MS § 426 lg-st 3 tulenevalt mitte kohaldada Y.Y käitumiskontrolli, kuna isik antakse välja välisriigile. suhtes Vabastada Y.Y karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Y.Y-le , prokurörile ning saata loovutamismääruse täitmise korraldamiseks Justiitsministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 21.08.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6544 tunnistati Y.Y süüdi
lg 1 ja § 424 lg 2 järgi ning
lg 1 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
lg 4 ja § 63 lg 2 alusel suurendati Y.Y-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1148 mõistetud ja ärakandmata karistuse osa võrra ning kohus mõistis Y.Y-le liitkaristuseks 8 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kohus luges Y.Y karistuse kandmise alguseks 19.08.2019. Viru Vangla esitas 31.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Y.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla toetab Y.Y tingimisi enne tähtaega vabastamist vaid juhul, kui Y.Y suhtes kohaldatakse KrMS § 426 lg-s 3 sätestatut, sest Y.Y-l puudub Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Y.Y tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Y.Y ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 27.01.2020 kohtuistungil avaldas kinnipeetav Y.Y , et ta soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta palub kohut, et ta antaks kiiremas korras üle xxxx Vabariigile ning lubab, et Eestisse ta enam tagasi ei tule. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Y.Y kannab käesolevat 8 kuu 27 päeva pikkust vanglakaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning ta on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole (rohkem kui 4 kuud 13 päeva), mistõttu on täidetud
lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus Y.Y vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Vangla juhib kinnipeetava iseloomustuses tähelepanu Tartu Maakohtu 29.08.2019 määrusele kohtuasjas nr 1-19-6647, millest nähtuvalt rahuldati Euroopa vahistamismäärus ning kohus nõustus Y.Y loovutamisega Läti Vabariigile Euroopa vahistamismääruse alusel. Kõnealuse kohtumäärusega määrati kohaldada Y.Y suhtes loovutamisvahistamist alates tema karistuse kandmisest vabastamisest kriminaalasjas nr 1-196544 või Euroopa vahistamismääruse alusel loovutamismääruse täitmisele asumisest kuni xxxx Vabariigi ametivõimude üleandmiseni. Vangla on märkinud, et toetab Y.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist vaid juhul, et kinnipeetava suhtes kohaldatakse KrMS § 426 lg-t 3. Kohus peab aga vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et isiku xxxx Vabariigile välja andmine ei ole selliseks asjaoluks, mida kohus võiks võtta arvesse, kui ta hindab isiku ennetähtaegse vabastamise põhjendatust
2 Y.Y kannab reaalset vanglakaristust Eesti Vabariigis esimest korda, kuid karistusregistrist nähtub, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud (Tartu Maakohtu 11.02.2019 otsusega
lg 1 järgi ja Tartu Maakohtu 21.08.2019 otsusega
Kusjuures viimased kuriteod pani Y.Y toime katseajal. Y.Y on enda sõnul vanglakaristust kandnud ka varasemalt xxxx Vabariigis ning ühte kriminaalasja menetletakse tema sõnul xxxx Vabariigis ka käesoleval ajal. Kuna kinnipeetav on pannud kuritegusid toime alkoholijoobes, siis tuleb tema puhul pidada kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on rõhutanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kohus võib kinnipeetava iseloomustuse põhjal asuda seisukohale, et Y.Y on ennast kinnipidamisasutuses eeskujulikult üleval pidanud. Kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud ning ta on olnud ametnikega viisakas ja teinud koostööd. Positiivne on seegi, et kinnipeetav ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga. Tõsi, Y.Y vangistuses taasühiskonnastavates tegevustes ei ole osalenud, kuid seda ei saa kohus kinnipeetavale ka ette heita, sest lühikese karistusaja tõttu kinnipeetavatele individuaalset täitmiskava ei koostatagi. Distsiplinaarkaristuste puudumine vangistuses viitab kohtule, et isik siiski on suuteline kehtestatud korrast ja nõuetest kinni pidama ning annab kohtule alust loota, et isik käitub õiguskuulekalt ka vabaduses. Y.Y-l puudub Eestis vabanemisjärgne elukoht, kuid tal on olemas kindel elukoht xxxx Vabariigis. xxxx Vabariigis elavad Y.Y-l ka õde, vanaema ja poeg. Garanteeritud töökohta kinnipeetav ei oma, kuid kohus arvestab, et isiku poolt Eestis toime pandud kuriteod ei olnud seotud majandusliku kasu saamise eesmärgiga ning ta ise on valmis ja motiveeritud tööle asuma. Positiivne on seegi, et kinnipeetav on motiveeritud oma võlgnevusi tasuma. Y.Y on käesolevaks ajaks kandnud temale mõistetud karistusajast ära lõviosa ning käesoleval ajal on tal jäänud temale mõistetud karistusest kanda vaid 3 kuud ja 4 päeva. Kohus võtab arvesse sedagi, et Y.Y kannab Eesti Vabariigis vanglakaristust esimest korda ning kinnipeetava eeskujulikust käitumisest võib järeldada, et kinnipeetav on teinud endale karistusest vajalikud järeldused. Kohus leiab, et Y.Y puhul on karistuse eesmärgid saavutatud ning vabastab Y.Y tingimisi enne tähtaega.
lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Kuna Y.Y-l on jäänud temale mõistetud karistust kanda vähem kui 6 kuud, siis määrab kohus Y.Y-le katseaja pikkusega 6 kuud.
lg 5 teine lause sätestab, et katseajaks allutatakse süüdlane
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid KrMS § 426 lg 3 annab kohtule võimaluse loobuda
alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu saadetakse riigist välja. Tartu Maakohtu 29.08.2019 määrusest nähtub, et kohus on nõustunud Y.Y loovutamisega Läti Vabariigile Euroopa vahistamismääruse alusel, mistõttu kohus loobub Y.Y puhul käitumiskontrolli kohaldamisest. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387 Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.