv 250 kg metallist katel, 150 kg metallist katel ja metallist reduktoriga mullafrees. Seejärel sisenesid nad kooskõlastatult tabaluku lõhkumise teel Raudemetsa talu maaüksusel asuvasse garaaaži, kust üheskoos võeti ebaseadusliku omastamise eesmärgil rohelist värvi plastikkorpusega taldlihvija Verto 135 W, tumerohelise korpusega akutrell Bosch PSR1200, kahed vene päritolu kruustangid, garaažipõrandalt võeti musta korpusega kaks kasutatud autoakut, beeži värvi lukustamata sõiduautolt võeti mootoriruumist valge korpusega 75Ah autoaku Hankook, rohelist värvi 20- liitrine metallist bensiinikanister, halli värvi plastikkohvriga 136 osaline tööriistakomplekt, kaks kera 100m pikkust montaažikaablit, punast värvi hüdrauliline tungraud, halli värvi korpusega akutrell Panasonic, alasina kasutusel olnud 2 metallplaati, milledes üks mõõtudega 15*20*2cm ja teine mõõtudega 10*5*2cm ja, 50meetrine rull 16 mm² ristlõikega peenkuidkaabel, ühed punaste plastikkäepidemetega Knipex reguleeritavad tangid; ning kuuri, kust üheskoos võeti ebaseadusliku omastamise eesmärgil bensiinimootoriga kettsae Husqvarna ning 100 kg vaske. Seega O.X , võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, grupi poolt ja sissetungimisega, pani toime
Kohtu poolt uuritud tõendid: 1) Kannatanu P V ütlused (II kd, tlk 4-9, 10-12, 15-16) selle kohta missugune vaatepilt tal avanes17.04.2010.a. ennelõunal, kui ta käis Pärnumaal, Paikuse vallas, Põlendmaa külas Raudametsa talus, annab ülevaate varastatud esemetest ning osade varastatud esemete leidmisest. 2) Kannatanu V V ütlused (II kd, tlk 19-20) varastatud esemete kuuluvuse ja asetsemise kohta kinnistul. 3) Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, tlk 21-25)- fikseeritud on sündmuskoht asukohaga Raudametsa talu, Põlendmaa küla, Paikuse vald, Pärnumaa. 4) Tunnistaja M Sütlused (II kd, tlk 26-27) selle kohta, et 2010.a. alguses müüs ta sõiduauto BMW 520 reg. märgiga 562TGE O.X-ile . 5) AS Kuusakoski vastuskiri (II kd, tlk 50-57), mille kohaselt S Et on sõlminud AS- iga Kuusakoski vanametalli ostu-müügitehingud 2010.a aprillikuus. 6) AS Kuusakoski vastuskiri koos lisaga (II kd, tlk 45), mille kohaselt tõi R.J 12.04.2010.a. AS- i Kuusakoski vanametalli transpordi vahendiga, mille registreerimismärk oli 562TGA ja 683GR. 7) OÜ Taunex Auto vastuskiri (II kd, tlk 59-60) koos e-kirjale lisatud rendilepinguga, mille kohaselt O.X rentis OÜ- lt Taunex Auto 09.04.2010.a sõiduautole haagise reg. märgiga 683 GR. 8) 13.10.2010.a koostatud läbiotsimisprotokoll (II kd, tlk 70-71), millest nähtuvalt andis O.X oma elukohast vabatahtlikult politseile üle akutrelli Bosch kohvri, mille sees akutrelli Panasonic, mutrivõtmetekohvri Makita, mutrivõtmete komplekti. 9) Asitõendite vaatlusprotokoll 22.10.2010.a (II kd, tlk 80-89), milles on vaadeldud läbiotsimise käigus saadud akutrelli Bosch kohvrit, milles akutrell Panasonic ning tööriistakohvrit koos erinevate tööriistadega. 10) Asitõendite vaatlusprotokoll 06.08.2010.a (II kd, tlk 67-68), milles on vaadeldud O.X poolt 04.08.2010.a. ülekuulamisel politseile antud mutrivõtme kuuskant padruneid. 11) O.X käsikirjas kinnitus (II kd, tlk 97) selle kohta, et ta annab vabatahtlikult 4 / 13 1-11-4268 politseile üle mutrivõtmete komplekti. 