← Eesti

2-22-144479/14

Obsah (8)§ 30§ 29§ 403§ 4062§ 4034§ 104§ 421§ 416

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2

) § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus märgib, et kui võlatunnise puhul on tegemist tehinguga, tuleb hinnata, kas väidetud võlatunnistus on abstraktne (konstitutiivne,

§ 30) või kausaalne (deklaratiivne).

Seda, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ning missugune on võlatunnistuse sisu, tuleb välja selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh

§s 29 sätestatut. Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. Võlatunnistuse liigi kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms.

§-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärk on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus kas senise võlasuhte asemele või selle kõrvale. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega

§ 30

mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistusega on tegemist siis, kui vaidlusaluse võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli poolte eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal (vt

§ 29

). Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601/61, p 16.2 jj). Kuna hageja ei ole hagis välja toonud ega ka hilisemas menetluses tõendanud, et pooled sõlmisid konstitutiivsed võlatunnistused, tuleb eeldada, et pooled sõlmisid deklaratiivsed 5

(11)võlatunnistused. Deklaratiivse võlatunnistusega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist.
  1. Järgmisena hindab kohus, kas deklaratiivsed võlatunnistused on kooskõlas seaduse imperatiivsete normidega. 9.
  2. Kohus märgib, et kui võlatunnistuse aluseks olev algne kohustus või tunnustatud võlg on tekkinud tarbijakrediidilepingust, tuleb kohtul võlatunnistuse kehtivust hinnates arvestada mh tarbijakrediidi imperatiivseid sätteid.

§ 403

lg 2 1 sätestab, et

  1. peatüki
  2. jagu kohaldatakse ka varem sõlmitud tarbijakrediidilepingu muutmise kokkuleppele, millega kaasneb maksetähtaja tasuline edasilükkamine või täiendavate tasude maksmine. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist juhul, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab tarbijale laenu või krediiti, ja vastupidist tuleb tõendada hagejal (vt ka RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 12). Hageja tõi 22.10.2024 välja deklaratiivsete võlatunnistuste alusvõlasuhete asjaolud. Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 18.04.2020 lepingu nr SR
  3. Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 14.11.2020 lepingu nr SR
  4. 9.1.
  5. Järgmisena tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas

§ 4062

lg-ga 1.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.

  1. ja RKTKm 24.11.2023, 221-13098/50, p-d 14-15). Lepingu nr SR3545172 krediidi kulukuse määraks oli 54,99% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud, et krediidilimiit 1000 eurot võetakse kasutusse viivitamata ja täies ulatuses. Hageja esitas kohtule tõendina ka laenulepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, millest nähtub, et intressimääraks oli 39,73% aastas, lepingutasu oli 50 eurot, osamaksete arv 36 (dtl 90). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas,
  2. juulil ja
  3. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 18.04.2020 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,61% (kohaldus alates 01.01.2020 kuni 30.06.2020 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 61,83%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 54,07%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas

§ 4062lg-s 1 sätestatuga.

Lepingu nr SR3619997 krediidi kulukuse määraks oli 49,98% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud, et krediidilimiit 500 eurot võetakse kasutusse viivitamata ja täies ulatuses. Hageja esitas kohtule tõendina ka laenulepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, millest nähtub, et intressimääraks oli 34,89% aastas, lepingutasu oli 25 eurot, osamaksete arv 24 (dtl 103). Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 14.11.2020 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud 6

(11)tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,52% (kohaldus alates 01.07.2020 kuni 31.12.2020 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 61,56%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 49,15%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas

§ 4062lg-s 1 sätestatuga.

9.1.2. Järgmisena kontrollib kohus, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

§ 4034

lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034 lg 2).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka

§ 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise 7

(11)tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23). Hageja on välja toonud, et kostja krediidivõimelisust hinnates võttis krediidiandja 18.04.2020 sõlmitud lepingu nr SR3545172 osas arvesse krediidi väljastamisele eelnenud perioodil september 2019 kuni veebruar 2020 kostja pangakonto väljavõtte (dtl 76). Kostja märkis laenutaotluses oma sissetuleku suuruseks töötasu 900 eurot, finantskohustused 176,54 eurot (dtl 120). Otsuse tegemisel arvestas krediidiandja, et kostja sissetulek
  1. aasta detsembris oli 779,06 eurot,
  2. aasta jaanuaris oli 880,77 eurot ja
  3. aasta veebruaris oli 588,06 eurot (dtl 76). Kostja sissetulekuteks olid sotsiaaltoetus ja töötasu. Krediidiandja arvestas majapidamiskuludeks 150 eurot. Laenulepingujärgne igakuine makse oli 47,95 eurot. Kostja krediidivõimelisust hinnates võttis krediidiandja 14.11.2020 sõlmitud lepingu nr SR3619997 osas arvesse krediidi väljastamisele eelnenud perioodil juuni 2020 kuni november 2020 kostja pangakonto väljavõtte (dtl 78). Kostja märkis laenutaotluses oma sissetuleku suuruseks töötasu 900 eurot, finantskohustused 270,44 eurot. Otsuse tegemisel arvestas krediidiandja, et kostja sissetulek
  4. aasta juunis oli 1059,97 eurot, juulis oli 688,60 euro, augustis oli 515,18 eurot, septembris oli 957,28 eurot, oktoobris oli 1451,34 eurot, novembris oli 878,13 eurot. Kostja sissetulekuteks olid sotsiaaltoetused ja töötasu. Krediidiandja arvestas majapidamiskuludeks 150 eurot. Laenulepingujärgne igakuine makse oli 29,23 eurot. Hageja esitas kohtule tõendina kostja pangakonto väljavõtted perioodide 27.08.2019– 22.02.2020 ja 18.05.2020–12.11.2020 kohta (dtl 142–187). Lepingu nr SR3545172 osas nähtub, et kostjale laekus igakuine regulaarne (töötasu) sissetulek, mille kuue kuu keskmine perioodil 01.09.2019–22.02.2020 oli 514 eurot. Lisaks sai kostja igakuise sissetulekuna sotsiaaltoetust 54,98 eurot kuus ja kokku töövõimetushüvitist 338,50 eurot. Eeltoodut arvestades oli kostja keskmine sissetulek 625,70 eurot kuus. Konto väljavõttest nähtub, et
  5. detsembrist kuni
  6. veebruarini tasus kostja korteriga seotud kulusid, sh igakuine makse A. U. eurot ja xx-xxxxxxxxxxxxx 70,60–96,36 eurot ja Elektrum Eesti OÜ-le seoses xxxxxxxxx-xx vahemikus 7–7,99 eurot. Seega olid kostjal korteriga seotud igakuised kulud vahemikus 277,76–304,35 eurot. Kostja igakuised kohustused olid umbes 200 eurot kuus, sh maksed eraisikutele selgitusega „võlg“; maksed Rahandusministeeriumile; Nordic Digital AS-ile; Elisa Eesti AS-ile; kohtutäiturile jne. Lisaks olid kostjal igakuised kulud toidule. Hageja on avaldanud, et laenulepingujärgne igakuine makse oli 47,96 eurot. Pärast kohustuste täitmist jäi kostjale igakuiselt keskmiselt 77,04 eurot (625-300-200-47,96). 77,04 eurot ei kataks kostja igakuiseid toidukulusid ja väljaminekuid majapidamiskuludele. Eeltoodust järeldub, et kostjale ei jäänud pärast kohustuste ja kulude rahuldamist vaba raha kätte. Lepingu nr SR3619997 osas nähtub, et kostjale laekus igakuine regulaarne (töötasu) sissetulek. Lisaks sai kostja sotsiaaltoetust ja hüvitist töötukassalt, mille kuue kuu keskmine perioodil 01.06.2020–12.11.2020 oli 900 eurot (dtl 158–187). Konto väljavõttest nähtub, et
  7. juunist kuni
  8. novembrini tasus kostja korteriga seotud kulusid, sh igakuine makse A. U. eurot (juulis 400 eurot) ja xx-xxxxxxxxxxxxx 54,61–74,22 eurot ja Elektrum Eesti OÜ-le seoses xxxxxxxxx-xx vahemikus 10,55–15,22 eurot. Seega olid kostjal korteriga seotud igakuised kulud vahemikus 265,16–289,44 eurot. Kostja on võtnud mitmeid laene (sh Bondora AS-ilt ja korduvalt Placet Group OÜ-lt) ja kostjal on perioodil
  9. juuli kuni
  10. november igakuised kohustused keskmiselt 600 eurot kuus (juulis üle 400 euro; augustis üle 600 euro; 8
(11)septembris üle 500 euro; oktoobris üle 800 euro. Sh maksed eraisikutele selgitusega „võlg“; maksed Rahandusministeeriumile; Bondora AS-ile; Placet Group OÜ-le; Planet Group OÜ-le, Nordic Digital AS-ile; Elisa Eesti AS-ile; Elisa Teleteenused AS-ile; Swedbank Life Insurance SE-le). 2020. juunis olid kostja kohustused üle 2500 euro, sh makse Placet Group OÜ-le 1977,24 eurot. Lisaks olid kostjal igakuised kulud toidule. Hageja on avaldanud, et laenulepingujärgne igakuine makse oli 29,23 eurot. Pärast kohustuste täitmist ei jäänud kostjale raha (900-600-265,16-29,23=5,61). Lisaks on kostjal igakuiseid toidukulud ja väljaminekuid majapidamiskuludele. Eeltoodust järeldub, et kostjale ei jäänud pärast kohustuste ja kulude rahuldamist vaba raha kätte. Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandja kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingutest tulenevad kohustused lepingutega nõutavatel tingimustel täitma, mistõttu ei oleks krediidiandja

§ 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepinguid sõlmida.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse

§ 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24).

