lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja A.M. I.P , isikukood XXX, xxx kodakondsus, elukoht xxx, xxx Kinni peetud 21.08.2023 kell 01:32 Menetlusalune isik RESOLUTSIOON VTMS § 107 lg 1 p 1, § 108-113, § 136 lg 1, § 137 lg 1-3, kohus OTSUSTAS: I.P süüdi tunnistada
lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et tema 21.08.2023 kella 01:32 paiku Ida-Viru maakonnas Toila vallas Tallinn-Narva mnt 156-l kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 159 km/h +/- 5 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 64 km/h. Mõista I.P-le
Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise kuupäeva. Liiklusseaduse § 127 alusel on I.P kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohtuotsuse ärakirjad edastada I.P-le prefektuurile. ning Edasikaebamise kord 1/5 Politsei- ja Piirivalveameti Ida Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 29.08.2023. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 12.09.2023. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 28.09.2023 juhul, kui ükski kohtumenetluse pool ei ole kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud. Menetlusosaliste taotlused ( VTMS § 105 lg 1 kohaldamine) Kohtuväline menetleja taotles tunnistada I.P süüdi
lg 4 alusel ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva ja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks. Menetlusalune isik taotles jätta arest mõistmata ja karistada juhtimisõiguse äravõtmise või rahatrahviga. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Menetlusalusele isikule on süüdistus esitatud selles, et tema 21.08.2023 kella 01:32 paiku IdaViru maakonnas Toila vallas Tallinn-Narva mnt 156-l kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 159 km/h +/- 5 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 64 km/h, millega rikkus
( 21.08.2023 koostatud väärteoprotokoll) Tegu on kvalifitseeritud
lg 4 järgi- mootorsõiduki juhi poolt kiiruse ületamine mitte vähem kui 60 km/h võrra. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik antud ütlustes, et ta tunnistab ennast süüdi täielikult, väljendas kahetsust. Väärteoprotokollis kirjeldatud faktilisi asjaolusid ta ei vaidlusta. Kohtuistungil uuritud kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et 21.08.2023 kl 01.32 Tallinna-Narva mnt 156-l kilomeetril mõõdeti WV Passat xxx kiirust, mille juht oli I.P . Kiirust mõõdeti seadmega Stalker DSR 2X nr DB
lg 1 näeb ette, et juht peab järgima käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. 2/5
Liikudes asulavälisel teel kiirusega vähemalt 154 km/h, rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõuet ja ületas kiirust mitte vähem kui 64 km/h võrra.
Seega menetlusaluse isik tegu on kvalifitseeritud õigesti. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Ta teadis, milline on suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul ning teadis, et ületab lubatud sõidukiirust vähemalt 64 km/h. Isik mööniski kiiruse ületamist ehk soostus sellega, kui sõitis selle kiirusega (vähemalt 154 km/h) alal, kus piirang on 90 km/h. Puuduvad isiku teo õigusvastasust välistavad asjaolud KarS
lg 4.
lg 4 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuni. Kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid. Kergendavaks asjaoluks arvestab kohus isiku poolt süü tunnistamist ja väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust. Isik on tegu tunnistanud kogu menetluse kestel ja kahetsenud. Kohtuistulgil oli isiku suhtumine oma teosse taunitav. Kohtul ei ole alust kahelda isiku kahetsuses. Kohus hindab menetlusaluse isiku süü suurust keskmisest oluliselt alla poole, pigem
lg 4 ettenähtud sanktsiooni mõttes miinimumlähedaseks.
Menetlusalune isik ületas kiirust 64 km/h võrra ehk sanktsiooni alampiirile lähedalt. Tegemist on üheepisoodilise ohudeliktiga ehk kahjulik tagajärg puudub. Kohus arvestab süü suuruse määramisel ka sedagi, et isikul on esmane juhiluba, seega tema mootorsõiduki juhi kogemus on vähene. Sel juhul temast tulenev oht liikluseeskirjade rikkumisel (seda enam kiiruse režiimi rikkumisel) on kohtu arvates suurem, võrreldes kui tegemist oleks kogenud autojuhiga. Kohus arvestab, et väärteo toimepanemisel tegutses isik otsese tahtlusega, mis suurendab süü suurust. 3/5 Karistusregistri andmetel on isik ühel korral karistatud kriminaalkorras. Tegemist ei ole liiklusalase süüteoga. Isik on katseajal. Väärteokorras on isik karistatud ühel korral rahatrahviga samalaadse väärteo toimepanemise eest.