12) Üleandmise- vastuvõtmise akt (II kd, tlk 17), millega P V kinnitab, et on politseist kätte saanud osad temalt varastatud esemed. 13) Kahtlustatava S Et ütlused (II kd, tlk 92-94), millega tunnistab kuriteo toimepanemist. 14) Kahtlustatava O.X ütlused (II kd, tlk 98-100), millega osaliselt tunnistab kuriteo toimepanemist; O.X istungil antud ütlused ja viimases sõnas lausutu. 15) Kahtlustatava A E ütlused (II kd, tlk 101-103), millega tunnistab kuriteo toimepanemist. 16) Pärnu Maakohtu 24.09.2009.a kohtuotsus (II kd, tlk 135-138), mille alusel mõisteti O.X süüdi
§
199 lg 2 p 7,8, § 201 lg 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi – tõendab seda, et O.X puhul on tegu isikuga, kes on varem varguse toime pannud. 17) Väljatrükk kriminaalhooldaja M Ri 05.10.2011.a emailist (II kd, tlk 193), millest nähtuvalt O.X sooritas Pärnu Maakohtu 24.09.2009.a. mõistetud üldkasulikust tööst 93 tundi. 18) Tõend O.X maksustatava tulu kohta (II kd, tlk 113), mille kohaselt isik deklareeris 2009.a. 10 977.- krooni. 19) Teatis O.X keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (II kd, tlk 114), mille kohaselt tuleb tema päevamäära suuruseks lugeda
20) Tsiviilhagi (I kd tlk 79-80, 88 pöördel, II kd tlk 196) Kohtuistungil nõudis prokurör O.X süüditunnistamist esitatud süüdistuses ja karistamist lühimenetluses lõpliku karistusega
lg 7, 65 lg 2 alusel 1 aasta, 4 kuu ja 5 päevase vangistusega ja toetas esitatud tsiviilhagi. Kaitsja leidis, et süü on tõendamist leidnud ja palus rahalist karistust. O.X viimases sõnas märkis, et kahetseb, et tegi politseiga koostööd. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED I. Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et O.X süüdistus
Samuti leiab kohus, et O.X nii kohtueelsel uurimisel, kohtuistungil antud ütlusi kui tema viimases sõnas lausutut ei saa pidada usaldusväärseteks, kuivõrd need on vastuolus tõendite kogumiga, eeskätt A. E ja S. Eti ütlustega, samuti ei ole need ütlused paljuski eluliselt usutavad. Nimelt, O.X on oma kohtueelsel menetlusel antud ütlustes (II kd, tlk 98-100) leidnud, et nad käisid pelgalt S Ei vanaema juurest metalli ära viimas. Samas nii A. E kui S. E on piisava selgusega kirjeldanud, et kui nad juba kohale jõudsid, siis otsustati asju varastama hakata üksnes seetõttu, et oli juba näha, et vaatamata hämarusele majas tuled ei põle ja sellest järeldati, et kedagi kodus ei ole. Samuti vastuolus S. E ja A. E ütlustega andis O.X kohtueelsel menetlusel ütlusi, et hoonetesse tema sisse ei läinud, vaid pani asju üksnes autosse. S. Ei ja A. E ütluste kohaselt osales kaastäideviijana aktiivselt aga ka O.X . Samuti on S. Ei ja A. E ütluste kohaselt tuvastatav kolme isiku ühine eesmärk – minna siis, kui kedagi kodus ei ole, võtta peale nii palju metalli kui mahub, maha müüa ja raha omavahel ära jagada. 