Obsah (10)

§ 29§ 23§ 31§ 311§ 99§ 50§ 87§ 123§ 133§ 19

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2024.a, Tallinn Väärteoasja number 4-24-2052 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Karin Olentšenko Maris

) § 132 p 3 kohus otsustas: 1. Rahuldada Aktsiaselts (AS) E kaebus ning tühistada Keskkonnaameti 24.05.2024 otsus väärteoasjas nr 940023001055 ja lõpetada nimetatud väärteos menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

2.

§ 23

alusel hüvitada riigieelarve vahenditest AS-le E valitud kaitsjale makstud tasu 12 852,40 eurot. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (

) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on kuulutatud ja tervikuna avalikult teatavaks tehtud 19.12.2024.a. Kaevatav otsus

1. Keskkonnaameti 24.05.2024 otsusega väärteoasjas nr 940023001055 karistati AS-i E KarS § 63 lg 1 alusel JäätS § 1201 lg 2 järgi rahatrahviga 175 000 eurot. Väärteoprotokoll
2. Vastavalt 24.04.2024 koostatud väärteoprotokollile on väärtegu toime pandud 23.08.2023 – 31.10.2023 ning väärteo toimepanemise kohaks on Xxxx. Väärteo lühikirjeldus on järgmine: AS E juhtivtöötaja U. K. korraldas AS E juhatuse liikme J. L.i teadmisel ja heakskiidul nimetatud äriühingu äritegevust viisil, et ajavahemikul 23.08.2023 kuni 31.10.2023 võttis AS E töötaja K. P. U. K.e ja J. L.i teadmisel ja heakskiidul vastu ja vaheladustas ohtlikke jäätmeid ning AS E Põhja regiooni käitlusjuhi U. K.e korraldusel AS E töötajad E. M., M. S. ja A. J. sorteerisid J. L.i teadmisel ja heakskiidul vastu võetud ohtlikke jäätmeid. AS-l E puudus kirjeldatud tegevusteks nõutav kehtiv jäätmeluba või keskkonnakompleksluba. Ohtlike jäätmete kogumine ja sorteerimine toimus AS Ei huvides Xxxx kinnistutel (katastritunnused xxxx; xxxx). Eeltoodud tegevusega rikkus AS E juhatuse liige J. L. jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 3 nõuet, mille kohaselt on ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks vajalik jäätmeluba. Jäätmeseaduse § 6 lg 1 kohaselt ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Jäätmeseaduse § 13 tulenevalt on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sealhulgas sortimine, ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendamine või edasimüümine Jäätmeseaduse § 73 lg 1 sätestab, et jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Tööstusheite seaduse § 19 lg 2 p 5 ja lg 3 sätestab, et kompleksluba on nõutav jäätmekäitluses, kui ohtlike jäätmete käitlemine, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 § 6 lg 1 ja lg 3 künnisvõimsus on üle 10 tonni ööpäevas. Vastavalt keskkonnakompleksloale nr L.KKL.HA-52415, mis peatati 22.08.2023, oli AS E Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskuse, mis asub aadressil Xxxx, tegevus- ja alltegevusvaldkondadeks vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba1:
3. Ohtlike jäätmete käitlemine – Segude koostamine või segamine enne mõne muu käesolevas lõikes ja lõikes 3 nimetatud toimingu rakendamist, mille aastane tootmismaht on 8000 tonni;
4. Ohtlike jäätmete käitlemine – Ümberpakkimine enne mõne muu käesolevas lõikes ja lõikes 3 nimetatud toimingu rakendamist, mille aastane tootmismaht on 10 000 tonni ja
5. Tavajäätmete käitlemine – Tavajäätmete kõrvaldamistoimingud, jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist, mille aastane tootmismaht on 10 000 tonni. Eeltoodud tegevusega rikkus AS E juhatuse liige J. L. tööstusheite § 25 lg 1 nõuet, mille kohaselt käitaja ei tohi ilma kompleksloata tegutseda tegevusvaldkonnas, milles tegutsemiseks on käesoleva seaduse § 19 kohaselt nõutav kompleksluba. Õiguskuuleka käitumise korral oleks AS E pädev esindaja J. L. pidanud ettevõtte töö peale keskkonnakompleksloa peatamist Põhja regiooni käitises aadressil Xxxx ümber korraldama nii, et ohtlikke jäätmeid ladustatakse ja sorteeritakse ainult seal, kuhu on AS Eile väljastatud kehtiv keskkonnakompleksluba. AS E juhatuse liige J. L. korraldas ettevõtte tööd selliselt, et kokkuleppel Põhja regiooni käitlusjuhi U. K.ega käideldakse (käitlusplatsile toodud jäätmed tõstab AS E töötaja K. P. maha ja AS E töölised M. S., A. J. ja E. M. sorteerivad need vastavalt liikidele ära) Põhja regiooni käitlusplatsil Xxxx ohtlikke jäätmeid edasi, kuigi 22.08.2023 AS Eile väljastatud keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-52415 peatati. 2 Karistusseadustiku § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu ning § 17 lg 3 kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Karistusseadustiku § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J. L. AS E seadusliku esindajana pani teo toime otsusele tahtlusega, kuna ta oli teadlik jäätmeseadusest ja tööstusheite seadusest tulenevatest nõuetest, sh keskkonnakompleksloa olemasuolu vajalikkusest nimetatud valdkonnas tegutsemiseks, kuid sellele vaatamata korraldas AS E äritegevust sellisena, et tema poolt juhitud äriühing tegutses Xxxx kinnistul jäätmete käitlemisega ilma kehtiva keskkonnakompleksloata. Karistusseadustik § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva isiku poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 22 1 kohaselt juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on kohustatud korraldama esindatava jäätmeseadusest ja tööstusheite seadusest ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Äriregistri andmete kohaselt on AS E põhitegevusalaks märgitud ohtlike jäätmete töötlus ja kõrvaldus (EMTAK kood nr 38221). AS Eis korraldab ja vastutab majandustegevuse eest tema juhatus, kellel on vajalik õiguspädevus, juhtimisoskuste tegemise õigus ja juriidilise isiku tahte suunamise võimalus. Vastavalt äriseadustiku §-le 187 ja KeÜS §-le 22 1, pidi J. L. AS E juhatuse liikmena, kes täitis tegevjuhi ülesandeid oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, sealhulgas tagama AS Ei tegevuse vastavuse kõigile kehtivatele õigusaktidele. J. L., kelle tööülesanneteks oli: ettevõtte igapäevane juhtimine, ettevõtte strateegilise planeerimise korraldamine ja ettevõtte juhtide ja võtmetöötajate töö korraldamine ja juhtimine, oli kohustatud AS E tööd korraldama viisil, mis võimaldanuks ohtlike jäätmeid käidelda ainult seal kuhu on AS Eile väljastatud kehtiv keskkonnakompleksluba. Jätkates ohtlike jäätmete vastuvõtmist ja käitlemist aadressil Xxxx, võimaldas J. L. lepingulistele klientidele harjumuspärast tegevust, samas, kui klientide juurest peale võetud ohtlikud jäätmed oleks koheselt viidud Tartus Ravila 75A asuvasse AS E Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskusesse, siis ei oleks AS E suutnud kõiki oma lepingulisi kliente ära teenindada ja kliendid oleksid nendega lepingud lõpetanud, sest lepingute järgi peab AS E kindla ajavahemiku tagant ohtlikke jäätmeid lepinguliste klientide juurest ära vedama. Samuti oleks selline seaduspärane tegevus suurendanud AS Ei transpordikulu, sest ohtlike jäätmeid transportivaid veoautosid oleks pidanud juurde rentima ja need oleks pidanud tihedamalt Tallinna ja Tartu vahelt sõitma. Seega, korraldades ettevõtte tööd viisil, mis seisnes selles, et AS E töölised käitlesid ohtlike jäätmeid ilma kehtiva keskkonnakompleksloata Põhja regiooni käitlusplatsil aadressil Xxxx, tegutses J. L. AS E seadusliku esindajana AS E igapäevase äritegevuse raames ja nimel, see tähendab juriidilise isiku huvides. Väärteo kvalifikatsioonina on märgitud: AS E poolt toime pandud väärtegu on kvalifitseeritav jäätmeseaduse (JäätS) § 1201 lg 2 järgi – jäätmete käitlemine kompleksloata, kui luba on nõutav, kui selle on toime pannud juriidiline isik ja AS E poolt toime pandud väärtegu on kvalifitseeritav tööstusheite seaduse (THS) § 162 lg 2 järgi - tegevus kompleksloa valdkonnas, kus kompleksluba on nõutav, kui selle on toime pannud juriidiline isik. 3 Kaebuse sisu
6. Eelnimetatud otsusele esitas AS E kaitsjate kaudu kohtule kaebuse, milles palub tühistada Keskkonnaameti 24.05.2024 kohtuvälise menetleja otsuse üldmenetluses väärteoasjas nr 940023001055 ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaebuses on välja toodud alljärgnev: Aktsiaseltsile E (edaspidi E) kuulub kinnistu aadressil Xxxx (katastriüksused xxxx; xxxx) (edaspidi nimetatud Kinnistu). EL-le on väljastatud Kinnistul ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-52415 (edaspidi Kompleksluba). 23.05.2023 toimus Kinnistul laiaulatuslik tulekahju, mille käigus hävisid Kinnistul asunud hooned (edaspidi Tulekahju). 22.08.2023 peatas Keskkonnaamet (edaspidi Amet) Kompleksloa aastaks, et EL saaks taastada Kinnistul asunud hooned. Tulekahju järgselt tegeles EL nii Kinnistul kui selle lähiümbruses Tulekahju kustutustöödega kaasnenud keskkonnareostuse likvideerimisega. Samuti toimus Kinnistul jäätmete laadimine sõidukilt sõidukile, mis transporditi seejärel käitlemiseks EL LõunaEesti ohtlike jäätmete käitluskeskusesse. Autolt autole laadimise osas oli Amet eelnevalt kinnitanud, et selline tegevus ei eelda ühegi loa (sh keskkonnakompleksloa) olemasolu. Jäätmete veoks on EL-le väljastatud 2020. aastal jäätmekäitleja registreering nr JÄ/334399 (Lisad 1-2). Protokollis ja Väärteootsuses peaks olema välja toodud, millistest tõenditest nähtub, et tegu on just ohtlike jäätmetega. Ohtlikud jäätmed on JäätS § 6 lg 1 järgi jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Kuivõrd Väärteootsuses heidetakse ette just ohtlike jäätmete käitlemist, oleks pidanud Amet tooma välja, millega on tõendatud, et isegi juhul kui Kinnistul toimus jäätmete käitlemine, siis oli tegemist just ohtlike jäätmetega JäätS § 6 lg 1 tähenduses. Fototabel ja kuvatõmmised ei tõenda, et tegemist oleks ohtlike jäätmete käitlemisega. Väärteootsus tugineb toimikus olevale fototabelile, kus peaksid olema 31.10.2023 Kinnistul tehtud fotod. Fototabelis on viide furgoonautole big-bag kottidega (foto 2). Seal nähtuvate materjalide puhul võib tegu olla tavajäätmetega, näiteks plast- või paberpakenditega. Sellelt fotolt ei ole võimalik teha järeldust, et kottides on just nimelt ohtlikud jäätmed. Fotodel 3 ja 4 on vaade jäätmekonteineritele krundi keskel. Fotodelt ei ole tuvastatav, et konteinerid oleksid täidetud. Tegu võib olla tühjade konteinerite ladustamisega, Tulekahju järgselt reostuse likvideerimisega seotud jäätmetega või enne Kompleksloa peatamist kinnistule jäänud jäätmetega, mille väljavedu Kinnistult ei olnud keelatud. Fotol 5 on vaade lõunapoolse kerghalli ees olevatele konteineritele ja furgoonautole. Vasakul sinises konteineris võivad olla tavajäätmed (kood 19 12 12). On võimalik, et tegu on ka tellitud konteineriga (reostuse likvideerimise, ehitusjäätmete äraveoks vms vajaliku konteineriga). Fotol 6 on konteinerid lõunapoolses kerghallis. Ka sellelt fotolt ei ole nähtav, et konteinerid oleks täidetud ning tühjade konteinerite hoiustamine ei ole samuti kompleksluba nõudev tegevus. Fotol 7 peaks nähtuma jäätmete sorteerimine lõunapoolses kerghallis. Esiteks ei nähtu fotolt, et toimuks sorteerimine ning ühtlasi võib tegemist olla Kompleksloa kehtivuse ajast platsil olnud jäätmetega. Fotol 8 ei ole samuti tuvastatav, milliste jäätmetega on tegemist ning millal (st kas enne või pärast Kompleksloa peatamist on jäätmed Kinnistule toodud). Ka fotodel 9-12 on fotod konteineritest, aga taaskord pole fotodelt tuvastatav, kas ja millised jäätmed on konteinerites ning millal on need Kinnistule toodud või kas tegemist on reostuse likvideerimise käigus kogutud materjalidega. Seega – fototabelis toodud piltide puhul ei ole tõendatud Väärteootsuses kirjeldatud asjaolud, et seal toimuks ohtlike jäätmete, sealjuures peale Kompleksloa peatamist toodud jäätmete käitlemine. Kõrvalkinnistul asuva Pakendikeskuse poolt edastatud turvakaamera salvestistest (asitõendi vaatlusprotokoll väärteotoimikus) ei ole samuti aru saada, kas ja milliste jäätmetega on videote kuvatõmmistel tegemist, mistõttu ei tõenda ka need, et tegemist oleks just ohtlike jäätmetega. 4 Ka muud tõendid ei kinnita, et tegemist oleks ohtlike jäätmetega. Esiteks, ohtlike jäätmete puhul on kohustus vormistada saatelehed nende liikumise kohta. Seega, kui Kinnistul oleks toimunud ohtlike jäätmete vastuvõtmine, siis oleksid selle kohta olemas ka ohtlike jäätmete saatekirjad. Puuduvad mistahes saatelehed, mis kinnitaksid, et Kinnistul oleks peale 22.08.2023 võetud vastu ohtlikke jäätmeid. Teiseks, ohtlike jäätmete käitlejate töölepingule lisatud ametijuhend (Lisa 6) kinnitab, et olenemata asjaolust, et töötajate ametinimetuseks on ohtlike jäätmete käitleja, kirjeldab ametijuhend ka muude, st mitte üksnes ohtlike jäätmete vastuvõtmist. Seega – asjaolu, et tegemist oli ohtlike jäätmete käitlejatega, ei anna samuti alust automaatselt eeldada, et Kinnistul toimus ohtlike jäätmete vastuvõtmine või ümberlaadimine. Väärteootsuses ei ole kirjeldatud, miks on väidetavaks tegevuseks vaja just kompleksluba. Amet heidab E-le sealjuures ette just tegevust/jäätmete käitlemist ilma kompleksloata, kui on kompleksloa kohustus, mitte jäätmeloata tegutsemist. Seega on just Ameti kohustuseks tuua välja, et (