Keskmine sanktsioon on 150 ühikut ehk 600 eurot. Kohus leiab, et rahatrahviga karistamine ei ole antud juhul põhjendatud karistuse eesmärkide saavutamise ega puhtpraktilistel karistuse täitmise kaalutlustel. Menelusalusel isikul puudub töökoht ja seega püsiv sissetulek. Ei ole andmeid, et lähiajal oleks isiku majanduslik olukord märkimisväärselt paranenud. Ilmekas näide on rahalist laadi karistuse määramine juulis 2023 kiiruse ületamise eest
Kui karistus on täitmata, puudub sellel mõju ehk ei ole saavutatav ka karistuse eesmärk, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Uue samalaadse rikkumise toimepanemine 1 kuu kestel peale eelmist liiklusalast rikkumist näitabki, et rahalist laadi karistuse kohaldamine ei ole menetlusaluse isiku suhtes käesoleval ajal põhjendatud. Kuigi isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja on katseajal kriminaalhoolduse all, ei ole varasemad kuriteod seotud liikluskorra rikkumistega. Seega iseloomustab varasem kriminaalkaristatus küll isikut negatiivses mõttes (seda enam, et süütegu on toime pandud kriminaalhoolduse ajal), kuid sellest ei saa järeldada, et just kriminaalkaristuse faktist tulenevalt peaks isiku väärteokaristus liiklusalase süüteo eest olema liigi või määra mõttes oluliselt rangem, kui seda oleks kriminaalkorras karistamata isiku puhul. Uue süüteo toimepanemine katseajal laiemas mõttes näitab, et kriminaalhooldus ei ole isikule (veel) piisavat mõju osutanud ja isik ei ole loobunud süütegude toimepanemisest. Teisisõnu, isikust tuleneb uute süütegude toimepanemise oht. Oluline konkreetne asjaolu kohtu arvates see, et isik on liiklusalase samalaadse väärteo eest karistatud juulis 2023 rahatrahviga 360 eurot. Tegemist oli kiiruse ületamisega 37 km/h võrra, isik sõitis kiiruse ületamisega Tallinn-Narva mnt-l, ka praegusel juhtimisel liikus isik samal maanteel taas kiiruse ületamisega. Ehk lühikese aja kestel on isik näidanud, et kiiruse režiimi järgimisega esinevad tal tõsised raskused. Märkimisväärne, et käesolev tegu on dünaamika poolest võrreldes eelmisega ohtlikum - kiiruse ületamine 64 km/h võrra. Menetlusalune isik on noor autojuht, kel on esmane juhiluba ja vähene autojuhi kogemus. Kõik see näitab, et kuigi isik ei ole süsteemne liiklusalane rikkuja, küll tema liikluskäitumises kujuneb välja teatud muster – isik ei soovi järgida liikluskiiruse režiimi. Karistuse eesmärkide saavutamise seisukohalt on antud juhul tähtsust omavad kohtu arvates kaks momenti – esiteks, et noort saaks mõjutada oma liikluskäitumist muuta, ja teiseks, et teised liiklejad oleksid kaitstud isiku seadusevastaste tegevuste eest (ehk õiguskord oleks piisavalt kaitstud). Kohus leiab, et karistuse eesmärkide arvestades on põhjendatud karistada juhtimisõiguse äravõtmisega. Menetlusalune isik peab olema teatud ajaks liiklusest kõrvaldatud, sest temast tuleneb juba käegakatsutav oht – esmase juhiloaga vähese kogemusega autojuht, kelle liiklusalane otsustusvõime ja õiged reaktsioonid olukordadele ei ole veel nö karastatud, kihutab maanteel kiirusega 154 km/h. Selle karistuse liigi kaudu saavutakse piisav mõju isiku liikluskäitumisele ja teiselt poolt kaitstakse teisi liiklejaid. Menetlusalune isik on noor liikleja nii vanuse kui ka kogemuse poolt ja lootust on, et on võimeline andma oma tegudele vastavat hinnangut, seega peab kohus võimalikuks isiku väärtegudes mõjutada ilma selleta, et tuleks kohaldada rangemaid karistuse liike. Karistuse juhtimisõiguse äravõtmise määraks peab kohus põhjendatuks 5 kuud ehk sanktsiooniga ettenähtud karistuse liigi keskmisest määrast alla poole. 4/5 KOHTU MEETMED I.P tuleb süüdi tunnistada
lg 4 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada vastavalt sanktsioonile juhtimisõiguse äravõtmisega, tähtajaga 5 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.