1-17-9185/39

1 Kriminaalasi nr 1-17-9185 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9185 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.S-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.S , isikukood XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 30.01.2017 ja lõpp 11.08.2019 RESOLUTSIOON Jätta M.S elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.S-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.S kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 30.10.2017 kohtuotsusega nr 1-17-9185 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 6 5 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 14.12.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 2 aastat 3 kuud 12 päeva vangistust, mõistes M.S-i liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.01.
2. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Praegust karistust kannab isik varguse eest grupis, millele on liidetud ka eelmine karistus. Varasemalt on isik toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid, sealhulgas ka röövi mise. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ning raske majanduslik olukord. 13.03.-15.05.2017 osales kinnipeetav majandustöödel koristajana. 15.05.- 22.09.2017 töötas isik majandustöödel köögitöölisena. Kinnipeetav täitis tööülesandeid korrektselt, kuid 22.09.2017 tarvitas ta köögis tööl olemise ajal vahendit "Chemisept", mis on alkoholisisaldusega ja mõeldud käte desinfitseerimiseks, mistõttu ta eemaldati töölt. Isik on 2 korral läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osaleb taasühiskonnastavates tegevustes Corrigo tugigrupis, toimunud on vestlused ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangute teemal. Kinnipeetav tunnistab, et on sõltlane ning seoses sellega vajab abi ja rehabilitatsiooni. Alates 08.01.2018 osaleb isik riigikeele A2 taseme õppes. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 1 kuu vangistust. Kinnipeetaval on vabanemisel v õimalus elama asuda aadressile xxxx . Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on eramajaga, milles on neli tuba. Maja omanik on kinnipeetava ema M S. Antud majas elavad kinnipeetava vanemad M S ja V S ning vanaema E S. Teostatud elukoha kontrolli põhjal vastab M.S-i elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetav l õpetas põhikooli ja seejärel kutsekeskko oli treiali erialal Sillamäel, misjärel läks tööle, sest soovis isiklikku sissetulekut. Riigikeelt isik ei valda, kuid on motiveeritud seda õppima. Enne vangistust oli isikule määratud töövõimekaotus xxxx. Vangistuse ajal toetab kinnipeetavat materiaalselt ema. K-Raha andmetel seisuga 21.03.2018 on isikul tasumata nõudeid 1441,48 eurot, vabanemisfondis on 703,20 eurot. Vabanedes puudub M.S-il kindel töökoht. Lähedased on nõus M.S-i vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetava vanemad omavad ametlikku töökohta, vanaema on vanaduspensionär. Lähedastest on kinnipeetaval ema M S, isa V S, vend E S ja vanaema E S. Kinnipeetava vanemate sõnade kohaselt on M.S-il suhted lähedastega head, karistuse kandmise ajal suheldakse telefoni teel ning ta on lähedaste poolt koju oodatud. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Riskivale, hoolimatule ning teisi ärakasutavale elustiilile viitavad toimepandud kuriteod. Väidetavalt alustas isik alkoholi tarvitamisega 14-aastaselt. Alkoholivastast ravi on isik enda sõnul varasemalt saanud kirikus "Uus põlvkond". Isiku enda sõnul on tal probleemid alkoholiga ja ta sooviks elada kaine peaga. Narkootilistest ainetest on isik proovinud kõike. Narkootikumidest alustas kanepist, seejärel hakkas tarvitama amfetamiini. Põhinarkootikumina on tarvitanud LSD-d ja alates
3. aastast amfetamiini. M.S on 2 korral viibinud xxxx (2010 ja 2013), esimene kord katkestas ravi ning teine kord käis lõpuni. Isik paiknes 21.02.-22.09.2017 Viru Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kuid seoses rikkumisega paigutati ümber. Isikul on diagnoositud krooniline haigus, millega seoses saab ravi. Kinnipeetav on viibinud statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil xxxx. Käitumiselt võib isik olla impulsiivne, otsides probleemide lahendamiseks kergemaid võimalusi. Reaalseks tulevikueesmärgiks on leida tööd. Korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus, käitumiskontrolli nõuete rikkumine iseloomustavad tema tegelikku suhtumist ühiskonda ja näitavad madalat motivatsiooni käitumise muutmiseks. Isik ise väidab, et on 3 motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 70% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 61%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et rahvastikuregistri andmetel on M.S vallaline. Ema M Se sõnade kohaselt esines M.S-il enne vangistust probleeme alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega. Vestluses lähedastega ilmnes, et M.S-il esines enne vangistust probleeme töökoha leidmisega. Enne vangistust oli isiku sissetulekuks töövõimetuspension. M.S-i on varasemalt korduvalt karistatud tingimusliku karistusega, kuid katseajal ei suutnud ta täita kontrollnõudeid ning hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks M.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 11.08.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll samuti kuni karistusaja lõpuni 11.08.