5 / 13 1-11-4268 O.X taotles lühimenetluse istungil enda ülekuulamist. Ka O.X kohtuistungil antud ütlused ei haaku A. E ja S. E ütlustega. Nimelt oma ütlustes märgib O.X , et tema aitas vaid ahju-katelt auto peale ja tõstis ka muid esemeid autosse, mis talle toodi, muidu vaatas auto juures. E. E ja A. E on aga andnud ütlusi, mille kohaselt O.X käis ka hoonetes sees ja võttis sealt asju, mis pandi koos autosse. Järelikult ei ole O.X ütlused usaldusväärsed. Samuti on andnud O.X ütlusi, et Siimu vanemad olid nõus metalli äraviimisega. Antud väide ei ole aga eluliselt usutav, kuivõrd mindi hämaras, kontrolliti, et kedagi kodus ei oleks ja mindi ju O.X-ile teadaolevalt S. Ei vanaema juurde, mitte S. E vanemate majja. O.X samuti väitis, et S. Et võttis garaažil akna eest – ka see tegevus ja muugi viitab sellele, et O.X põiklevate ja vastuoluliste ütluste kohaseltki sai ta väga hästi aru, et tegemist on vargusega, milles ta osaleb. Kui asjade võtmine oleks lubatud, oleks käidud üksnes uksest oma võtmega. Järelikult on O.X ebausaldusväärne tõendiallikas ja kohus ei saa seetõttu võtta tema ütlusi kohtuotsuse aluseks. Kannatanu P V on andnud ütlusi (II kd, tlk 4-9, 10-12, 15-16) selle kohta missugune vaatepilt tal avanes 17.04.2010.a ennelõunal, kui ta käis Pärnumaal, Paikuse vallas, Põlendmaa külas Raudametsa talus. P. V annab ülevaate varastatud esemetest. Kannatanu V V andis ütlusi (II kd, tlk 19-20) varastatud esemete kuuluvuse ja asetsemise kohta kinnistul. Kannatanute, S. Ei ja A. E ütlused haakuvad esitatud süüdistuse ja tsiviilhagiga, mis puudutav varastatud esemeid. Samuti puudub kohtumenetluse poolte vahel igasugune vaidlus faktis, millised esemed ära võeti. Tlk 21-25 on toodud ära sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on fikseeritud sündmuskoht asukohaga Raudametsa talu, Põlendmaa küla, Paikuse vald, Pärnumaa. Vaatlusprotokoll viitab sissemurdmisele, sest hoonete lukud on purustatud. Nimetatud tõend koos kannatanute ütlustega kinnitab varguse toimepanemise fakti. Üldmenetluse istungil süüdistatavad taotlesid lihtmenetluse kohaldamist. A E ja S E kokkuleppemenetlust, need eraldas kohus menetlusest välja teise kohtuniku menetlusse ning jätkas O.X taotlusel menetlust lihtmenetluse korras. Kohtueelsel menetluse on kahtlustatavana ütlusi andud ka A E (II kd, tlk 101-103) ja S E (II kd, tlk 92-94) ütlusi. A. E ja S. Ei ütluste kohaselt ei ole võimalik täpselt öelda, kes käis esimesena välja idee metalli varastama minna. Kuid nende ütluste kohaselt on igati selge tõendamiseseme seisukohalt tähtsaim, et kõik kolmekesi, sh O.X olid varguse toimepanemisega päri. Nii A. E kui S. Et andsid ütlusi, et oli õhtune aeg ja nad sõitsid ringi koos O.X-iga , viimase BMW-ga. Asjaolu, et O.X sõitis BMW-ga on tõendatud tunnistaja M. S ütlustega (II kd, tlk 26-27), kuna viimane andis ütlusi, et oli müünud oma BMW O.X-ile . Seejärel S. E ja A. Eütluste kohaselt otsustati kolmekesi koos minna metalli varastama S. Eg vanaema juurde Põlendmaale. A. E andis ka ütlusi, et metallivarguseks otsustati eelnevalt rentida Taunex Autost järelkäru. Antud ütlusi tõendab ka OÜ Taunex Auto vastuskiri (II kd, tlk 59-60) koos e-kirjale lisatud rendilepinguga, mille kohaselt O.X rentis OÜ-lt Taunex Auto 09.04.2010.a. sõiduautole 6 / 13 1-11-4268 haagise reg. märgiga 683 GR ja tõi käru tagasi 11.04.2010.a õhtul. Kohus tuvastab esitatud süüdistuse järgi, et vargus pandi seega toime 11.04.2010.a, mis haakub ka esitatud süüdistusega. Samuti annavad ütlusi S. Et ja A. E, et järgmisel päeval viidi metall osaliselt kokkuostu. Avaldatud AS-i Kuusakoski