1. i)EL tegeles Kinnistul ohtlike jäätmete käitlemisega ning (
2. ii)selliste jäätmete käitlemine eeldab vastavalt seadusele keskkonnakompleksluba. Väärteootsuses on sealjuures menetleja ise viidanud, et kompleksluba on THS § 19 lg 2 p 5 ja lg 3 järgi nõutav jäätmekäitluses, kui toimub ohtlike jäätmete käitlemine, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 § 6 lg-s 1 ja lg-s 3 ning selle künnisvõimsus on üle 10 tonni ööpäevas. Väärteoprotokollist ega toimiku materjalidest ei nähtu, et Keskkonnaamet oleks menetluse käigus selgeks teinud, (
3. i)milliseid materjale ja millisel ajavahemikul käideldi ning (
4. ii)kas tegemist oli sellises koguses jäätmetega, et nende käitlemine eeldaks keskkonnakompleksloa olemasolu THS ja määruse nr 89 tähenduses. Väärteootsuses märkis Amet vastuseks vastulausele, et kuna Kompleksloa tegevus peatati, aga E jätkas hankelepingutega võetud kohustuste täitmist, siis vastas tema tegevus jätkuvalt Kompleksloale, mistõttu olekski pidanud tegevuseks olema keskkonnakompleksluba. See põhjendus ei ole aga asjakohane, kuna Amet heidab antud juhul E-le ette kompleksloata tegutsemist ja määrab selle alusel isikule ka väärteokaristuse. Kompleksluba on vajalik üksnes seaduses sätestatud konkreetsetel juhtudel, mistõttu ei saa Amet karistada isikut kompleksloata tegutsemise eest lihtsalt seetõttu, et samal Kinnistul väljastatud Kompleksluba on hetkel peatatud ja mistahes tegevus tuleb seetõttu lugeda Kompleksloa alusel tegutsemiseks. Amet peab eraldi välja tooma ja tõendama, et antud juhul on tegeletud millegagi, mis nõuab vastavalt seadusele kompleksluba. 31.10.2023 ei toimunud Kinnistul tegevust, mis oleks eeldanud kompleksloa olemasolu. On oluline, et peale Kompleksloa kehtivuse peatamist, 2023. a augustikuu lõpus kohtusid E juhatuse liikmed A. L., J. L. ja töötaja H. S. Ameti peadirektori R. V. ja Keskkonnaameti peadirektori asetäitja E. K., et arutada, milliseid tegevusi on võimalikul Kinnistul teha, kui Kompleksluba on peatatud. Ameti esindajad kinnitasid E-le, et Kinnistul võib Kompleksloa peatamise ajal (
5. i)jäätmeid ühelt sõidukilt teisele laadida ning (
6. ii)likvideerida keskkonnareostust. Samuti kinnitas Ameti Jäätmebüroo juhataja H. A. hiljem uuesti E-le, et jäätmete ühelt autolt teisele tõstmine eraldi jäätmeluba ei vaja. Seda on selgitanud ka U. K. ja P. K. enda ütlustes, et toimus jäätmete ümberlaadimine autolt autole ehk ei toimunud ohtlike jäätmete käitlemist JäätS ja Kompleksloa tähenduses. Süüteo toimepanemise ajavahemik on oletuslik ja tõendamata. Väärteomenetluse toimikust nähtuvalt on Keskkonnaamet koostanud objekti kontrollimise protokolli, viinud läbi sündmuskoha vaatluse ja koostanud fototabeli 31.10.2023 kohta. Üleandmise-vastuvõtmise akti järgi on Pakendikeskus AS andnud Ametile üle videosalvestused ajavahemiku 23.10.2023- 31.10.2023 kohta. Asitõendi vaatlusprotokollis on samas märgitud, et vaadeldud on videosalvestisi perioodi 18.10.2023-24.10.2023 kohta, mis on muuhulgas vastuolus üleandmise-vastuvõtmise aktis toodud videosalvestiste kuupäevadega. Väärteo toimepanemise ajaks on aga Väärteootsuses märgitud 23.08.2023-31.10.2023, selgitamata, millel põhineb eeldus, et väidetav väärtegu pandi toime just sel perioodil. Ka Väärteootsuses on vastuseks vastulausele lihtsalt üldsõnaliselt märgitud, et tõenditega, sh tunnistaja ütlustega on tõendatud, et rikkumised pandi toime sellel ajavahemikul ja ei ole täpsustatud vasturääkivusi. 5 Tõendite kogumisel on rikutud menetlustoimingu nõudeid, mille tulemusena ei ole tegemist lubatavate tõenditega. Fototabeli puhul on küll viide, et tabel ise on koostatud M. K. poolt, aga puudub info, kes fotod on teinud, vaid on üksnes viide, et pildistatud on mobiiltelefoniga Samsung Galaxy A8. Seega ei ole tegemist lubatava tõendiga väärteomenetluses. Väärteootsuses on märgitud, et fototabeli puhul ei olegi tegemist

§ 31

lg 1 1 tähenduses riikliku järelevalve raames salvestatud fotoga, vaid uurimistoimingu lisaga. Sel juhul jääb aga arusaamatuks, et kui tegemist ei ole

§ 311

ja § 314 tähenduses menetleja tehtud fotodega, siis millise

-s sätestatud tõendiga on tegemist ehk millistele nõuetele Ameti enda hinnangul selline tõend peaks vastama. Asitõendi vaatlusprotokolli (Pakendikeskuse videosalvestiste kuvatõmmised) puhul jääb esiteks arusaamatuks, kuidas on Keskkonnaamet tutvunud videosalvestistega alates 18.10.2023, kui üleandmise-vastuvõtmise akti järgi anti üle videod alates 23.10.2023 ehk see on vastuolus teiste toimiku tõenditega. Lisaks on vaatlusprotokolli lisatud fotod tehtud kaugelt, need on udused ja nendelt ei ole absoluutselt näha kirjeldatud tegevusi – foto nr 11 puhul on märgitud, et sealt peaks olema näha, kuidas tööline tõstab konteinerist jäätmeid välja ja paneb need valget värvi bigbag kotti. Fotolt on võimalik aga näha üksnes häguselt territooriumil paiknevaid materjale. Protokollis ei ole toodud välja tööjaotust ja ei ole sisustatud sellest tulenevalt, mida ja kuidas on J. L. mingit kohustust rikkunud. Väärteootsuses on märgitud, et J. L. korraldas kokkuleppel U. K.ega ettevõtte tööd selliselt, et ohtlikke jäätmeid käideldakse edasi. Protokollist ega Väärteootsusest ei nähtu aga, et Keskkonnaamet oleks välja selgitanud tööjaotuse või selgitanud, kuidas ja millise väidetava kokkuleppe U. K. ja J. L. sõlmisid. Sealjuures nähtub menetlusaluse isiku ütlustest, et Kinnistul käis tema maksimaalselt paar korda kuus, et jälgida, kaugel on reostuse likvideerimine, mis tähendab, et J. L. igapäevaselt Kinnistul ei käinud ega saanud seega teada, milliseid töid seal tehakse. Riigikohus on selgitanud, et tööülesannete jaotus (või selle puudumine) on väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb järelikult märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus ning tööjaotuse olemasolust tulenevalt tuleb ühtlasi konstrueerida menetlusaluselt isikult nõutav tegu ja hinnata, kas menetlusalune isik on jätnud temalt nõutava teo tegemata. Tõendamata on, et täidetud oleks subjektiivne koosseis. E on käitunud oma tegevuses heauskselt ja täitnud endale lepingutega, sh hankelepingutega võetud kohustusi. Kompleksloa peatamise järgselt oleks võinud E teatada oma klientidele (Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, teised ärikliendid ja jäätmejaamad), et lõpetab üldse teenuse osutamise Harjumaal ja Tallinna linnas. Selle vältimiseks reageeris E operatiivselt ja reorganiseeris oma tegevuse selliselt, et kliendid saaks teenindatud ja võimalikud kahjud oleksid minimaalsed, arvestades ka mh asjaolu, et kellelgi teisel Eestis sellist haiglajäätmete käitlemise võimekust ei ole. Olles teadlik, et autost autosse laadimine on lubatud ja seda ka Kinnistul, jätkas E teenuse osutamist ja jäätmete laadimist eesmärgiga suunata jäätmed Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskusesse. Jäätmete laadimisel väiksemast furgoonautost suuremasse autosse on vaja jäätmed paigutada selliselt, et need transpordi käigus ei satuks liikuma ja ei pudeneks maha. Seetõttu tuli jäätmete konteinereid teatud määral kohandada transpordiks sobivaks. Asjakohatu on sealjuures Väärteootsuse etteheide, justkui oleks sellise tegutsemise eesmärk olnud üksnes pidada silmas E enda ärihuve. Juhul, kui jäätmed oleks Tallinnast Tartusse transporditud mitmete väiksemate sõidukitega ja väiksemates kogustes, oleks sellise tegevuse ökoloogiline jalajälg olnud märksa suurem. Seega: E tegi kõik endast oleneva, et täita ka peale Tulekahju Põhja regiooni klientidega sõlmitud lepinguid ja tagada teenuse jätkuvus, arvestades sealjuures seadusest tulenevaid nõudeid ja Ameti selgitusi. Kohtumenetlus 6 4. Kohtuistungitel kuulas kohus ära kaebuse esitaja seadusliku esindaja J. L.i, kaebuse esitaja kaitsjad ja kohtuvälise menetleja esindajad; kuulas üle tunnistajad P. K.i, M. S., E. M.i, K. P.i, A. J.i ja J. J. ning uuris väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid. Kuna tunnistaja U. K. kohtuistungile ei ilmunud, avaldas kohus

§ 99lg 8 alusel tema kohtuvälises menetluses antud ütlused.

1. Kaebuse esitaja kaitsjad jäid esitatud kaebuse juurde, st et väärteomenetluses on pandud toime mitmed rikkumised, sh süüteo toimepanemise panemise ajavahemik on oletuslik ja tõendamata, tõendite kogumisel on rikutud menetlustoimingu nõudeid, mille tulemusena ei ole tegemist lubatavate tõenditega, J. L.i puhul ei ole tõendatud subjektiivse koosseisu täitmist, AS E on käitunud oma tegevuses heauskselt ja õiguspäraselt ning et karistuse määramisel ei ole arvestatud olulisi asjaolusid, sh E-i tegevusega ei kaasnenud keskkonnareostust. 24.04.2024 väärteoprotokollis kirjeldatud teol puuduvad väärteo tunnused. Puuduvad tõendid selle kohta, et U. K. oli perioodil 23.08.2023-31.10.2023 AS-i E juhtivtöötaja. Järelikult ei ole võimalik U. K.e tegevuse kaudu omistada E-ile JäätS § 120 1 lõikes 2 sätestatud süütegu. 24.04.2024 väärteoprotokollis heidetakse J. L.ile ja U. K.ele üheaegselt ette ühte ja sama tegevust, st ohtlike jäätmete käitlemise korraldamist ilma kehtivat keskkonnakompleksluba omamata. AS-i E juhatuse liige J. L. ei rikkunud oma kohustusi seoses jäätmete käitlemisega Xxxx jäätmekäitluskohas. Puuduvad tõendid selle kohta, et Xxxx jäätmekäitluskohas käideldi perioodil 23.08.202331.10.2023 ohtlikke jäätmeid. Väärteoasjas puuduvad tõendid U. K.e tööülesannete kohta. Seetõttu ei ole võimalik 24.04.2024 väärteoprotokollis U. K.ele etteheidetavat tegevust omistada AS-ile E. Kaitsja Helen Noot rõhutas kohtuistungil täiendavalt, et Keskkonnaamet ei ole näidanud ära kompleksloa vajalikkust. Kuigi väärteoprotokollis ja ka üldmenetluse otsuses on mingites kohtades viidatud, et tegevus on toimunud nii jäätmeloata kui keskkonnakompleksloata, siis nii väärteoprotokolli kui üldmenetluse otsuses on kvalifikatsioonis toodud ikkagi selgelt välja, et see väärtegu on keskkonnakompleksloata tegutsemine. Jääbki selline mulje, et Keskkonnaamet on selle väärteo kvalifitseerinud puhtalt selle järgi, et varasemalt oli AS-il E keskkonnakompleksluba ning kui ta nüüd jätkas seal mingisuguse tegevusega, siis on tegemist ilma keskkonnakompleksloata tegutsemisega. Selleks aga, et tegemist oleks keskkonnakompleksluba nõudva tegevusega, peavad olema täidetud teatud eeldused. Ka üldmenetluse otsuses on välja toodud need jäätmekogused, mis juhul on keskkonnakompleksluba üldse nõutav. Ei ole kuidagi tõendatud, mis koguses neid jäätmeid siis väidetavalt seal käideldi.
2. Kohtuvälise menetleja esindajad vaidlesid kaebusele vastu, palusid jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata ning menetluskulud AS Ei kanda. Kokkuvõtlikult on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteomenetlus on läbi viidud õiguspäraselt ja menetlusvigadeta. Karistuse määramisel on arvesse võetud kõiki asjakohaseid kaalutlusi, mistõttu vastab karistus toimepandud teo iseloomule ja ulatusele. AS E poolt Xxxx asuval käitlusplatsil jäätmete käitlemine AS E töötajate poolt on tõendatud nii objekti kontrollimise protokolli, sündmuskoha vaatluse protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli kui ka erinevate tunnistajate ütlustega. Tunnistajad M. S., E. M., K. P. ja A. J. andsid kohtus ütlusi, mille kohaselt nad sorteerisid september 2023 ja oktoober 2023 Xxxx toodud ohtlike jäätmeid. E. M.i ja A. J.i kohtus antud ütluste kohaselt toimus sorteerimine territooriumile paigaldatud telkides ja seega ei saanud olla tegemist autolt autole ümberlaadimisega nagu väidavad kaebuse esitajad. Objekti kontrollimise protokollist ja sündmuskoha vaatluse protokollist nähtub selgelt, et kohapeal tuvastati tünnid õlijäätmetega, plastkonteinerid erinevate ohtlikke aineid sisaldavate anumatega, elektroonikajäätmed, päevavalguslambid, kemikaali pakenditega plastkonteinerid ja elektroonikajäätmeid sorteerivad töölised. Samuti nähtub ka U. K.e poolt kohtuvälisele menetlejale antud ütlustest, mis kohtus avaldati, et peale seda, kui keskkonnakompleksluba oli peatatud jätkasid nad oma tegevust Xxxx asuval territooriumil kuni 31.10.2023 .a. Samuti märkis AS E kohtule esitatud kaebuses, et kellelgi teisel Eestis sellist haiglajäätmete käitlemise võimekust ei ole, millest 7 võib järeldada, et tegemist on selliste haiglajäätmetega, mis liigutavad ohtlike jäätmete alla, sest tavajäätmete käitlejaid on meil Eestis veel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoprotokollis on korrektselt kirjas nii teo toimepanemise ajavahemik, milleks on 23.08.2023 kuni 31.10.
3. a kui ka koht Xxxx asuv käitlusplats. Eelpool toodud ajavahemikule viitavad ka tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused. Riigikohtu praktika kohaselt väärteoprotokollis või süüdistuses teo kirjeldamisel sõltub süüteo toimepanemise aja fikseerimine kindla ajahetkena või ajavahemikuna ja see, milline võib olla selle ajavahemiku pikkus, sõltub konkreetse süüteoasja tehioludest. Ka käesolevas asjas on ajavahemik pandud sellise täpsusega, et menetlusalusel isikul on võimalik aru saada, millist tegu ette heidetakse. Kuivõrd etteheidetavaks teoks on jäätmete käitlemine ilma kompleksloata on ajavahemiku alguseks võetud aeg, millest alates on menetlusalusele isikule väljastatud keskkonnakompleksloa kehtivus peatatud. Ajavahemiku lõpuks on võetud aeg, mil keskkonnainspektorite kontrolli tulemusel tuvastati jäätmekäitlus hiljemalt 31.10.2023 ja teavitati tegevuse õigusvastasusest menetlusalust. Riigikohus on oma otsuses nr 4-18-6598 märkinud, et uurimistoimingu tingimused, käigu ja tulemused ning kogutud tõendusteabe võib talletada fotol menetlustoimingu protokolli lisana, kui selleks esineb vajadus või kui see on kohustuslik (

§ 50, Kr

MS § 149 lg 1). Antud väärteoasjas talletatigi sündmuskoha vaatluse tõendusteave fotodel protokolli lisana. Riigikohus on ka öelnud, et vaatlusprotokoll koos fototabeliga on kirjalik tõend.

§ 31

1 ja § 314 annavad täiendava võimaluse, kuidas vormistada riikliku järelevalve menetluse käigus saadud tõendusteave süüteomenetluses kasutatavasse vormi. Nimetatud sätetest ei tulene mitte igasuguse video- või fotomaterjali lubatavasse vormi vormistamise nõuded. Juhuks, kui tegemist ei ole riikliku järelevalve raames saadud foto või videomaterjaliga toimub selle tõendusteabe vormistamine vastavalt väärteomenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluseseadustiku tõendite üldnõuete järgi. Nimetatud nõudeid on ka käesolevas väärteoasjas järgitud. Kohtuväline menetleja möönab, et Pakendikeskuse AS andis Keskkonnaametile üleandmisevastuvõtmise aktiga üle turvakaamera videosalvestused, mis algasid 18.10.2023.a, kuigi Keskkonnaamet oli nõudnud turvakaamera videosalvestusi alates 23.10.2023.a. Tegemist on Pakendikeskuse AS poolt inimliku veaga ja kuna turvakaamera videosalvestused alates kuupäevast 18.10.2023 üle anti, siis oli vaja neid ka alates sellest kuupäevast vaadelda. J. L. AS E seadusliku esindajana pani teo toime otsese tahtlusega Karistusseadustiku § 16 lg 3 mõistes, kuna ta oli teadlik jäätmeseadusest ja tööstusheite seadusest tulenevatest nõuetest, sh keskkonnakompleksloa olemasolu vajalikkusest nimetatud valdkonnas tegutsemiseks, kuid sellele vaatamata korraldas AS E äritegevust sellisena, et tema poolt juhitud äriühing tegutses Xxxx kinnistul jäätmete käitlemisega ilma kehtiva jäätmeloata või keskkonnakompleksloata. AS E kaitsjad on kohtule esitanud ohtlike jäätmete saatekirjade andmebaasist exceli tabeli kujul väljavõtte, mis nende sõnul näitab seda, et aadressile Xxxx aadressile ei ole perioodil 23.

1. – 31.10 ühtegi kogust ohtlikke jäätmeid juurde tulnud. Kohtuväline menetleja sellega ei nõustu, nimelt kui pöörata tähelepanu lahtrile „Tekitaja nimi“, siis seal on kolmel korral kirjas Aktsiaselts E ja ülejäänud ridadel on kirjas Vaheladustatud jäätmed. Kui edasi liikuda „Tekkekoha aadressi“ lahtrile, siis samal kolmel real, kus oli eelnevalt märgitud lahtris kirjas Aktsiaselts E on tekkekoha aadressina märgitud Xxxx ja ülejäänud lahtritel, kus eelnevalt oli kirjas vaheladustatud jäätmed on tekkekoha aadress tühi, mis kõik viitab sellele, et nendel kolmel real toodud jäätmete puhul on jäätmetekitajaks AS E ise ja tegemist võib tõesti olla põlengujärgse koristamise tulemusena tekkinud jäätmetega ehk tekkis AS E enda tegevuse käigus. Ülejäänul 143 real nagu eelpool nimetatud on kirjas Vaheladustatud jäätmed, millel tekkekoha aadress puudub ja millest tulenevalt võime tõsikindlalt väita, et AS E kaitsjate poolt esitatud exceli tabelist ei nähtu, kes on nende 8 vaheladustatud jäätmete tekitaja, millele viitab ka kohtuvälise menetleja poolt kohtule üle antud ohtlike jäätmete saatekirja väljavõte, kus jäätmetekitaja lahter on täitmata. Lähtuvalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et antud exceli tabeli põhjal ei saa tõsikindlalt väita, et neid vaheladustatud jäätmeid, mille tekitajat pole võimalik välja lugeda ei toodud aadressile Xxxx asuvale käitlusplatsile perioodil 23.08.
2. a – 31.10.
3. a. Lähtudes eeltoodust nõustuvad asjaoluga, et andmebaasist välja trükitud andmed, mis AS E kaitsja esitas on küll õiged aga kas sinna andmebaasi sisestatud andmed, mille põhjal väljatrükk tehti ka õiged on, seda nad kinnitada ei saa. AS E kaitsjad on kohtule esitanud Andmekaitseinspektsiooni vastuse, millega nad soovisid tõendada, et videosalvestised, mis saadi Pakendikeskuse AS-ilt on saadud põhiõigusi rikkudes ja seetõttu tuleks need asja lahendamisel kõrvale jätta. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud videosalvestused ei ole saadud põhiõigusi rikkudes, sest tegemist ei ole isikuandmete töötlemisega ja seega palub kohtuväline menetleja neid mitte asja lahendamisel kõrvale jätta. Kohtu põhjendused 7.

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama

§ 133loetletud küsimused.

1. Enne menetlusaluse isiku käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmist peab kohus vajalikuks osundada, et menetlusalusele isikule ette heidetud väärteokoosseisu kajastamine kohtuvälise menetleja poolt on ebaselge. Nimelt on protokollis väärteokirjelduses osundatud muuhulgas JäätS § 73 lg 2 p 3, mis sätestab konkreetselt jäätmeloa vajalikkuse ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus. Samas on väärteo kvalifikatsioonina nii väärteoprotokollis kui ka -otsuses märgitud JäätS § 1201 lg 2 ja THS § 162 lg 2 ning heidetud isikule ette jäätmete käitlemist kompleksloata (mitte jäätmeloata). Ometi on teokirjelduses muuhulgas märgitud sedagi, et AS-l E puudus kirjeldatud tegevusteks (võeti vastu, vaheladustati, sorteeriti ohtlikke jäätmeid) nõutav kehtiv jäätmeluba või keskkonnakompleksluba. Ka väärteootsuses on karistuse määramisel võetud süüd suurendava asjaoluna muuhulgas arvesse, et AS E käitles ohtlike jäätmeid ilma jäätmeloa või keskkonnakompleksloata ning ei lõpetanud ise jäätmeloa või keskkonnakompleksloata tegevust. Selline sõnastus tekitab segadust ning loob arusaama, et kohtuväline menetleja ei ole ise ka kindel, millist tegevust ta menetlusalusele isikule ette heidab, st kas menetlusalusel isikul puudus jäätmeluba, kompleksluba või mõlemad load. Ilmselgelt tagab korrektne menetlusalusele etteheidetav teokirjeldus viimase kaitseõiguse paremini ning välistab võimalikud tekkivad vaidlused teo toimepanemises, kvalifikatsioonis jms.
2. Lähtudes aga väärteoprotokollis kajastatud teokirjeldusest, kus pärast JäätmeS §§ 73 lg 2 p 3, § 6 lg 1, § 13, § 73 lg 1 ja THS § 19 lg 2 p 5 ja lg 3 välja toomist ning keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415 peatamisele osundamist on kohtuväline menetleja märkinud, et AS E juhatuse liige J. L. rikkus tööstusheite seaduse § 25 lg 1 nõuet, mille kohaselt käitaja ei tohi ilma kompleksloata tegutseda tegevusvaldkonnas, milles tegutsemiseks on käesoleva seaduse § 19 kohaselt nõutav kompleksluba, on järelikult antud juhul juriidilise isiku karistamise põhjuseks olnud kohtuvälise menetleja hinnangul väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas kokkuvõtvalt ohtlike jäätmete käitlemine (vastuvõtmine ja vaheladustamine /kogumine/ ja sorteerimine) ilma kompleksloata (mitte jäätmeloata). 9
3. Puudub ka vaidlus selles, et 22.08.2023 andis Keskkonnaamet välja korralduse, millega otsustas peatada Aktsiaselts E keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415 kehtivuse üheks aastaks, kuni on täidetud käesoleva korralduse resolutsiooni punktis 1.2 sätestatud kõik tingimused.
4. Järelikult tuleb antud juhul tuvastada, kas menetlusalune isik on väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas käidelnud ohtlike jäätmeid ilma kompleksloata.
5. THS § 25 lg 1 järgi ei tohi käitaja ilma kompleksloata tegutseda tegevusvaldkonnas, milles tegutsemiseks on käesoleva seaduse § 19 kohaselt nõutav kompleksluba. Menetlusalusele isikule etteheidetud väärteokirjelduse kohaselt THS § 19 lg 2 p 5 ja lg 3 sätestab, et kompleksluba on nõutav jäätmekäitluses, kui ohtlike jäätmete käitlemine, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 § 6 lg 1 ja lg 3 künnisvõimsus on üle 10 tonni ööpäevas. THS § 19 lg 3 kohaselt alltegevusvaldkondade loetelu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade raames ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba 1“ § 6 lg 1 loetleb ohtlike jäätmete kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingud, milleks nõutakse kompleksluba juhul, kui künnisvõimsus on üle 10 tonni ööpäevas ning sama paragrahvi lõike 3 järgi ohtlike jäätmete põletamisel jäätmepõletus- või koospõletustehases nõutakse kompleksluba juhul, kui põletatakse ohtlikke jäätmeid üle 10 tonni ööpäevas.
6. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Näiteks on Riigikohus lahendi 3-1-1-45-11 punktis 9 märkinud, et seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist.

