Obsah (6)

§ 424§ 74§ 63§ 68§ 73§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-539 (20284000023) Kohtulahend Tartu Maakohtu 28.05.2020 otsus H.E süüdimõi

§ 424

lg 1 ja § 4231 järgi ja karistamises vangistusega 8 kuud, millest kandmata karistus vangistus 7 kuud 27 päeva, tingimisi katseajaga 18 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Erli Kaseväli Süüdimõistetu H.E (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxx xxxxxxx x xxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx ) Asja menetlemine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pikendada H.E-le Tartu Maakohtu

1. mai 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-539 määratud katseaega 3 (kolme) kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
2. veebruar
4. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
5. H.E on süüdi mõistetud kriminaalasjas nr 1-20-539 Tartu Maakohtu 28.05.2020 otsusega

§ 424

lg 1 ja § 4231 järgi ja mõistetud

§ 63

lg 1 alusel talle karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 16.-18.01.2020, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja H.E-l loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. H.E-le määrati katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 7 kuud ja 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui H.E i pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati H.E-le katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 75

lg 4 alusel määrati H.E-le lisakohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.

§ 75

lg 4 alusel määrati H.E-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

1. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu H.E kohta. Ettekandest nähtuvalt ei ole H.E täitnud talle kohtu poolt määratud lisakohustust. Hooldusaluse vereanalüüs CDT näit, mis tehti 08.11.2021, oli 1,4%, mis on suurem kui referentsväärtus 1,3%. H.E kriminaalhooldus algas 13.06.
2. Esmane registreerimine toimus 16.06.2021, mil ametnik tutvus hooldusalusega ja kontrollis üle tema andmed. H.E-le selgitati käitumiskontrolli olemust ja sellega kaasnevaid nõudeid, millest arusaamist kinnitas isik oma allkirjaga. Senise kriminaalhoolduse jooksul on kokku lepitud 20 kohtumist, kuhu on kriminaalhooldusalune alati jõudnud. Kriminaalhoolduse jooksul tehti üks kodukülastus 18.03.
3. Isik elab üksi endale kuuluvas ühetoalises korteris. H.E teostas korteris omal käel remonti. Isik ei tööta - 16.11.2021 väljavõtte kohaselt kehtiv tööleping puudub. Hooldusalune teeb enda sõnul koos tuttavaga aegajalt juhutöid. Isiku sõnul on ta tööd otsinud, kuid väidetavalt ei leia ta tervislikel põhjustel sobivat tööd, samuti takistas teda valvurina tööle saamisel karistuse olemasolu. Katseaja jooksul allkirjastas H.E 2 hoolduskava – 05.08.2020 ja 09.08.
4. Planeeritud tegevused on täidetud. Isik on täitnud kohtu poolt määratud vereanalüüside andmise kohustust järgnevalt: 13.07.2020 oli CDT näit 0,6 % ja 29.09.2020 oli CDT näit 0,5%, mis on normi piires. 11.12.2020 oli CDT näit 1,7 % ning see viitas alkoholi liigtarvitamisele. Hooldusalune kirjutas 15.12.2020 seletuskirja, mille kohaselt tarvitas ta kanget alkoholi enda sünnipäeva puhul. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega, mille isik allkirjastas 14.01.
5. 08.03.2021 oli CDT näit 1,5 %, mis viitas alkoholi liigtarvitamisele. Ametnik rikkumisele ei reageerinud, andes isikule võimaluse end parandada. 19.05.2021 oli CDT näit 0,9 %, mis on normi piires. 24.08.2021 oli CDT näit 1,5 %, mis viitab alkoholi liigtarvitamisele. Isik seletuskirja ei kirjutanud, ametnik reageeris koheselt hoiatusega, mille isik allkirjastas 20.09.
6. Ametnik teeb ettepaneku pikendada H.E katseaega 3 kuu võrra, s.o 28.02.
7. Käitumiskontrolli tähtaega tuleks lugema hakata katseaja pikendamise määruse jõustumisest, sest H.E KK saab 28.11.2021 läbi. Isik on täitnud kõiki kontrollnõudeid, kuid kohustus esitada CDT analüüsi tulemused on olnud suures osas täitmata. Isiku analüüsi tulemus viimase kolme kuu jooksul ei ole langenud alla 1,3 %. 2 Kohustuse mitte täitmise kohta on ametnik teinud isikule kaks hoiatust. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kolm kuud on piisav aeg selleks, et hooldusalusel on võimalik alkoholi tarvitamise harjumust muuta. KOHTU PÕHJENDUSED
8. KrMS § 427 lg 1 kohaselt k aristusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsi mused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 4. Tartu Maakohtu 28.05.2020 otsusega on H.E süüdi mõistetud

