Obsah (5)

§ 424§ 74§ 75§ 78§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 31. august 2021. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-20-9470 (20278000164) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistung

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Silva Rood Süüdistatav S.A , isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; elukoht: XXX; töökoht: XXX, XXX; kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p -st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada S.A

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta 1 (üks) kuu vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui S.A ei pane 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustust. Määrata S.A katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 1 alusel on S.A kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi ning psühhotroopseid aineid.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ning lisakohustust kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena S.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 16.09.

1. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
2. Menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista S.A-lt menetluskuluna riigituludesse: - kaitsjatasu 324 eurot; joobe tuvastamisega tekkinud kulu 123 eurot; ekspertiisikulu 95 eurot; sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et S.A-l on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1418 (üks tuhat nelisada kaheksateist eurot) eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 118,17 eurot ja viimasel
3. kuul tasuda 118,13 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700035177 ning selgituse “ S.A, otsus nr 1-20-9470, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas S.A süüdistatakse selles, et tema 14.12.
4. a kella 02.48 paiku Tartumaal Kambja vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee
5. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Audi A6 Avant reg nr XXX, olles narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. S.A rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani S.A toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuu vangistust. Rakendades

§ 74

sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui süüdlane ei pane 6 kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: − elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,töö-või õppimiskoha vahetamiseks − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3

§ 75

lg 2 p 2` alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et S.A on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 50lg 1 alusel võtta S.A-l mootorsõiduki juhtimise õigus ära kolmeks kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud kokku 1191,20 eurot, millele lisanduvad kaitsja tasud kohtus: Uuringu tasu joobeseisundi tuvastamiseks summas 71+52 eurot, kohtutoksikoloogia ekspertiisi tasu summas 95 eurot, õigusabi tasu kaitsjale Aivar Kello summas 97,20 eurot, sundraha 876 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav S.A aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239−245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.A süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas S.A menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu kokku 123 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 95 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjatasu kokku 324 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Kokku on menetluskulude summa 1418 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. S.A avaldas, et ta saab XXX eurot palka, millest pool läheb liisingute ja laenude tasumiseks. Eeltoodud põhjusel taotleb S.A väljamõistetud menetluskulude ositi tasumise võimalust 1 aasta jooksul. 4 Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib S.A-le, arvestades asjaolu, et ta saab palka XXX eurot ja tal on vaja tasuda liisinguid ja laene, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse S.A varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista S.A sundraha 876 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 123 eurot, kaitsjatasu kokku 324 eurot, ekspertiisikulu 95 eurot ja anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1418 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. S.A kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiselt 118,17 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5