1-17-9185/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuni 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-9185 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Tiina Viru Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid W.J-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu W.J, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx ; Karistuse kandmise algus 30.01.2017 ja lõpp 11.08.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 19.06.2019, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 87 1, § 75 ja KrMS § 426 1, 432 lg 3, 32 , 4 RESOLUTSIOON Kohaldada W.J-i suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli allutades W.J Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 871 lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada W.J-i käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada W.J-i suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2 , 2 järgmised kohustused: - 1 ja 4 alusel mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja W.J-ile . Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 11.06.2019 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava W.J-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Viru Maakohtu 30.10.2017 otsusega tunnistati W.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.01.
3. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab varguse eest grupis, millele on liidetud ka eelmine karistus - röövimine, võõra vallasasja ära võtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toim e pandud vägivallaga. Varasemalt on kinnipeetav toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid, kuid ka kehalise väärkohtlemise ning röövi, mille puhul kasutati relva. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ning raske majanduslik olukord. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav W .J-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist 12-ks kuuks koos lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Kinnipeetav W.J avaldas kohtuistungil, et ta tahab hakata elama seal, kus tööd leiab, garanteeritud töökohta pole, enne vangistust töötas treialina. Ühiselamus koos narkomaanide ja alkohoolikutega elama hakata ei kavatse, on väsinud jälgimise all elamisest, käitumiskontrolliga nõus ei ole. Samas lisas, et kui kohus peab seda vajalikuks, siis hakkab elama vanemate juures. Alates 06.06.2018 töötab aga AS Xxxx ja seal on võimalik töötamist jätkata. 2 Prokurör leidis kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused on täidetud. On oht, et ilma käitumiskontrollita võib isik panna toime uusi kuritegusid, kuna alkoholi mõjul muutub isik agressiivseks. Vabaduses on alkohol kergesti kättesaadav ja kinnipeetava käitumine on ettearvamatu, seetõttu on vajalik talle määrata ka alkoholi tarvitamise keeld. Prokuratuuri hinnangul esineb vajadus W.J-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks 12 kuuks koos lisakohustustega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära prokuröri ja süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et W.J-i suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KrMS § 426 1 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (KarS) § 87 1 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
4. peatüki 1., 2.,
5. ja
6. jaos,
7. peatüki
8. jaos või
9. peatüki
10. ja
11. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. 1 W.J-i puhul on KarS § 87 lg 1 kohaldamise ee ldused täidetud. W.J kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 30.10.2017 otsusega mõistetud liitkaristust 2 aastat 6 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 11.08.2019, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. W.J-i on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. R eaalset vangistust kannab isik kolmandat korda. Varasemalt on teda karistatud varguste ja röövi, aga ka kehalise väärkohtlemise eest. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ning raske majanduslik olukord. Positiivseks peab kohus asjaolu, et W.J on täitnud talle määratud individuaalse täitmiskava: kinnipeetav on regulaarselt osalenud tööhõives, läbis sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine ning osales taasühiskonnastavatel tegevustel Corrigo 3 tugigrupis. Samuti on kinnipeetav viibinud vestlustel ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangute teemal ning omal soovil lisaks ka psühholoogilisel nõustamisel. Ka läbis isik riigikeele õppe A2 tasemel. Alates 06.06.2018 töötab AS Xxxx xxxx. Vabanedes asub isik elama oma vanemate juurde juhul, kui kohus kohaldab tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Seega on isikul olemas kindel elukoht. Vabanemisel ei ole isikule garanteeritud töökohta. Kinnipeetaval on K-raha andmetel tasumata nõudeid 2418,73 eurot, vabanemisfondis on aga 1105,64 eurot, mis peaks aitama tal esialgu pärast vabanemist majanduslikult toime tulla. Samas ei saa jätta märkimata, et isik on varavastaseid kuritegusid toime pannud majanduslike raskuste olukorras ja töökoha ning legaalse sissetuleku puudumine võivad olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Kinnipeetava l ähedasteks on vanemad, vanaema ja vend, kellega on suhted head ning toetavad, lähedased suhtlevad kinnipeetavaga telefonitsi enamasti iga nädal ja ema on käinud ka kokkusaamisel vanglas. Seega on isikul vabaduses positiivses suunas toetavad lähedased. Arvestades aga isiku korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt ka kriminaalse taustaga isikuid, kellega suhtlemine ei soodusta resotsialiseerumist ning see asjaolu võib olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Meditsiinios akonna andmetel kinnipeetav al alkoholi sõltuvust diagnoositud ei ole, küll aga on tal alkoholi tarvitamisega probleeme. Kinnipeetav tunnistab probleemi olemasolu ning abi ja rehabilitatsiooni vajadust. Probleemi tõsidusele viitab ka asjaolu, et isik tarbis 2017.a septembris vanglas köögis tööl oll es käte desinfitseerimise vahendit, mis sisaldas alkoholi, seega esimesel võimalusel püüdis tarvitada alkoholi. Narkootikumidest on W.J proovinud enamjaolt kõike ja kahel korral on viibinud Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuses. Oma sõnul rohkem ravile minna ei soovi, kuigi varem on narkojoobes sooritanud vägivallategusid. Viru Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnast arvati isik välja, kuna pani toime rikkumisi. Kuigi kinnipeetav ise soovib elada kainelt ning töötab selle nimel, saab sõltuvus aeg-ajalt temast võitu ning tekib tagasilangus. Sõltuvusaineid tarvitanuna võib isik aga käituda ettearvamatult ja agressiivselt. Kohus peab sõltuvusainete tarvitamist uue kuriteo riskifaktoriks. Vangla iseloomustusest nähtub, et k innipeetava käitumine võib olla impulsiivne ja probleemide lahendamiseks otsib kergemaid võimalusi. Reaalseid eesmärke oskab W.J püstitada, tahab leida tulevikus tööd ja elada kainelt, kuid tal puudub püsivus, sihikindlus ja tahtejõud selle saavutamiseks. Ka on W.J varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkunud kontrollnõudeid ning lisakohustusi ja üldkasuliku töö tegemise ajal pani toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et W.J-i puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, sõltuvusainete tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et W.J vajab siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb W.J-i suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. Lisaks märgib kohus, et karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistusvahend, vaid selle eesmärk on hõlbustada isiku taasühiskonnastumist . 4 KarS § 871 lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks W.J-i käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2, 21 ja 4 sätestatud kohustusi. 1 lg 4 kohaselt, kui Kui W.J ei täida KarS § 75 tulenevaid nõudeid, siis KarS § 87 süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule. kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames KarS § 331 4 pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta W.J-i määruskaebus läbi vaatamata. 26.06.2019 kohtumäärus 1-17-9185 jõustus
12. septembril 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5