KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2025, Viljandi kohtumaja Väärteoasi (number ja menetlus) nr 4-25-414 (kohtuvälises menetluses nr 2840,25,000012,

) § 87 ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §dest 83 p 2, 107 lg 1 p 2, 108 p 10, 113, kohus o t s u s t a s:

1. Lõpetada väärteomenetlus R.O väärteoasjas AS § 71 järgi.
2. Kohaldada R.O suhtes

§ 87

lg 2 punktis 8 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit ja paigutada R.O kinnisesse lasteasutusse 1 (üheks) aastaks alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

1. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa kaudu riigi õigusabi tasu 350,75 eurot (s.h käibemaks 63,25 eurot) vandeadvokaat Rein Napale tema poolt R.O-le kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
2. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja tasu 350,75 eurot riigi kanda.
3. Käesolev otsus anda kätte menetlusalusele isikule ning edastada seaduslikule esindajale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.
4. Kohtuotsus saata jõustumisel täitmiseks Sotsiaalkindlustusametile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib VTMS § 113 lg 3 p 2 alusel loobuda apellatasiooniõigusest kohe kohtuotsuse kuulutamise järgselt. Pooltel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
5. Asjaolud ja menetluse käik 1.
6. 06.01.2025.a. koostas PPA Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Kärolyn Mäesaar väärteoasjas nr 2840,25,000009 väärteoprotokolli selle kohta, et 21.12.2024 kella 22.47 ajal XXX R.O olles alaealine tarvitas alkohoolset jooki. Eelmärgituga rikkus alkoholiseaduse (AS) § 46 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud AS § 71 järgi. 1.
7. Kohtuväline menetleja, PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Kärolyn Mäesaar on koostanud 03.02.2025 kohtualluvusse saatmise määruse, millega on saadetud kohtualluvusse väärteoasi nr 2840,25,
8. 1.
9. 06.01.2025.a. koostas PPA Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška väärteoasjas nr 2840,25,000012 väärteoprotokolli selle kohta, et 05.01.2025 kella 22.00 ajal XXX , XXX R.O olles alaealine tarvitas alkohoolset jooki. Eelmärgituga rikkus alkoholiseaduse (AS) § 46 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud AS § 71 järgi. 1.
10. Kohtuväline menetleja, PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška on koostanud 03.02.2025 kohtualluvusse saatmise määruse, millega on saadetud kohtualluvusse väärteoasi nr 2840,25,
11. 1.
12. Tartu Maakohtu 13.02.2025 määrusega ühendati need väärteoasjad samasse menetlusse ning määrati selle numbriks 4-25-
13. 1.
14. Väärteoasja kohtulikul arutamisel 19.02.2025 menetlusalune isik R.O tunnistas end temale etteheidetavate väärtegude toimepanemises AS § 71 järgi süüdi. Kohtuvälise menetleja ametnik - Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlustalituse eriasjade uurija Piret Vaher leidis kohtuistungil, et R.O on AS § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud ja selles osas vaidlus puudub. R.O on varasemalt püütud mõjutada vestlustega ja suunatud programmidesse, aga need ei ole mõju avaldanud. R.O on jätkanud tegude toimepanemist. Arvestades, et R.O on alaealine, kellel puudub ka kindel sissetulek, siis ei ole 2 rahatrahv põhjendatud. Kohtuväline menetleja taotles R.O-le kohaldada

§ 87lg 2 p 6 mõjutusvahendit ehk 7 üldkasuliku töötunni kohaldamist.

Kaitsja nõustus, et R.O poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud AS § 71 järgi, kuivõrd alkoholiseadus keelab alaealisel alkoholi tarvitamise. R.O on ise tunnistanud seda, et ta need väärteod toime pani. Kaitsja arusaamist mööda mingil määral ka kahetseb. Varasem karistus on määratud talle narkootikumide omamise või tarvitamise eest, mitte alkoholiseaduse järgi. Kaitsja märkis, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine on praegu ennatlik, kui käimas on paralleelselt kriminaalmenetlus. Kui R.O tõepoolest ei tee kohtu poolt määratud üldkasulikku tööd, siis on edaspidises menetluses võimalik seda teenuse rakendamist kaaluda ja vajadusel ka kohaldada. Kaitsja nõustub kohtuvälise menetleja ettepanekuga ja leiab, et väärteomenetluse võib lõpetada ja kohaldada alaealisele mõjutusvahendit. Üldkasuliku töö tunnid jättis kaitsja kohtu otsustada.

1. Kohtuotsuse põhjendused väärteorikkumise osas 2.
2. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, kohtuvälise menetleja ametniku, kaitsja ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja seisukohad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab et menetlusalune isik on rikkunud AS § 46 nõudeid ja sellega pani toime AS § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 2.
3. Kohus leiab, et väärteo etteheite põhjendatuse hindamisel tuleb anda hinnang selle kohta, kas väärteoprotokollides märgitud ajal ja kohas on R.O rikkunud AS § 46 nõudeid. Alkoholiseaduse (AS) § 46 kohaselt on alaealisel alkohoolse joogi tarbimine keelatud. AS § 71 kohaselt alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. 2.
4. 06.01.2025.a. väärteoasjas nr 2840,25,000009 koostatud väärteoprotokollist nähtub, et 21.12.2024 kella 22.47 ajal XXX R.O olles alaealine tarvitas alkohoolset jooki. Indikaatorvahendi näit 21.12.2024.a. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli 21.12.2024 kell 22.47 ajal oli 0,77 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Eelmärgituga rikkus menetlusalune isik R.O AS § 46 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud AS § 71 järgi. Menetlusaluse isik R.O tunnistas kohtuistungil antud ütlustega temale etteheidetavas väärteos täielikult süüdi ja tema ütluste kohaselt 21.12.2024.a. käis ta oma sõbranna ja tema sõbraga autoga sõitmas ja siis hakkasid XXX alkohoolseid jooke – rummi ja õlut jooma. Menetlusalune isik eelnevalt teadis, et alaealisel on keelatud alkohoolseid jooke juua, kuid hoolimata sellest ta ikkagi tarvitas. Politsei sai sündmusest teada, sest sõbranna kirjutas Lasteabisse, et nad on kellegi autos ja nad ei taha seal olla, juht magas. Politsei tuli, juht jäi enda autosse ja nemad läksid politseiautosse. Politsei tuvastas neil alkoholitarvitamise tunnused indikaatorvahendiga. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga 21.12.2024 on tuvastatud R.O-l alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,77 mg/l kohta ning joobele viitavad tunnused – silmade punetus, silma pupillid suured, reaktsioonikiirus häiritud, kõne kiire, aja-, isiku ja kohataju selge, mäletab viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioonis kerged häired, käitumisel rahutus, omamehelik käitumine. Eelmärgitud protokollis sisaldub menetlusaluse isiku omakäeliselt antud selgitus, mille kohaselt ta jõi alguses rummi ja õlut. Eelmärgituga leidis tõendamist, et menetlusalune isik R.O rikkus väärteoprotokollides märgitud ajal ja kohas AS § 46 nõudeid, millega pani toime AS § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2.
5. 06.01.2025.a. väärteoasjas nr 2840,25,000012 koostatud väärteoprotokollist nähtub, et 05.01.2025 kella 22.00 ajal XXX R.O olles alaealine tarvitas alkohoolset jooki. Indikaatorvahendi näit 06.01.2025.a. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli 3 kohaselt oli 06.01.2025 kell 05.02 ajal oli 0,35 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Eelmärgituga rikkus menetlusalune isik R.O AS § 46 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud AS § 71 järgi. Menetlusaluse isik R.O tunnistas kohtuistungil antud ütlustega temale etteheidetavas väärteos täielikult süüdi ja tema ütluste kohaselt 05.01.2025 tarvitas ta S.K alkoholi, võimalik, et 0,5 l viina. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga 06.01.2025 on tuvastatud R.O-l alkoholi joobele viitavad tunnused: indikaatorvahendi näit: alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,35 mg/l kohta ning joobele viitavad tunnused – silmade punetus ja koordinatsioonis kerged häired. Eelmärgitud protokollis sisaldub menetlusaluse isiku omakäeliselt antud selgitus, mille kohaselt ta jõi pool liitrit Viru Valget. Eelmärgituga leidis tõendamist, et menetlusalune isik R.O rikkus väärteoprotokollides märgitud ajal ja kohas AS § 46 nõudeid, millega pani toime AS § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2.
6. Subjektiivsest küljest pani R.O AS § 46 rikkumised, mida kvalifitseeritakse AS § 71 järgi, toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 järgi.

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik oli teadlik oma vanusest, et ta on alaealine, samuti sellest, et ta tarvitas väärteoprotokollides märgitud ajal ja kohas alkohoolseid jooke. Samuti oli eelnevalt teadlik, et alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. Seega ei joonud ta alkoholi ekslikult, vaid teadis hästi, mida teeb. Eeltoodu alusel kohus leiab, et R.O teadis, et ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. 2.6. Kohus ei tuvastanud R.O teos õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. R.O oli väärteo toimepanemise ajal 15-aastane, seega

§ 33järgi süüvõimeline isik.

Kohtu seisukoht mõjutusvahendi kohaldamise osas 2.7.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda

§ 56

lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 3 kohaselt võib alaealisele karistuse mõista või määrata siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 2.8. Kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et R.O on toime pannud AS §-s 71 ettenähtud väärteo ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kuigi R.O on jõudnud küll kriminaalvastutuse ealiseks, ei ole tema süü nii suur, mistõttu on võimalik teda mõjutada karistust kohaldamata. Lähtudes

§ 56

lg-st 3 tuleb kohtul esmalt kaaluda mõjutusvahendi kohaldamist, millised on sätestatud

§ 87lg-s 2.

2.9. Kohtuväline menetleja ja menetlusaluse isiku kaitsja on leidnud, et antud juhul tuleks kohaldada

§ 87

lg 2 p-s 6 nimetatud mõjutusvahendit s.o üldkasulikku tööd, mida vastavalt eeltoodud sättele võib kohaldada kuni 20 tundi. Ka menetlusalune isik on nõustunud üldkasuliku töö kohaldamisega.

§ 87

lg 2 p 6 kohaselt võib kohus vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt väärteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendina kuni 20 tundi üldkasulikku tööd. 4 2.10. Menetlusaluse isiku eestkostja Kose Vallavalitsus on esitanud kohtuvälisele menetlejale kirjaliku vastuse iseloomustuse nõudele ning viidatud dokumendis on märkinud, et R.O vajab kinnise lasteasutuseteenust. Ka kohtuistungil osalenud menetlusaluse isiku R.O eestkosteasutuse Kose Vallavalitsuse esindaja lastekaitse vanemspetsialist F.X leidis, et R.O saaks kinnisest lasteasutusest abi. Kõik muud võimalused on juba proovitud. Kinnine lasteasutus täidab R.O puhul eesmärki, et teda toetada. Seal on kindlad piirid ja reeglid, mis aitaksid tal oma asjadega joonele saada.