vastuskirjade kohaselt ongi selleks kuupäevaks 12.11.2011.a. Eeltoodu kohaselt antud vargus pandi toime planeeritult ja ette valmistatult, O.X rentis selleks järelhaagise ja raha teenimise motiivil, s.t subjektiivses mõttes realiseeris O.X kuriteokoosseisu kavatsetult isikute grupis. Antud tahtlusaste püsis kõigi inkrimineeritud koosseisu tunnuste järgi O.X-il kuni kuriteo lõpuleviimiseni. Juba teo ettevalmistamisstaadiumi analüüsides on selge, et soov on ühiselt toime panna vargus, milleks tehti koos ettevalmistusi. Asjaolu, et tal selline esitatud koosseisutahtlus oli, kinnitab ka fakt, et ta esemed viidi metallikokkuostu ja raha jagati omavahel ära. A. E andis ütlusi, et jõudes Põlendmaale, oli üsnagi õhtune aeg ja hämar. Kuna majas tulesid ei põlenud, said nad aru, et kedagi kodus ei ole. Samaselt andis ütlusi ka S. Et, et kuna tuled majas ei põlenud järeldasid nad, et kedagi kodus ei ole. Järelikult olid O.X , S. E ja A. E ettekujutuse järgi teost olemas kõik tingimused salajase varguse toimepanekuks. S E andis ütlusi, et kolmekesi kandsid nad auto peale õuest kaks katelt ja mullafreesi. Need asjaolud haakuvad ka süüdistusega. Et seda tehti just kolmekesi, kinnitas oma ütlustes ka R.J . Järelikult tegutseti vargust toime pannes objektiivses mõttes isikute grupis. O.X käis taskulambiga uksi katsumas, need olid suletud asendis, kuid väidetavalt ei olnud need lukus. Kohus arvestades uuritud tõendeid kogumis, on seisukohal, et siiski lukud lõhkus O.X , kuivõrd tema läks ukse juurde ja andis seejärel teada, et need ei ole lukus, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et ta poleks teada andnud, et keegi teine on enne lukud ära lõhkunud. Nimetatud asjaolu sobis ka kõigi kolme teoplaaniga kokku, kuivõrd eesmärk oli varastada sõltumata kohast ja autole võeti kaasa ka järelkäru, et võimalikult palju saaks ära viia. A. Eandis ütlusi, et kaasa võeti nii palju kui peale mahtus ja osa jäi seetõttu sinna veel maha vedelema. Järelikult võeti kaasa ükskõik mida, millel võiks olla väärtust kokkuostus. Vargus pandi tõepoolest toime isikute grupis. Nõnda annab S. E ka ütlusi, et esimesena mindi garaaži, kus käidi taas sees kolmekesi koos. Täpsustavalt märgib S. E, et ka O.X käis garaažis sees taskulambiga, et vaadata, mis sealt võtta annab. S. E ütluste kohaselt võtsid nad näiteks garaažist kaasa tööriistakohvri, taldilihvija, kaabli, akutrelli, akud ja kahed kruustangid. Nimetatud esemete vargust heidetakse ette ka süüdistuses. Et O.X ka reaalselt kaastäideviijana varguse toimepanemises osales, on kinnitatud ka eeltooduga, kuid ka sellega, et S. E märgib, et ühed kruustangid keeras veel O.X-il auaküljest maha ja ulatas äraviimiseks. Samuti annab A. E ütlusi, et varguse toimepanemisel keegi niisama ei passinud. Asjaolu, et kõik tegutsesid aktiivselt varguse toimepanemisel, on kinnitatud ka sellega, et S. E on andnud ütlusi, et kui garaažist midagi võtta enam polnud, tahtis ta koos Aa ära minna, kuid O.X soovis veel ka kuuri alla vaadata. S. Ei ütluste kohaselt läks O.X seetõttu kuuri esmalt üksinda. O.X tahtlust kuritegu toime panna kinnitab seegi, et S. E ütluste kohaselt, kuna kuuri ukse juures oli murutraktor ja muid asju, siis ronis O.X nendest üle