4. 1 ,4,7,9 Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata M.S-ile KarS § 75 lg 2 p-des 2,2 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 2 kuud. M.S kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vabaduses võib ta end alkoholi suhtes kohe ära kodeerida. Narkootikumidega seoses on ta läbinud vanglas programmid ja ta loodab, et nendest on abi. Oma peret ega lapsi tal ei ole. Kui kohus ta vabastab, on ta nõus alluma kriminaalhooldusele ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, mis määratakse. Kinnipeetav leiab, et kui kohus teda ei vabasta, siis normaalse elu juurde ei suuda ta enam tagasi pöörduda. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa M.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, M.S-i ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõ istetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.S ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingim isi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 5 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid. K äesolev kuritegu on grupis toime pandud vargus, varasemalt on ta toime pannud ka KarS § 200 lg 1 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud raske majanduslik olukord ja sõltuvusainete tarvitamine. Enne vangistust oli kinnipeetaval töövõimekaotus xxxx ning ainsaks sissetulekuks töövõimetuspension. Lähedaste sõnul esines tal probleeme töökoha leidmisega. Ka vangistusest vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikuks 4 toimetulekuks. Kuigi lähedased on lubanud kinnipeetavat vabanemisel ka materiaalselt toetada, säilib kohtu hinnangul uue varavastase kuriteo toimepanemise oht eelkõige seoses sõltuvusainete tarvitamisega. Kuna kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning kuritegusid toime pannud grupis, kuulub tema tutvusringkonda ka kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad teda mõjutada toime panema uusi kuritegusid. Isik tunnistab probleeme alkoholi kuritarvitamisega, tal on narkosõltuvus. Kinnipeetav on varem 2 korral viibinud Sillamäe sõltuvusrehabilitatsioonikeskuses. Samas on isikul peale seda esinenud tagasilangusi narkootiliste ainete tarvitamise osas ning ta viibis ka vanglas olles sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kuid seoses rikkumisega paigutati ümber. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3 -1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. K äesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isikut on varem korduvalt karistatud tingimusliku karistusega, kuid katseajal ei täitnud ta kontrollnõudeid ning pani toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et M.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamin e elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuses on ta läbinud 2 korral sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, temaga on vesteldud ühiskonnas aktsepteeritavatest väärtu shinnangutest, ta osaleb Corrigo tugigrupi taasühiskonnastavates tegevuste s ning riigikeele A2 taseme õppes. Ta on osalenud vangla majandustöödel, kuid eemaldati rikkumise tõttu töölt. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht emale kuuluvas majas, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning majas elavad vanemad ja vanaema on andnud oma nõusolekud isiku elama asumiseks nende juurde. Lisaks on kinnipeetava suhted lähedastega head ja toetavad, ta on sugulaste poolt koju oodatud ning nad on nõus teda vabanemisel nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused elukoha olemasolu ja toetava lähivõrgustiku näol on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid , millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik