4-23-2354/13

4-23-2354 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-2354 (2315,23,004488) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik W.N Ik: XXX, xxxx kodakondsus, elukoht: xxxx, töökoht: xxxx, e-post: xxxx, tel: xxxx. Mehis Kasonen, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. W.N süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva.
3. Mõistetud arest 20 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 30.11.
4. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 05.10.
5. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 24.06.2023 koostatud väärteoprotokollist nr AB 1631125 (2315,23,004488) nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 24.06.2023 kell 04.25 juhtis W.N Raadiku tn 8c, Tallinn suunaga Raadiku 8b/1 mootorsõidukit xxxx reg. märk xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid ja pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. 1 Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud. Vastavalt VTMS § 90 lg 1 sätetele kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlust ei ole rahuldatud, aruatatakse asja menetlusaluse isiku või tema kaitsjata. Kuivõrd menetlusalune isik on kohtukutse 05.10.2023 kohtuistungile kätte saanud 08.09.2023, leiab kohus, et kutse on kätte saadud piisava ajavaruga. Menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teada ning ta ei ole kohtule esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, mistõttu peab kohus võimalikuks asja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik vastavalt VTMS § 98 lg 5 sätetele teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatud korrale menetlusaluse isikuna üle kuulatud, kuid menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et abikaasa palus auto parkida. Sellega on menetlusalune isik oma selgitustes piirdunud. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku õigusrikkumine on tõendatud. Karistusregistri andmetest on näha, et õiguskorra ja reeglite järgimine ei ole menetlusalusele isikule tähtis. Menetlusalusel isikul on olnud juhtimisõigus kuni
6. aastani, tegemist on olnud esmase juhiloaga, kuid see on ära võetud. Varasem rahatrahv on saadetud täitmiseks täiturile, kuid on tasumata. Seetõttu ei pea otstarbekaks rahatrahvi kohaldamist olukorras, kus kriminaalmenetlustest tulenevad menetluskulud on samuti tasumata. Süütegu on toime pandud tahtlikult ja korduvalt. Taotleb W.N-i süüditunnistamist ja karistamist LS § 201 lg 2 järgi arestiga 20 päeva. LS § 90 lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91 (p 3). W.N-i andmeid kajastavast õiendist nähtuvalt menetlusalusel isikul kehtivat juhtimisõigust ei ole, menetlusalune isik oli sellest ka ise teadlik. Seega oli ta LS § 90 lg 1 p 1 märgitud isikuks. Lisaks sellele on teda 26.07.2022 kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt võis otsusele esitada vaide 30 päeva jooksul ning otsus kehtib kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse omandamiseni. Kuivõrd otsust ei vaidlustatud ja juhtimiselt kõrvaldamise alus, s.o juhtimisõiguse puudumine, ei ole senini ära langenud, on otsus senini kehtiv ja menetlusalusel isikul lasub mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu mootorsõiduki juhtimise keeld. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid, juhtides 24.06.2023 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
7. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt samal põhjusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja selle väärteo eest ka karistatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Nendest andmetest saab järeldada, et menetlusalune isik oli täielikus teadmises nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. 2 Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on 2 kehtivat väärteokaristust, mh LS § 201 lg 1 järgi, ning mõlemad määratud rahatrahvid on menetlusaluse isiku poolt tasumata. Sellest saab järeldada, et varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkas samalaadsete liiklusalaste süütegude toimepanemist. Arvestades määratud rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistusi, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab liikluses juhina osalemist. Seega on rahatrahv kui tagajärjetuks jäänud ja tasumata jäetav karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Kuivõrd isikut on ka varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ja karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata, on menetlusalune isik üheselt teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest. Seega on tegu toime pandud tahtlikult ja teadmises selle teo keelatusest. Seejuures on tegu toime pandud korduvalt, mis muudab süü suuremaks ja näitab menetlusaluse isiku suhtumist kehtestatud keeldudesse. Lisaks sellele nähtub karistusregistri andmetest sedagi, et menetlusalusel isikul on kaheksa kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, mis näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda üldisemalt ning kohtukutse õnnestus menetlusalusele isikule kätte anda vaid seetõttu, et ta peeti kinni seoses sundtoomisega menetleja juurde, s.t seoses järjekordse õigusvastase teo toimepanemise menetlemisega. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleb asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmine süü kui ka eelmise karistusega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seetõttu ei mõista kohus menetlusalusele isikule karistust ettenähtud sanktsiooni ülemises määras, vaid piirdub keskmist määra mõningal määral ületava karistuse kohaldamisega lootuses, et kohaldatavad karistuse liik ja määr sunnivad menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3