ja varsti tõi ta neile mitmeid asju: bensiinisae, vaske – s.o paljaks tehtud juhtmed jms. Ka nimetatud esemed haakuvad esitatud süüdistusega. S. E ja A. E andsid ka ütlusi, et järgmisel päeval saadi uuesti kolmekesi kokku ja siis viisid nad need katlad, vase ja akud metallikokkuostu. A. E ütluste kohaselt said nad kokkuostust 7 / 13 1-11-4268 umbes 3000 krooni ja selle jagasid nad ära kolmevahel võrdselt. Kuivõrd tungiti ka hoonetesse sisse ja võeti ära ka sealt süüdistuses kirjeldatud esemeid, pandi toime võõraste vallasasjade äravõtmine sissetungimisega ja seda ka nende asjade omastamise eesmärgil, kuivõrd kavatsetult sooviti ju varastatud esemed metallikokkuostu viia raha saamiseks. Lisaks ütlustele on kinnitatud fakt, et asjad metallikokkuostu viidi, ka alljärgnevaga: - AS Kuusakoski vastuskirja (II kd, tlk 50-57) kohaselt mille S E on sõlminud AS- iga Kuusakoski vanametalli ostu- müügitehingud 2010.a. aprillikuus; - AS Kuusakoski vastuskirjaja (II kd, tlk 45), mille kohaselt tõi A E 12.04.2010.a. AS- i Kuusakoski vanametalli transpordivahendiga (tlk 51), mille registreerimismärk oli 562TGA ja 683GR. Antud numbrimärgid aga ongi O.X BMW ja viimase poolt renditud haagise registreerimisnumbriks (II kd, tlk 60). AS Kuusakoski vastuste kohaselt viis S. E ilmselt ka muud metalli kokkuostu hiljem, mis jääb väljapoole esitatud süüdistust. Nii A E kui S E annavad ütlusi, et kokkuostu viisid nad ainult katlad, vask ja akud. Muud esemed jäid aga O.X kätte. Eelnimetatud ütlused on kinnitatud ka 13.10.2010.a. koostatud läbiotsimisprotokolli (II kd, tlk 70-71) alusel, millest nähtuvalt andis O.X oma elukohast vabatahtlikult politseile üle akutrelli Bosch kohvri, mille sees akutrelli Panasonic, mutrivõtmetekohvri Makita, mutrivõtmete komplekti. Nimetatud esemed vaadeldi ka 22.10.2010.a asitõendite vaatlusprotokollis (II kd, tlk 80-89) ja nimetatud esemed haakuvad O.X-ile esitatud süüdistuses toodud varastatud esemetega. Lisaks 06.08.2010.a asitõendite vaatlusprotokolli (tlk 67-68) kohaselt on vaadeldud O.X poolt 04.08.2010.a ülekuulamisel politseile antud mutrivõtme kuuskant padruneid ja on olemas ka O.X käsikirjas kinnitus (tlk 97) selle kohta, et ta annab vabatahtlikult politseile üle mutrivõtmete komplekti. Eeltoodud esemed riimuvad esitatud süüdistusega ja samuti üleandmisevastuvõtmise akti (II kd, tlk 17) kohaselt P V kinnitab, et on politseist kätte saanud osad temalt varastatud esemed. O.X-ile on esitatud süüdistuse järgi veel käsitlemata üks objektiivse koosseisu tunnus, milleks on korduv varguse või ka eelnev omastamise toimepanek. Nimetatud asjaolud on samuti tõendamist leidnud, kuivõrd Pärnu Maakohtu 24.09.2009.a kohtuotsuse (II kd, tlk 135138) kohaselt mõisteti O.X süüdi
lg 2 p 7,8, § 201 lg 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi – tõendab seda, et O.X puhul on tegu isikuga, kes on varem varguse ja omastamise toime pannud. Järelikult on eeltoodu alusel tõendatud kõik nõutavad objektiivse koosseisu tunnused esitatud süüdistuse alusel. Süüdistus on juriidiliselt inkrimineeritud õigesti. Tegu on eeltoodu järgi toime pandud kavatsetult. Mis puutub O.X väitesse, et ta ei pannud seetõttu kuritegu toime, sest oli politsei kaastöötaja ja andis