Kriminaalasi nr.1-16-1294 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. märtsil 2016. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1294 (14282000286)

§ 251lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada V.Z Kar

S § 121 ( alates 01.01.2015.a. KarS § 121 lg 1) järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus neljakümne

§ 202lg 6 alusel lugeda V.Z poolt 31.03.2015.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusel alusel tasutud 30 päevamäära, so. kolmesaja

§ 175lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista V.Z ´lt menetluskulu–  süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha kuussada nelikümmend viis

§ 159

lg 3 eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja etoimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

§ 318

lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada.

§ 254

lg 6 ja lg 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras ning kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s: Kriminaalasjas on alustatud menetlust 16.12.2014.a. seoses teatega, et 15.12.2014.a. kella 23:48 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxx asuva xxxxxxxxxxx maja juures on kaklus. Kohtueelse uurimisega tuvastati, et J. K. endist abikaasat R. K. oli hakanud vägivaldselt ja pealetükkivalt tülitama K. N. . Nii ka 15.12.2014.a oli K. N. , kelle R. K. oli kutsunud enda poole oma korteri võtmete tagasisaamiseks, keeldunud võtmeid andmast, kuid samal ajal juhtus sinna tulema ka J. K. koos sõpradega. K. N. lahkus ilma võtmeid tagasi andmata, helistas aga kella 22:53 ajal R. K. ja kutsus võtmete järele M. kaupluse parklasse. Seal tekkis poolte vahel sõnavahetus ja kui R. K. suhtles telefonis J. K. , siis haaras K. N. temalt telefoni ning läks rüseluseks. Telefoni N. ei tagastanud vaid lahkus. R. K. suundus läheduses elava J. K. poole, kes siis koos sõpradega asus N. otsima. Kuna R. K. oli selgitanud, et N. kes oli ka agressiivne, võib olla nuga, siis viimasega kohtumisel kasutatigi N. suhtes vägivalda telefoni ja võtmete kättesaamiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid lõpetas prokuratuur 31. märtsil 2015.a. määrusega kriminaalmenetluse kriminaalasjas nr 12482000286 V.Z ning J. K. suhtes seoses avaliku menetlushuvi puudumise ning isikute väikese süüga ning kohustas nii V.Z kui J. K. tasuma nelisada

§ 4271ja § 202 lg 3 lähtuvalt V.Z ja J.

K. kohustuse täitmise tähtaega 1 kuu võrra seoses väljaspool xxxxx asuva lepingulise töö saamise viibimisega, kuna ilmnesid asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuse täitmist. 02.02.2016.a. uuendas prokuratuur osaliselt kriminaalmenetluse kriminaalasjas 12482000286 V.Z suhtes, kuna isik ei täitnud temale

1. märtsi 2015.a. määrusega pandud kohustust täies ulatuses tähtaegselt (tasumata jäi 400st eurost 100 eurot). nr 17.02.2016.a. on V.Z kaitsja vandeadvokaat Otto Preem esitanud prokuratuurile taotluse käskmenetluse kohaldamiseks. Prokuratuuri taotlus
2. veebruaril 2016.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin edastanud Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale kriminaalasja V.Z süüdistuses KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1). Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, V.Z süüdimõistmist KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, so 400.- eurot.

§ 202

lg 6 kohaselt arvestada tasutud 300 eurot kantud karistuse hulka ja kandmata karistuseks jääb 100 eurot rahalist karistust. Samuti kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud: sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel 72 eurot. V.Z on süüdistatav selles, et tema, 15.12.2014.a. kella 23:44 ajal koos J. K. , pärast sõnavahetust seoses K. N. poolt veidi enne seda J. K. elukaaslase R. K. ründamisega, tungisid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja juures kallale samuti alkoholijoobes K. N. , kelle V.Z tõmbas riietest kinni hoides pikali, lõi jalaga kõhtu ja kui kannatanu püsti sai, lõid teda koos J. K. rusikatega pähe, J. K. lõi põlvega kõhtu ning tõmbas K. N. uuesti pikali ja V.Z lõi jalgadega maaslamavat kannatanut kehasse ning näkku ja kui kannatanu püsti tõusis, lõi V.Z teda veel korra rusikaga näkku ning J. K. tõukas kätega kehasse ja lõi rusikaga näkku. Peksmisega tekitasid V.Z ja J. K. K. N. pähe kaks muhku, marrastused paremale põlvele, vasakule õlale ja paremale põlvele – seega füüsilist valu, tervisekahjustuse ja moraalset kahju. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani V.Z toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015.a kvalifitseeritav § 121 lg 1 järgi). KOHTU PÕHJENDUSED, RESOLUTSIOON KARISTUSE MÕISTMISE PÕHJENDUSED JA

§ 251

lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.

§ 253

p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi.

§ 254

lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt V.Z süüdistuses saabusid kohtusse 17.02.2016. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud 17.02.2016. Süüdistatav ega tema kaitsja ei ole kohtule tulenevalt

§ 252

lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud. Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged, tegemist on teise astme kuriteoga ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses

§ 251alusel.

Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. V.Z poolt teise inimese tervise kahjustamine ning kehaline väärkohtlemine on tõendatud asitõendi vaatlusprotokolli ja DVD plaadil oleva salvestisega (lk 2-3), kannatanu K. N. ütlustega (tl 15-18), tunnistaja A. K. ütlustega (tl 23-25), tunnistaja R. K. ütlustega (tl 2628), tunnistaja P. L. ütlustega (tl 29-30) tunnistaja R. R. ütlustega (tl 31-32) süüdistatava V.Z ütlustega (tl 33-35) ja J. K. ütlustega (tl 37-39). Meilivahetus V.Z-iga (tl 100-101) ning väljatrükk kriminaalmenetlusregistrist tõendab 300 euro ulatuses rahalise kohustuse täitmist V.Z poolt (tl 110). Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et V.Z toimepandud tegu vastab KarS § 121 ( alates 01.01.2015.a. KarS § 121 lg 1 ) ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas V.Z õigusvastase käitumise. Kehalise väärkohtlemise suhtes tegutses isik kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Rünnates K. N. seadis V.Z eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Kohus ei tuvastanud V.Z süüd välistavaid asjaolusid ning V.Z tuleb KarS § 121 ( alates 01.01.2015.a. KarS § 121 lg 1 ) järgi süüdi mõista. Tsiviilhagi asjas puudub. Süüdistatav V.Z tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase V.Z vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. V.Z pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja kehalise väärkohtlemise, s.o. kuriteo KarS § 121 ( alates 01.01.2015.a. KarS § 121 lg 1 ) järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (alates 01.01.2015.a. rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega). 31. märtsi 2015.a. kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustusest tasuda 400 eurot on isik suutnud tasuda 300 eurot. Tulenevalt eeltoodust teeb kohus järelduse, et V.Z ´le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas. Arvestades karistuse eesmärke ja V.Z süü suurust, tuleb V.Z ’t KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada rahalise karistusega prokuratuuri poolt taotletud ulatuses. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175 ning

§ 173

lg 2 kohaselt hüvitab need

järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

V.Z ´le määratud kaitsja Otto Preem on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotluse, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses osaluse eest kaitsjatasu summas 72 eurot. Seoses V.Z süüdimõistmisega jääb see menetluskulu V.Z kanda.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 645 eurot. Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Süüdistatavalt V.Z `lt mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 72 eurot riigi tuludesse. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik