1-19-5116/15

1-19-5116 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-19-5116 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kaitsja Kadi Sitska (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid O.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu O.S (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 04.02.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada O.S karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 14.11.
4. a, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne -Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada O.S katseaja lõpuni KarS §- s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada O.S-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. O.S-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. O.S vabastada määruse jõustumisel.
9. KrMS § 180 alusel mõista O.S-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 64,80 € (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse O.S-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale, O.S-ile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 30.12.
10. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava O.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 21.06.
11. a kohtuotsusega tunnistati O.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 24.07.
12. a ja lõpp on 14.11.
13. a. O.S-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib ta esimest korda. Kuriteod on enamjaolt eriliigilised, praegune tegu on vargus. Viimane kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja seiklushimu tagajärjel kavatsetult. Joobes juhtimised pandud toime tahtlikult mõtlematu käitumise tagajärjel, soodusteguriks alkohol. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles kinnipeetav töötab vangla majandustöödel laotöölisena. Isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud eeskujulik. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on puitmaja teisel korrusel asuva korteriga, kus on üks eluruum, köök ja sanitaarsõlm. Korter on kõikide mugavustega ning heas korras. Kinnistusraamatu andmetel kuulub see korter kinnipeetavale endale. Korteri seisukord võimaldab elektroonilise valve seadme kohaldamist. Kinnipeetav asub nimetatud aadressile elama koos oma emaga. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisel olemas garanteeritud töökoht ettevõttes X OÜ. K -Raha andmetel 05.12.2019 seisuga isikul rahalisi nõudeid ei ole ja vabanemisfondis on 1 620 eurot. Vabanedes on kinnipeetava ema nõus poega majanduslikult toetama. Kinnipeetav on tasunud koheselt trahvid ja muud rahalised nõuded. Samuti on ta motiveeritud vangistuses töötama. O.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Marika Reintop esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha O.S-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga ja toetab O.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja nõustub nii vangla kui ka prokuröri seisukohaga. Isikul on vabaduses olemas elukoht, töökoht ja erialane ettevalmistus. Ta on nõus pöörduma psühhiaatri poole. Kinnipeetav on aru saanud, mis on vangla ning ei soovi enam vangistuses viibida. Kaitsja leiab, et kõik eeldused isiku tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ühes elektroonilise järelevalvega on täidetud. Kaitsja palub kinnipeetava vabastada. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et O.S-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.S-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 7 kuud vangistust ning tegemist on tema esimese vanglakaristusega. Isiku käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjal idele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks alkohol . Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab O.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas O.S-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on O.S-il olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldusega on nõustunud ka O.S , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/