neile informatsiooni, ei välista õigusvastasust. Prokurör ei vaidle vastu, et O.X-iga olid teatud kokkulepped kaastööks, kuid mitte kuriteo toimepanemiseks. Samuti andis O.X kohtuistungil ütlusi, et koostöö-kokkuleppe kohaselt oli tema ülesandeks infot hankida ja jälgida isikuid. Seega on ta ka ise sattunud oma väidetes vastuollu, sest ta sai ka ise aru, et kokkulepe/koostöö ei puudutanud kuriteos osalemist. O.X väitis, et ta pani teo toime seetõttu, et ei tahtnud end reeta sisuliselt A. E ja S. E ees. Tõendid räägivad aga ka selle 8 / 13 1-11-4268 väite osas täiesti teist keeld. Nimelt juba A. E ja S. Ei ütluste alusel O.X tegevust analüüsides, tuleb märkida, et O.X puhul oli tegemist pelgalt tegemist saamahimuga – sooviga varastatud esemete müügist tulu teenida. Nii S. E kui A. E ütluste alusel on tuvastav, et O.X ei hankinud pelgalt infot ja teda ei veetud antud sündmusesse vastutahtmist ega juhuslikult, vaid tal oli talle inkrimineeritud kuriteos aktiivne ja kandev roll juba selle ettevalmistamisstaadiumis, kui ta järelhaagise rentis ja kannatanu hoonetes käis ning asju autopeale tõstis. Tal oli piisavalt võimalusi ja vaba tahet teatada kavandatavast kuriteost politseile enne selle lõpule viimist ja varastatud metalli müümist. Seda ta aga ei teinud, vaid sai varastatud esemete müügist tulu, mille endale jättis. Ja kui vargus pandi toime 11.04.2010.a, siis enda kätte jäänud varastatud esemed andis ta politseile välja alles 05.08.2010.a (II kd, tlk 97) ja läbiotsimisel 13.10.2010.a (II kd, tlk 70). Raha saamine varastatud esemete eest ja osade esemete enda valduses hoidmine viitab samuti sellele, et tegemist ei olnud mingi koostööga politseiga, vaid pelgalt sooviga vargus toime panna omakasu motiivil. Järelikult puuduvad O.X-il teo õigusvastasust välistavad asjaolud.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist ehk süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Süüdistatav O.X , omades normikuulekale ühiskonnale omast võimalust mitte panna toime esitatud süüdistuse järgi vargust, otsustas siiski sellise õigusvastase käitumise kasuks. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ja omistatav subjektiivselt süüdistatavale normatiivse süü alusel
Kokkuvõttes kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatav O.X teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu alusel on O.X-ile esitatud süüdistus tõendatud ja kohus mõistab ta selles süüdi. II. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). 9 / 13 1-11-4268 O.X on varem korduvalt karistatud varguste eest isikute grupis ja sissetungimisega. Samuti on ta varem korduvalt karistatud eraldi üksnes sissetungimiste eest
Samuti on ta ka karistatud teistegi varavastaste kuritegude eest nagu kelmus, omastamine, võõra asja omavoliline ajutine kasutamine ja
Tema käitumises puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Asjaolu, et O.X juba menetlustoimingutele allutatuna andis välja osaliselt varastatud asju, kuulub teatud osas karistuse mõistmisel arvesse võtmisele
Kohus leiab, et käesolevas asjas on välistatud rahalise karistuse mõistmine mitmel põhjusel. Esiteks süü suurus, kuritegu on pandud toime kavatsetult ja kannatanule on tekitatud võrdlemisi suur kahju. Teiseks O.X-il on täitmata varasemad rahalised karistused ja trahvid ning tal on ka liialt väiksed sissetulekud (tlk 113, 114). Kolmandaks O.X pani toime antud varguse üldkasuliku töö tegemise ajal, kuna Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 24.09.2009.a otsusega karistati teda
lg 2 p 7, 8; § 201 lg 1; § 209 lg 2 p 1 alustel vangistusega, mis asendati 834 tunni üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Ka juba siis mõisteti talle liitkaristus
lg 2 alusel, kuna juba siis oli ta toime pannud kuriteod katseajal, mis oli kohaldatud talle taas varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Järelikult riik on O.X-ile juba andnud võimalusi enam kui küllaldaselt - nii tingimusliku kui üldkasuliku töö tegemise kohaldamisega, et ta lõpetaks kuritegude toimepanemise, kuid täiesti tulutult, sest isik ei ole soovi ise muutuda. Sellises olukorras ei saa riik enam süvendada isiku karistamatuse tunnet leebe karistuse kohaldamisega. Kohus avaldas ka väljatrüki kriminaalhooldaja Ml Ri 05.10.2011.a emailist (tlk 193), millest nähtuvalt O.X sooritas Pärnu Maakohtu 24.09.2009.a mõistetud üldkasulikust tööst 93 tundi. Kriminaalhooldajale selgitas hooldusalune, et hoidus töökohustuse täitmisest kõrvale ajapuuduse ja terviseprobleemide tõttu, mille kohta tõendeid ei esitatud. Töö juhendaja selgituste kohaselt suhtus ta töö tegemisse vastutustundetult, eirates pidevalt nii antud korraldusi kui ka eelnevaid ajakavalisi kokkuleppeid. Tal oli äärmiselt liikuv eluviis, mis tõi kaasa ka üldkasuliku töö tegemise koha muutmise. Kohus on seisukohal, et ka varasemad töötegemised näitavad üheselt ja selgelt, et O.X ei sobi üldkasulikule tööle ja on suhtunud talle riigi poolt antud viimasesse võimalusse olla edasi vabaduses täiesti ükskõikselt. Lisaks oli ta ka käesolevas kriminaalasjas tagaotsitav – s.o ajal, kus ta pidanuks tegema üldkasuliku tööd ja olema igati kättesaadav õiguskaitseorganitele - , mis tõi kaasa tema vahistamise. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Antud kuriteokoosseis näeb ette karistusraamina rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse mõistmise. Eeltoodu kohaselt on välistatud karistuse rahalise karistuse mõistmine, kuna selle täitmiseks on isik võimetu ja see ei avalda mingit positiivset mõju kuritegude toimepanemisest 10 / 13 1-11-4268 hoidumiseks. Kergema liigilise karistuse kohaldamine ei täida ei eripreventiivset ega üldpreventiivset eesmärki. Seaduslik lahendus on üksnes vangistuse mõistmine. Lisaks märgib kohus, et
lg 7 on imperatiivne, s.t üldkasuliku töö tegemise ajal kuriteo sooritamisel, mille eest mõistetakse vangistus, toob vältimatult kaasa reaalse vangistuse kohaldamise. Kohus arvestab esinenud kergendavat asjaolu ja kuriteo raskust, leides, et eeltoodud alustel tuleb O.X karistada
MS § 238 lg-st 2, vähendada seda 2 (kahe) kuu võrra, lugedes kandmisele jäävaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel tuleb O.X-ile mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 24.09.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 (ühe) aasta ja 5 (viie) päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista O.X-ile 1 (üks) aasta, 4 (neli) kuud ja 5 (viis) päeva vangistus.
lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 18.08.2011.a karistusaja hulka, seeläbi arvata O.X karistusaja alguseks 18.08.2011.a.
lg 2 kohaselt tuleb viia Pärnu Maakohtu 06.09.2010.a mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt antud kriminaalasjas mõistetud karistusest. III. Tsiviilhagi Kannatanu P V on esitanud tsiviilhagi (I kd tlk 79-80, 88 pöördel, II kd tlk 196), mille kohaselt kuulub seoses asjade vargusega O.X-il hüvitamisele 843.30 eurot,. Hagiavalduses toodud esemed kattuvad süüdistuse tekstiga ja seetõttu ei eelda see kannatanult eraldi oma nõude tõendamist. Kohus on leidnud, et esitatud süüdistus on täielikult tõendatud ja süüdistuses toodud esemed on ka kaastäideviija O.X poolt varastatud. Samuti puudub igasugune vaidlus kohtumenetluse poolte vahel sellistes faktilistes asjaoludes, et kannatanu hagiavalduses toodud ja nõude aluseks olevaid esemed süüdistuses toodud ajal ära võeti ja O.X autoga kokkuostu viidi. Puudub vaidlus ka esemete väärtuse osas. TsMS § 231 kohaselt faktiline asjaolu, mida pool ei ole vaidlustanud, eeldatakse omaksvõttu ja selle eraldi tõendamine hageja poolt ei ole vajalik ning kohtuotsuses loetakse seeläbi need asjaolud tõendatuks. Kuivõrd ka süüdistus on tõendatud, siis O.X poolt seega jäeti kannatanu oma asjadest ilma, milles on esitatud ka nõue. O.X tegevus on põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 kohaselt kannatanu kahjuga ja seeläbi kahju tekitamise objektiivne koosseis on täidetud. Järelikult on O.X tegevus õigusvastane, sest ta rikkus P. V omandit, põhjustades omandi kaotuse. Kohus on tõendeid analüüsides leidnud, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning kaitsja poolel ei ole õnnestunud tõendada vastupidist. Juhindudes eeltoodust ja VÕS § 65 lg 1, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kuulub tsiviilhagi varalise kahju nõudes O.X vastu rahuldamisele ja väljamõistmisele kannatanu P. V kasuks. IV. Menetluskulud 11 / 13 1-11-4268 KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 alusel tuleb välja mõista O.X-ilt riigituludesse menetluskulud: 45 senti toimiku koopiate kulu, 417.03 € sundraha seoses II astme kuriteo toimepanemisega ja 383.50 € riigi õigusabi kulud. Kaitsja vandeadvokaat V. Krinal on esitanud taotluse riigi õigusabi kulu saamiseks summas 383.50 eurot, s.o summa koos käibemaksuga. Summa koosneb istungitele kulunud ajast – 4 tundi ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks – 6 tundi. Kohus leiab, et nimetatud taotluses nõutav summa jääb 15.12.2009 Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud korras (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord) toodud p 16 ja 18 nõuete piiresse, on seetõttu põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eesti Advokatuuril tuleb hüvitada eeltoodu ja RÕS § 23 lg 1 alusel vandeadvokaat Vahur Krinalile riigi õigusabi kulud summas 383.50 €. V. Tõkend Kuna O.X-ile on kohaldatud juba tõkendiks vahistamine ja teda karistatakse reaalse vangistusega, tuleb tõkend jätta jõusse ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. VI. Asitõendid Asitõendeid ei ole. Indrek Nummert Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2012.a otsuse resolutsioon: Tühistada Pärnu Maakohtu 15.novembri 2011 otsus osas, millega mõisteti O.X-ilt P V kasuks 848.30 eurot ja teha selles osas uusotsus , millega: Mõista välja O.X-ilt solidaarselt Pärnu Maakohtu 03. novembri 2011 otsusega kriminaalasjas 1-11-10936 süüdimõistetud S E ja A E 2544,90 eurot P V kasuks. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. 12 / 13 1-11-4268 Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2012.a otsuse jõustumisega 09.03.2012.a. 13 / 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.