← Eesti

1-19-6544/3

Obsah (6)§ 120§ 424§ 64§ 73§ 68§ 65

Kriminaalasi nr 1-19-6544 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 21. august 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Tõlk Natalia Tselikova Sekretär Kristi Suvi Prokurör Mariken Arro Kri

§ 120

lg 1 ja § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Z.H , IK XXX; sünniaeg:

  1. august
  2. a; kodakondsus: Läti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; haridus: põhiharidus; perekonnaseis: vabaabielus, 1 alaealine ülalpeetav; töökoht: juhutööd; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada Z.H

§ 120lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm

(3)kuud vangistust. Süüdi tunnistada Z.H

§ 424lg 2 järgi ja mõista karistuseks kuus

(6)kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks Z.H-le kuus

(6)kuud vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Z.H-le mõistatud karistust temale Tartu Maakohtu

  1. veebruari
  2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1148 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kahe

(2)kuu kahekümne seitsme
(27)päeva pikkuse vangistuse võrra ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kaheksa
(8)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Z.H eelvangistus ning karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

  1. augustist
  2. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Z.H suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse täieliku ärakandmiseni. Asitõend – CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Z.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha nelisada viis

(405)eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend
(30)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Z.H-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700040679. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kannatanu soovil teavitada teda süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Z.H-d süüdistatakse selles, et tema
  1. augustil
  2. a kella 09:30 paiku oma elukohas XXX korteris, olles alkoholijoobeseisundis, ähvardas oma elukaaslast I. S. t tapmisega, mis seisnes selles, et Z.H haaras köögist lihanoa ja liikus sellega kannatanu suunas, tera maapoole osutatud, misjärel jooksis kannatanu trepikotta, misjärel haaras Z.H kannatanul õlast ja tõmbas ta korterisse tagasi, misjärel liikus kannatanu elutuppa ning Z.H järgnes talle. Elutoas viskas Z.H lihanoa põrandale ja haaras seina peal kaunistuseks olnud mõõga ning jooksis ja vehkis sellega kannatanu juures, lausudes: „Tapan su ära“. I. S. tundis ohtu oma elule ja tervisele ning kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Z.H oli alkoholijoobes ja agressiivselt meelestatud. Sellega pani Z.H toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Lisaks süüdistatakse Z.H-d selles, et tema isikuna, kes on Tartu Maakohtu 11. veebruari 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1148 süüdi mõistetud

§ 424

lg 1 järgi toime pandud kuriteos, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, milline karistus on kehtiv, juhtis uuesti

  1. augustil
  2. a kella 10:35 paiku Tartumaal Peipsiääre vallas Alatskivi alevikus Lossi tn 2b juures mootorsõidukit Volvo XC70 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,83 mg/l kohta. Lisaks puudus Z.H-l vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Z.H rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Z.H toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale Z.H-le karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ees taotleb prokurör karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada Z.H-le liitkaristuseks 6 kuud vangistust, lugedes mõistetavatest karistustest kergema kaetuks raskemaga.

§ 73

lg 4 ja

§ 65lg 2 alusel suurendada Z.H-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 11.

veebruari 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1148 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõista Z.H-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja Z.H-le mõistetava karistuse ärakandmise alguseks lugeda

  1. august
  2. a, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamine. KrMS § 130 lg 4 1 alusel vahistada Z.H kohtusaalis süüdimõistva kohtuotsusega mõistetava vangistuse täitmiseks ja tühistada tõkend pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot, mille tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kuid palus seda parandada väljamõistetavate menetluskulude osas ning lugeda kokkuleppes õigeks kaitsja tasu 30 eurot. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Kohus nõustub ka prokuröri taotletud parandusega kaitsjatasu osas. Z.H tuleb süüdi tunnistada

§ 120lg 1 ja § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks mõistetud vangistuse osas tuleb Z.H suhtes kohaldada tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse täieliku ärakandmiseni. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub, tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendiks on CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures ning tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka pärast kohtuotsuse jõustumist. Kannatanu on esitanud taotluse enda teavitamiseks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Z.H menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kokkuleppe sõlmimisel osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega koos prokuröri kohtuistungil tehtud parandusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.