1. Järelikult tuleb kõik andmed, mille alusel on võimalik hinnata väärteokoosseisu täitmiseks vajalikke objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid, kajastada menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokollis.
2. Menetlusaluse isiku kaitsjad on seisukohal, et Keskkonnaamet ei ole tõendanud ega toonud väärteootsuses ega ka väärteoprotokollis esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kinnistul oleks toimunud just ohtlike jäätmete käitlemine. Samuti on menetlusaluse isiku kaitsjad juhtinud tähelepanu, et keskkonnakompleksloa nõue tekib alates teatud jäätmekogustest ning antud asjas ei ole tõendatud, et jäätmete käitlemine oleks toimunud ulatuses, mis eeldaks just keskkonnakompleksluba.
3. Kohus nõustub kaitsjate eeltoodud seisukohaga ning leiab, et väärteoprotokollis ei ole AS-le E inkrimineeritud väärteo faktiliste asjaolude realiseerimine tuvastatav.
4. Väärteokirjelduses ei ole nimetatud ühtegi ohtlikku jäädet, mille käitlemist menetlusalusele isikule ette heideti. Väärteoprotokollis on osundatud üksnes JäätS § 6 lg 1, mille kohaselt ohtlikud 10 jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas on välja toodud jäätmete omadused, mille alusel loetakse jäätmeid ohtlikeks jäätmeteks. Nii on määruses selgelt eristatud näiteks plahvatusohtlikud, oksüdeerivad, tuleohtlikud, ärritavad, mürgised jne jäätmed. Väärteoprotokollis puuduvad aga mistahes viited eelnimetatud määruses nimetatud jäätmetele, mida menetlusalune isik ei oleks tohtinud ilma vastava loata käidelda.
5. Ohtlike jäätmete tuvastamine oli vajalik ka seetõttu, et teokirjeldusest nähtuvalt oli AS Ei tegevus- ja alltegevusvaldkondadeks lisaks ohtlike jäätmete käitlemisele ka tavajäätmete käitlemine. Ka asja materjalide juures oleva e-Äriregistri väljavõtte kohaselt oli AS Ei lisategevusala muuhulgas tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus. Tavajäätmete olemasolu Xxxx kinnistul nähtub ka tunnistajate M. S., E. M.i ja K. P.i ütlustest. Seega selleks, et heita menetlusalusele isikule ette ohtlike jäätmete käitlemist ilma kompleksloata, oleks kohtuvälisel menetlejal tulnud esmalt ohtlikud jäätmed tuvastada ning seejärel need ka korrektselt protokolli teokirjelduses kajastada. Samuti ei ole tõendatud ega väärteokirjelduses kajastatud, et jäätmete käitlemine oleks toimunud ulatuses, mis eeldaks kompleksluba tööstusheite seaduse ja Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 kohaselt.
6. Asja materjalide juurde on küll lisatud 31.10.2023 objekti kontrollimise protokoll ja sündmuskoha vaatluse protokoll koos fotodega, kuid nendes kajastatu ei leia märkimist väärteoprotokolli teokirjelduses. Nii on objekti kontrollimise protokollis näiteks muuhulgas märgitud, et kerghallis olid IBC lahtised mahutid, kuhu olid ladustatud ohtlike ainetega reostunud pakendid, furgoonautosse laaditi tõstukiga punaseid haiglajäätmete konteinereid, kerghalli kõrval sorteerisid kaks töölist elektroonikajäätmeid ning sealsamas olid ka kaks konteinerit elektroonikajäätmetega. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt on Xxxx krundilt leitud näiteks rehve, tünnid õlijäätmetega, kolm 800 liitrist plastkonteinerit erinevate ohtlikke aineid sisaldavate anumatega, elektroonikajäätmeid, 800-liitrised kemikaalide pakenditega plastkonteinerid. Eelnimetatud protokollides kajastatud andmed aga väärteoprotokollis puuduvad, samuti puuduvad viited sellele, millistel alustel on kohtuväline menetleja lugenud need ohtlikeks jäätmeteks või milline oli jäätmete kogus. Kohus ei nõustu kohtuväline menetleja kohtukõne teesides osundatuga, justkui saaks juba kohtule esitatud kaebuse pinnalt järeldada, et kuna kaebuse kohaselt kellegi teisel Eestis sellist haiglajäätmete käitlemise võimekust ei ole, siis järelikult on tegemist selliste haiglajäätmetega, mis liigituvad ohtlike jäätmete alla, sest tavajäätmete käitlejaid on Eestis veel. Selleks, et isikule saaks konkreetse teo toimepanemist ette heita, peavad konkreetse teo faktilised asjaolud kajastuma väärteoprotokollis ning seda peavad toetama asjas kogutud tõendid. Isiku süüküsimust ei saa lahendada oletuste ja järelduste pinnalt.
7. Seda enam, et ka kohtus üle kuulatud tunnistajate ütluste pinnalt ei saa tõsikindlalt jaatada ohtlike jäätmete käitlemist väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. Kui tunnistaja K. P.i ütluste kohaselt pärast põlengut jäätmete kogused, liigid ja sisu ei muutunud ning ei olnud olukorda, kus jäätmed pandi otse ühelt autolt teisele (ka tunnistaja M. S. ütluste kohaselt ei sorteerinud nad tulekahju jäätmeid; sorteerisid neid, mis toodi, oli ohtlikke ja mitteohtlikke jäätmeid), siis tunnistaja P. K. ütluste kohaselt tõstsid nad pärast tulekahju jäätmed ümber teisele veokile. Samas ei eitanud tunnistaja M. S. seda, et perioodil 22.08.-31.10.2023 tõsteti jäätmed teisele autole, et viia need Tartusse. Tunnistaja E. M.i ütluste kohaselt kui enne põlengut sorteerisid, siis nüüd läksid osad asjad otse Tartu auto peale, autolt autole laadimine toimus pärast põlengut. Kui tunnistaja A. J.i ütluste kohaselt sorteeris ta pärast põlengut jäätmeid (värvid, patareid, lambid), mida autojuhid tõid ning konteinereid ilma sorteerimata ühelt autolt teisele ei tõstetud, siis tunnistaja J. J. (autojuht) ütluste kohaselt lõppes töö Xxxx pärast põlengut ära, seal likvideeriti põlengut. 11
8. Seega oli tegeliku olukorra kindlaks tegemine (kas toimus ohtlike jäätmete käitlemine, milliseid ja millises koguses) ja väärteoprotokollis kajastamine oluline, tuvastamaks võimalik väärteokoosseisu täitmine menetlusaluse isiku poolt. Lähtudes kaebuse esitaja ütlustest ja kohtule esitatud tõenditest ei ole kuidagi välistatud ka võimalus, et AS Ei tegeles põlengu likvideerimisega, et ohtlikud jäätmed võisid olla territooriumil juba enne kompleksloa peatamist, et ohtlike jäätmeid tõsteti ilma sorteerimata sõidukilt sõidukile vms.
9. Nii andis AS Ei seaduslik esindaja J. L. kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt läks põhirõhk reostuse likvideerimisele, põlengust tekkinud jäätmete kokku kogumine, Ruunaoja kraavi puhastamine, tegid Keskkonnaametile reostuse likvideerimise kava. Reostuse likvideerimise planeeritav lõpp pidi olema 31.10.
10. Põlengust tekkisid nii ohtlikud kui ka tavajäätmed. Paralleelselt pidid klientide teenindamist jätkama. Keskkonnaametist said loa laadida jäätmed autolt-autole, tühjendasid konteineri auto peal suuremasse konteinerisse ja sellega sõitsid Tartusse. Kohtul ei ole põhjust ka seadusliku esindaja ütlustes Keskkonnaametilt saadud loas kahelda, kuivõrd samasisulise väite esitas kaebuse esitaja ka vastulauses ning kohtuvälise menetleja otsuses ei ole sellekohast väidet kahtluse alla seatud. Kohtule on esitatud ka K OÜ poolt koostatud reostusuuringu ja reostuse likvideerimise kava (lisa 2), kus töö eesmärgiks oli kindlaks teha pinnase, pinna- ja põhjavee reostuse olemasolu Xxxx tn 39 kinnistul ja naabruses asuvatel kinnistutel, tulekustutusvee voolamise ja valgumise alal ning esitada võimalikud lahendused reostuse likvideerimiseks. Kava kohaselt alustati reostuse likvideerimise, pinnase väljakaeve töödega
11. aasta augustikuus, pinnavee puhastamisega tegeletakse, hiljemalt 31.10.2023 on põhiosa reostusest likvideeritud.
12. Antud juhul ei tõenda ohtlike jäätmete olemasolu ja kogust ka 22.02.2024 asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu. Turvakaamera salvestustelt on küll näha AS Ei Põhja regiooni käitlusplatsil erinevaid konteinereid, mahuteid, vaate, konteineritega veoautosid, tõstukeid, töötajate tegutsemist jms, kuid puuduvad andmed ohtlike jäätmete ja nende käitlemise kohta. Seda enam, et isegi asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu kohaselt kirjeldatakse tegevust jäätmetega, mitte ohtlike jäätmetega.
13. Kuivõrd eespool viidatud 22.02.2024 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi Pakendikeskuse AS poolt väljastatud Pakendikeskuse Xxxx kauplus-lao (Xxxx) turvakaamera videosalvestisi, on kaitsjad tõstatanud ka küsimuse tõendi lubatavuse kohta. 31.05.2024 on kaebuse esitaja kaitsja teinud märgukirja Andmekaitse Inspektsiooni, mille kohaselt on Pakendikeskuse videokaamera suunatud kinnistule aadressil Xxxx ning filminud kinnistul toimuvat, sealhulgas töötajaid ja muid isikuid, kes kinnistul liiguvad. Märgukirjas on välja toodud, et Pakendikeskus mitte üksnes ei filmi ja salvesta kinnistul toimuvat, vaid talletab neid salvestisi mitme kuu vältel. Pakendikeskusel ei saa olla õigustatud huvi jälgida ööpäevaringselt seda, mis toimub naaberkinnistul. Kaitsja on seisukohal, et isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine on toonud kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 ehk isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuete rikkumise ning väärteo toimepanemise.
14. Kuigi kohtuistungil avaldas kohtuvälise menetleja esindaja, et tegemist ei olnud isikuandmete töötlemisega, on Andmekaitse Inspektsioon 28.06.2024 vastuses märgukirjale selgelt välja toonud, et IKÜM artikkel 4 punkti 1 kohaselt on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Kaamerate abil on isik (eriti töötaja) igal juhul tuvastatav. Seega on videovalve puhul tegemist isikuandmete töötlemisega, mille osas tuleb järgida IKÜM-is sätestatud nõudeid. Märgukirjas toodud info põhjal ei nähtu, milles seisneb andmetöötleja eesmärk või õigustatud huvi naaberkinnistu ja sellel liikuvate töötajate filmimiseks või et see kaaluks üles andmesubjektidele osaks saava põhiõiguste riive. Samuti ei nähtu, et naaberkinnistul liikuvaid 12 töötajaid oleks teavitatud nende filmimisest, filmimise eesmärgist ja õiguslikust alusest ning võimaldatud tutvuda andmekaitsetingimustega.
15. Kuna antud juhul on menetlusalusele isikule etteheidetav tegu jäänud kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokollis sisustamata ning kohus ei saa ka vaatamata naaberkinnistul tehtud fotodele või videole tuginedes heita menetlusalusele isikule ette ohtlike jäätmete käitlemist väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas, puudub vajadus hakata täiendavalt analüüsima tõendi lubatavust antud menetluse raames.
16. Kohtu hinnangul ei saa ka pelgalt tunnistaja U. K.e ütlustele tuginedes lugeda menetlusalusele isikule etteheidetav väärteokoosseis täidetud. Kuigi tunnistaja U. K.e 21.02.2024 tunnistajana antud ütluste kohaselt otsustasid nad J. L.iga peale keskkonnakompleksloa peatamist jäätmeid edasi käidelda, kuna peavad erinevate haiglate ja ettevõtetega sõlmitud lepingute järgi nende ohtlikud jäätmed mingi aja tagant ära vedama (Tartu regioonil ei ole jäätmete käitlemiseks ja purustamiseks nii palju ressurssi), siis jääb ebaselgeks, millised olid need tunnistaja poolt nimetatud ohtlikud jäätmed ja millises koguses, mis eeldasid kompleksloa olemasolu. Seda enam, et U. K.e ütlustest nähtub seegi, et nad ei sorteerinud kõiki kohale toodud konteinereid ümber, vaid päris suur osa konteineritest tõsteti lihtsalt ühe auto pealt teise peale. Samuti tõi tunnistaja muuhulgas välja, et nad rentisid augusti lõpus või septembri alguses ühe viilhalli, kus hoidsid tühje konteinereid, mis olid puhtaks pestud. Järelikult selleks, et heita menetlusalusele isikule ette kompleksloata tegutsemist, oleks tulnud kohtuvälisel menetlejal tuvastada konkreetsed jäätmete liigid ja kogused. Praegustele andmetele tuginedes ei ole võimalik kindlaks teha, millised asja materjalide juures olevatel fotodel nähtavad konteinerid olid tühjad ning millised täis ning kas täis olevad konteinerid sisaldasid ohtlikke jäätmeid ning millises koguses.
17. Kohus ei saa teokirjeldusest väljuda ja hakata fotode ja /või video järgi ise kindlaks tegema, st isikule etteheidetavast tegu sisustama, millised olid need ohtlikud jäätmed, mille käitlemiseks oli vaja vastavat luba. Selliselt väljuks kohus väärteoprotokolli piiridest ning rikuks isiku kaitseõigust. Seega ei toeta väärteoprotokollis kajastatu ega kohtule esitatud tõendid kohtuvälise menetleja seisukohta, et menetlusalune isik on käidelnud ohtlike jäätmeid ilma kompleksloata.
18. Kohtu hinnangul peab menetlusaluse isiku suhtes läbiviidud menetlus olema selge ja objektiivne, võimaldades isikul aru saada, milles tema rikkumine seisnes, tagades seeläbi isiku kaitseõiguse. Antud väärteomenetluses on väärteokoosseisu täitmiseks vajalikud objektiivsed tunnused jäetud kajastamata. Kohus ei saa kaebuse läbivaatamisel asuda täitma süüdistusfunktsiooni ning kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikke rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada, mistõttu leiab kohus, et AS E kaitsjate esitatud kaebus tuleb rahuldada, Keskkonnaameti 24.05.2024 otsus väärteoasjas nr 940023001055 tühistada ja nimetatud väärteos menetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohtu hinnangul olukorras, kus kohtuvälises menetluses aset leidnud menetluslikud rikkumised toovad kaasa väärteomenetluse lõpetamise, ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja teistele seisukohtadele menetlusaluse isiku karistamise õigustatuse kohta. Menetluskulud 30.

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. 31. Kuna kohus lõpetab AS E suhtes alustatud väärteomenetluse

§ 29

lg 1 p 1 alusel, tuleb AS-le E hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. 13

1. Kaitsjad esitasid kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks ning taotlevad määrata kindlaks ja hüvitada riigieelarvest aktsiaseltsi E kasuks kaitsjatele väärteomenetluses makstud tasu. Taotluse kohaselt on kaitsjad osutanud AS-le E seoses väärteomenetlusega õigusteenust 102,20 tunni ulatuses, tunnihinnaga 190 eurot+km, mistõttu on õigusabikulud ilma käibemaksuta kokku 19418 eurot, millele lisandub ka ühel arvel transpordikulu summas 8,40 eurot seoses kohtuistungil osalemisega. Istungiga seotud ajakulu paluvad kohtul arvestada ja kindlaks määrata arvestades tegelikult kulunud aega ning kaitsjate tunnihinda (190 eurot+km).
2. Esmalt osundab kohus Riigikohtu lahendi 1-18-5023 p 30 toodud seisukohale, mille kohaselt võib väljakujunenud kohtupraktika kohaselt käibemaksukohustuslane nõuda kaitsjatasult (seega ka esindajatasult) arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel tasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-1-1-38-16, p 76). Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud taotluses kinnitatud, et AS-l E puuduks võimalus õigusteenuse arvel näidatud käibemaksusumma sisendkäibemaksuna mahaarvamiseks, mistõttu lähtub kohus taotluses näidatud summast ilma käibemaksuta. Esitatud arvetel on küll osundatud KMS § 27 lõikele 14, kuid nimetatud paragrahvil puudub lõige 14 ning kohtul puudub alus seostada seda sisendkäibemaksu maha arvamise võimatusega.
5. Kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel juhindub kohus Riigikohtus korduvalt väljendatud seisukohtadest. 02.04.2018 lahendi 4-16-9132 p 27 selgitas Riigikohus, et arvestada tuleb nii osutatud teenuse vajalikkust, kaebuses esitatud seisukohtade põhjendatust, väärteoasja mahtu kui ka keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. aprilli
7. a otsus asjas nr 3-1-1-32-15, p 9 koos edasiste viidetega ja
8. veebruari
9. a määrus asjas nr 3-1-1-9-14, p 20).
10. Arvestades AS-le E osutatud õigusteenuse vajalikkust hindab kohus kaitsja poolt näidatud tunnihinna põhjendatuks. Hinnates aga taotluses näidatud toiminguid ja neile kulunud aega, leiab kohus, et esitatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
11. Kohus arvestab Riigikohtu seisukohti (4-2437 p 19), mille kohaselt juhul, kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 2). Sellest tulenevalt ei saa ühe ja sama ülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks (vt nt RKKK 28.06.2024, 1-20-3101, p 127).
12. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks hüvitada järgmisi mõlema kaitsja poolt tehtud ülesandeid: Arvega 202400994 seotud spetsifikatsioonil näidatud väärteoprotokolli ja väärteotoimikuga tutvumist mõlema kaitsja poolt. Kohus jätab välja väärteoprotokolliga tutvumise Helen Noot poolt (0,75 tundi, s.o 142,50 eurot) ja väärteotoimiku materjalide ülevaatus Toomas Pikamäe poolt (1,50 tundi, s.o 285 eurot). Arvega 202401270 seotud spetsifikatsioonil näidatud väärteoprotokolli ja väärteotoimiku materjalide analüüs Toomas Pikamäe poolt (4,25 tundi, s.o 807,50 eurot); vastulause ülevaatus ja täiendamine Toomas Pikamäe poolt (1 tund, s.o 190 eurot); üldmenetluse otsuse esialgne ülevaatus Toomas Pikamäe poolt (1 tund, s.o 190 eurot) ja üldmenetluse otsuse analüüs Helena Noot poolt (1 tund, s.o 190 eurot). Arvega 202401488 seotud spetsifikatsioonil näidatud kaebuse ülevaatus Toomas Pikamäe poolt (1,5 tundi, s.o 285 eurot). 14 Arvega 202402734 seotud spetsifikatsioonil näidatud istungiks valmistumine Helena Noot poolt (3,60 tundi, s.o 684 eurot); istungiks valmistumine, kohtuistungil osalemine, täiendavate tõendite ettevalmistus Helena Noot poolt (3,50 tundi, s.o 665 eurot); valmistumine Harju Maakohtu 23.10.2024 kohtuistungiks Toomas Pikamäe poolt (0,75 tundi, s.o 142,50 eurot).
13. Samuti on kohtu hinnangul ülepaisutatud väärteoasja materjalide analüüs, valmistumine Harju maakohtu 26.11.2024 kohtuistungiks Toomas Pikamäe poolt (2,75 tundi, s.o 522,50 eurot). Nimelt on väärteoasja materjale juba varasemalt analüüsitud ning ka kohtuistungiks ettevalmistumist ei saa korduva istungi puhul pidada vajalikuks. Kokku ülaltoodu osas tuleb taotletavat kaitsjatasu vähendada 4104 euro võrra.
14. Ülepaisutatuks peab kohus ka kaebuse koostamisele kulunud aega. Kokku on esitatud arvete põhjal koostatud kaebust: 28.05.2024 Helena Noot poolt 1,75 tundi; 30.05.2024 Helena Noot poolt 4,50 tundi; 03.06.2024 Helena Noot poolt 4,50 tundi; 04.06.2024 Helena Noot poolt 4,50 tundi; 05.06.2024 Helena Noot poolt 5 tundi; 10.06.2024 Helena Noot poolt veel koos kliendile edastamise ja täiendamise, lisade komplekteerimise ja kohtule esitamisega 5,75 tundi. Seega kokku on kaebuse koostamisele läinud ligikaudu 26 tundi. Lähtudes kaebuse sisust ja väärteoasja keerukusest saab mõistlikuks kaebuse koostamisele kulunud ajaks pidada 10 tundi ning näidatud tundide arvu tuleb vähendada 16 tunni ulatuses, s.o summas 3040 eurot. Seda enam, et kaebuse koostamisele on eelnenud väärteoasja materjalide analüüs ja vastulause koostamine.
15. Seega tuleb taotluses näidatud summat 19 426,40 eurot vähendada kokku 7144 (4104+3040) euro võrra, ning AS-le E tuleb hüvitada 12 282,40 eurot, millele lisandub 570 eurot, so ühe kaitsja osalemine 26.11.2024 kohtuistungil kestusega 3 tundi.
16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et valitud kaitsjatele makstavat tasu saab pidada mõistlikuks summa 12 852,40 euro ulatuses, mis tuleb AS-le E

§ 23alusel hüvitada.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 15