§ 424

lg 1 ja § 4231 järgi ja

§ 63

lg 1 alusel mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 16.-18.01.2020, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja H.E-l loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. H.E-le määrati katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 7 kuud ja 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui H.E ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati H.E-le katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 75

lg 4 alusel määrati H.E-le lisakohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku 3 alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.

§ 75

lg 4 alusel määrati H.E-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Kriminaalhooldusametniku Erli Kaseväli poolt kohtule esitatud erakorralises ettekandes heidetakse H.E ette veremarkeri CDT normi piire ületavat näitu. H.E esitatud analüüsid 13.07.2020 CDT = 0,6 % (tl 66) ja 29.09.2020 CDT = 0,5 % (tl 69) olid normi piires. 11.12.2020 analüüsi CDT = 1,7 % (tl 65), mis on varasemast tunduvalt kõrgem ja viitab alkoholi liigtarvitamisele. H.E on oma 15.12.2020 antud kirjalikus seletuses märkinud, et tarbis kanget alkoholi seoses oma sünnipäeva tähistamisega (tl 73). Nimetatud rikkumisele on ametnik reageerinud kirjaliku hoiatusega, mille H.E on allkirjastanud 14.01.2021 (tl 70). Synlab vereanalüüsi vastus nr 203442-1 (tl 63) tõendab, et veremarkeri näit 08.03.2021 oli 1,5 %. Ametnik rikkumisele ei reageerinud, andes isikule võimaluse end parandada. Synlab vereanalüüsi vastuse nr 288578-1 (tl 67) kohaselt oli 19.05.2021 CDT näit 0,9 %, mis on normi piires. Synlab vereanalüüsi vastus nr 400143-1 tõendab, et veremarkeri näit 24.08.2021 oli 1,5 %, mis viitab alkoholi liigtarvitamisele (tl 68). Eelnimetatud rikkumise kohta H.E seletuskirja ei kirjutanud. Nimetatud rikkumisele on ametnik reageerinud kirjaliku hoiatusega, mille H.E on allkirjastanud 20.09.2021 (tl 71). Synlab vereanalüüsi vastuse nr 470392-1 (tl 64) kohaselt oli 08.11.2021 CDT näit 1,4 %. Kuna H.E oli teadlik, et kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad, siis on süüdimõistetu rikkunud tahtlikult

§ 75lg 4 alusel võetud kohustust hoida CDT näit väiksem kui 1,3%.

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik H.E-d alkoholi liigtarvitamise tuvastamise tõttu (s.t vereproovides CDT näit üle lubatu) kahel korral kirjalikult hoiatanud. Eelmärgitud rikkumised iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, tõendatud on H.E poolt katseaja vältel alkoholi liigtarvitamine. Kohus leiab, et võttes arvesse hooldusaluse katseajal toime pandud rikkumisi ja karistuse üht peamist eesmärki, milleks on isiku suunamine õiguskuulekale käitumisele, tuleb H.E katseaega pikendada. Temast tulenevad kuriteoriskid on seotud eelkõige alkoholi kuritarvitamisega, mistõttu on alkoholismiga toimetulek H.E puhul olulise tähtsusega. Võttes arvesse, et H.E on täitnud enamuse

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja lisakohustusi korralikult, on alust arvata, et tema käitumine võiks püsivalt muutuda positiivses suunas. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku ettepanekuga pikendada H.E-le määratud katseaega kolme kuu võrra, et süüdimõistetul oleks võimalik alkoholitarvitamise harjumust muuta (vähendades oluliselt alkoholitarvitamist).

1. Kohus nõustub erakorralises ettekandes toodud ettepanekuga pikendada H.E-le Tartu Maakohtu
2. mai 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-539 määratud katseaega 3 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
3. veebruar 2022 Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). 4 Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
4. peatüki §-des 383 –
5. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päevajooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5