§ 4034

lg 7 kolmanda aluse kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt

§ 4034

lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende laenutaotluses esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (

§ 104lg 5).

Samuti ei anna asjas esitatu alust järeldada, et krediidiandja oleks hinnanud kostja krediidivõimelisust valesti põhjusel, et kostja jättis mingi teabe oma varasemate kohustuste ja finantsraskuste kohta esitamata. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate kohustuste täitmiseks oleks krediidiandja pidanud kostja taotluses esitatud teavet ka kontrollima. Juhul, kui krediidiandja oleks kostja laenutaotluses esitatud teabe kontrollimisel tuvastanud vastuolusid, oleks krediidiandjal tulnud küsida selle kohta kostjalt lisateavet. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi ega selgitanud piisava hoolsusega välja kostja laenuvõimekust. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse

§ 4034

lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. 18.04.2020 ja 14.11.2020 sõlmitud lepingutes sisaldunud intressimäära kokkulepped on seega tulenevalt

§ 4034lg-st 7 tühised.

Seoses sellega on

§ 421

alusel tühised ka 26.05.2022 sõlmitud võlatunnistused nr 270305 ja 270308 ja nendega koos sõlmitud maksekokkulepped. 10. Järgmisena tuvastab kohus, kas laenulepingud lõppesid ülesütlemisega. 9

(11)10.1.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

§ 4034

lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. 10.1.

  1. Laenulepingust nr SR3545172 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 18.04.2020–04.03.2023 igakuiseid põhiosamakseid, intressimakseid ja ühekordne lepingutasu. Hageja tugineb sellele, et kostja jäi viivitusse järgmiste osamaksetega: 09.03.2022, 08.04.2022; 08.05.
  2. Hageja on välja toonud ja tõendanud, et 07.02.2022 seisuga oli kostja tasunud igakuiseid makseid kokku 1104,94 eurot (dtl 256). Lisaks tasus kostja hagejale 40 eurot. Kostja kontole kanti laen 950 eurot (dtl 252). Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja lepingutasu ning arvestades, et
  3. aastal oli

§-s 94 sätestatud intressimääraks 0%, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 24.05.

  1. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu nr SR3545172 ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Viimase osamakse tähtpäev lepingu nr SR3545172 osas oli 03.04.
  2. Seega lõppes leping alates 04.04.
  3. Kostjale kanti nimetatud lepingu alusel üle 950 eurot (dtl 252). Hageja on välja toonud ja tõendanud, et 07.02.2022 seisuga oli kostja tasunud igakuiseid makseid kokku 1104,94 eurot (dtl 256). Lisaks tasus kostja hagejale 40 eurot. Kohus arvestab kostja tasutu põhivõla katteks. Seega puudub kostjal hageja ees põhivõlg. Arvestades, et kostja ei jäänud tagasimaksetega viivitusse, siis ei ole kostjal hageja ees viivisevõlga ega sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.
  4. aastal oli

§-s 94 sätestatud intressimääraks 2,5% perioodil 01.01.2023–30.06.

  1. Arvestades, et kostja on laenuandjale ja hagejale kokku tasunud laenuvõlga ületavas summas, siis ei ole hagejal kostja vastu intressinõuet. 10.1.
  2. Laenulepingust nr SR3619997 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 14.11.2020–04.11.2022 igakuiseid põhiosamakseid, intressimakseid ja ühekordne lepingutasu. Hageja tugineb sellele, et kostja jäi viivitusse järgmiste osamaksetega: 09.03.2022, 08.04.2022; 08.05.
  3. Hageja on välja toonud ja tõendanud, et 07.02.2022 seisuga oli kostja tasunud igakuiseid makseid kokku 463,45 eurot (dtl 265). Lisaks tasus kostja hagejale 40 eurot. Kostja kontole kanti laen 475 eurot (dtl 253). Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja lepingutasu ning arvestades, et
  4. 10

(11)aastal oli

§-s 94 sätestatud intressimääraks 0%, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 24.05.

  1. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu nr SR3619997 ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Viimase osamakse tähtpäev lepingu nr SR3619997 osas oli 04.11.
  2. Seega lõppes leping alates 05.11.
  3. Kostjale kanti nimetatud lepingu alusel üle 475 eurot (dtl 253). Hageja on välja toonud ja tõendanud, et 07.02.2022 seisuga oli kostja tasunud igakuiseid makseid kokku 463,45 eurot (dtl 265), lisaks tasus kostja hagejale 40 eurot, kokku on kostja tasunud 503,45 eurot. Kohus arvestab kostja tasutu põhivõla katteks. Seega puudub kostjal hageja ees põhivõlg. Arvestades, et kostja ei jäänud tagasimaksetega viivitusse, siis ei ole kostjal hageja ees viivisevõlga ega sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Kostja on tasunud laenuandjale ja hagejale kokku laenuvõlga ületavas summas.
  4. aastal oli

§-s 94 sätestatud intressimääraks 0%, seega ei ole hagejal kostja vastu intressinõuet.

  1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  3. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.