lg 1 p 2 järgi 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega; 01.04.2014.a Harju Maakohtu otsusega
lg 1 p 2 järgi vangistusega 4 kuud, mis jäeti
Tõkend: vahistamine alates 31.07.2019.a; kahtlustatavana kinnipidamine: 29.07.2019.a süüdistuses
Süüdi tunnistada C.P
2.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, 4 kuu vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. 3.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 29.07.2019.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 29.07.2019.a.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga häiriti avalikku korda ja kõrvaliste isikute rahu. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht C.P , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on C.P karistuseks
lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 12.03.2019.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu võrra ning liitkaristuseks mõista 10 kuud vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 29.07.2019.a. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt C.P-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 289,92 eurot ja sundraha summas 810 eurot. Samuti on kokku lepitud, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõu stusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtumenetlusest, kuid kohus pidas seda vajalikuks kohtuistungi määramisel, tagamaks isiku õiguste kaitset ja selgitamaks kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Kaitsja kinnitas kohtuistungil, et ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava C.P süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et C.P tuleb süüdi tunnistada
Samuti kuuluvad C.P-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 322.32 eurot (sh 289,92 eurot kohtueelses menetluses), millest kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu 289,92 eurot ulatuses. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a. on see 810 eurot, mis tuleb temalt samuti välja mõista. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kuivõrd süüdistatav ei soovinud kohtumenetlusest kaitsja osavõttu, kuid kohus pidas seda vajalikuks, on põhjendatud jätta kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 32.40 eurot riigi kanda. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul muid 3 erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaalasjas asitõendiks olev mobiiltelefoni pakend (asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) tuleb tagastada V. T., kuivõrd see on temale kingitud mobiiltelefoni karp (tl 18). Kriminaaltoimikus sisalduvad 3 DVD-plaati on dokumentaalses vormis tõend id KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311- 313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.