§ 87

lg 2 p 8 kohaselt võib kohus vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt väärteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg 1 kohaselt paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Vastavalt SHS § 1301 lg 2 on kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. 2.11. Karistusregistri registriteatest nähtuvalt omab R.O ühte kehtivat väärteokaristust. Teda on 21.08.2024 karistatud PPA Põhja prefektuuri poolt NPALS § 15 1 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut s.o 60 eurot. Väljavõte politsei andmebaasist R.O suhtes kohaldatud meetmetest kinnitab, et lisaks käesolevalt menetletavale väärteorikkumisele AS § 71 järgi on R.O suhtes menetletud: 1) väärteoasi TubS § 47 tunnustel, selles, et 24.02.2022 kell 11.53 XXX isik oli alaealisena tarvitanud e-sigaretti. Lahendus: R.O „juhtumiarutelu“; 2) väärteoasi NPALS § 15 1 lg 1 tunnustel, selles, et 13.06.2024 kell 16.00 Herne tn XXX isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Lahendus: R.O suunatud programmi „Puhas tulevik“; 3) väärteoasi NPALS § 151 lg 1 tunnustel, selles, et 21.08.2024 XXX isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta; 4) väärteoasi AS § 71 tunnustel, selles, et 01.10.2024 kell 20.42 XXX, isik oli alaealisena tarvitanud alkohoolset jooki. Lahendus: R.O võttis kohustuse hakata käima psühholoogil. Samuti menetletakse: 1) kriminaalasja

§ 121

lg 2 p 3 tunnustel selles, et 07.01.2025 XXX, isik tungis kallale perekodu kasvatajale, lüües teda ühel korral rusikaga seljapiirkonda, tekitades kannatanule valu ning hematoomi; 2) väärteoasja AS § 71, NPALS § 15 1 lg 1;

§ 275

lg 1 tunnustel selles, et 20.01.2025 XXX isik alaealisena oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta ning solvas korda kaitsvat võimuesindajat. 2.

1. Harju Maakohtu 18.09.2024.a. kohtumäärusega on määratud R.O eestkostja ülesandeid täitma XXX kuni R.O täisealiseks saamiseni, s.o kuni 11.04.2027.a. 2.
2. R.O eestkostja Kose Vallavalitsuse poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud vastusest iseloomustuse nõudele nähtuvad asjaolud, et alaealine R.O on olnud mitme aasta vältel Kose valla lastekaitse spetsialisti vaateväljas seoses pidevate hulkumiste, kodunt ärajooksmiste, koolikohustuse mittetäitmisega ja ennast kahjustava käitumisega (enda lõikumise jm viisil vigastamisega ning alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega). Eelmärgitud dokumendist nähtub, et R.O mõlemad vanemad on surnud ja alates 01.10.2009 elas laps oma vanaema L.V juures ning alates 08.12.2010 oli L.V ametlikult R.O eestkostja. 5 Kose valla lastekaitsespetsialisti vaateväljas on perekond
3. aasta mai lõpust, kui R.O koolist tuli info, et laps on ennast kahjustava käitumisega (hammustab ennast, lõigub, vihapursked, rikub piire). R.O suunatud psühhoteraapiasse ja mõnda aega käis ta teenusel, aga siis enam ei tahtnud ja vanaemal puudus järjepidevus last teenusele viia. Novembris 2021 tuli politseile info, et R.O ei ilmunud ööseks koju, vaid ööbis kellegi sõbra juures. Laps keeldus politsei saabudes koju minemast ning politsei toimetas lapse turvakodusse. Vanaema sõnul laps kodus midagi ei tee, kohustusi pole – on ainult voodis ja telefonis. Taskuraha nõuab pidevalt. Turvakodust info, et laps ei soovi vanaema juurde koju tagasi minna. Tüdruku sõnul on ta proovinud ennast üles puua ja tappa paratsetamooliga. Detsembris 2021 läks R.O turvakodust oma tädi juurde elama. Märtsis 2022 käitus kodus provotseerivalt ja lubas end ära tappa ning nädalavahetuse viibis psühhiaatria osakonnas. Mais 2022 R.O pere suunatakse pereteraapiasse. Juuni alguses 2022 teatab kooli sotsiaalpedagoog, et R.O ei ööbinud kodus ja lapse sõnul oli tädi ta kodust väljavisanud. Tädi sõnul tekkis lapsega konflikt, sest ta ei lubanud lapsel hulkuma minna. Juunis 2022 määratud perele peretugevdustöötaja, kes hakkas toetama pere toimetulekut lapse hooldusõiguse teostamisel. Suvel 2022 käis R.O Lastemajas teenusel psühholoogi juures mõned korrad, kuid siis loobus öeldes, et psühholoogi nägu talle ei meeldi. 12.08.2022 on R.O jälle jooksus. 15.08.2022 leidis Rakvere politseipatrull tüdruku Tamsalust. Laps keeldus politseiga kaasa tulemast, kuid patrull toimetas ta koju. 22.-26.09.2022 R.O jälle kadunud kodust. Oktoobris 2022 XXX info, et R.O-l väga palju põhjuseta puudumisi, lahkub omavoliliselt tundidest, kooli ei tule. Lastekaitsespetsialist suunas lapse sotsiaalse rehabilitatsiooniteenusele, et toetada last iseendaga toimetulemisel. R.O sellest huvitatud ei ole ja kooli asemel sõidab ta Tallinnasse. R.O vanaema üürib lapselapsele XXX korteri lootes, et siis jõuab lapselaps kooli. R.O suitsetab, veibib ja taas lõigub end. Perearst määras antidepressandid. R.O-l on ärevus ja paanikahäired. Novembris 2022 pakutakse kooli tugimeetmena võimalust õppida väikeklassis, kuid tüdruk kooli ei jõua. 04.12.-14.12.2022 viibis R.O psühhiaatriaosakonnas ravil. Vanaema tema kasvatamisega toime ei tule. Peretugevdustöötaja protokollist nähtuvalt R.O probleemid süvenevad, meeleolu kõikumised suured, hulgub ja ei ööbi kodus, kohtumisel peretugevdustöötajaga räägib R.O avameelselt narkootikumide tarvitamisest. Seejärel viibis R.O mõnda aega PERH-i psühhiaatriakliinikus. Peale haiglat nädal aega oli korras, seejärel algasid linnas käimised. R.O oli linnas mitu päeva: 01.01.2023-05.01.
4. XXX ei saanud pakutud tugimeetmeid kasutada, kuna laps ei tulnud kohale. Ajavahemikul 29.03.-13.04.2023 viibib R.O psühhiaatriahaiglas, kuhu korduvalt hospitaliseeritud. Juunis 2023 peretugevdustöötaja protokollist nähtuvalt R.O koolikohustust ei täida. Septembris R.O-l uus probleem koolis, õpetajate suhtumine ei sobi. Rajaleidja määras õpilasele koduõppe tervislikel põhjustel. R.O pidi käima nädalas 8 tundi koolis. Peretugevdustöötaja oli nõus viima ja tooma lapse kooli, last aga ei olnud kodus, magas jne. Tugimeedet rakendada ei saanud. Jaanuaris 2024 peretugevdustöötaja protokollist nähtuvalt R.O kolab Tallinnas ja ka ööbinud seal. 10.03.2024 R.O helistab Häirekeskusesse, et on Raplas ja oma taskuraha ära kulutanud ning ei saa koju. Politsei toimetab alaealise koju. 08.07.2024 teeb L.V Häirekeskusele kõne, milles teatab, et R.O on võtnud tablette, nuusutas bensiini. Laps suitsidaalne, koolis ei käi, tarvitab psühhotroopseid aineid, on agressiivne ja sundhospitaliseeriti Tallinna Lastehaiglasse. 09.07.2024 annab peretugevdustöötaja teada, et konflikt vanaemaga oli tekkinud sellest, et vanaema alaealisele korterit ei üüri ja vanaema sõnul oli laps võtnud 10 tabletti xanaxit. 10.07.2024 annab lastekaitsespetsialist haiglale teada, et lapsele tullakse järgi ja lastekaitsespetsialist viib lapse turvakodusse. 15.07.2024 sai lasteabi teate Häirekeskusest selle kohta, et 15-aastane R.O ei ole naasnud Tallinna laste Turvakeskusesse. 16.07.2024 annab turvakodu teada, et R.O jooksis turvakodust minema ja politsei otsib last taga. 16.07.2024 teeb Kose Vallavalitsus korralduse lapse perest eraldamiseks. 22.07.2024 Kose valla lastekaitse spetsialist viib R.O asenduskoduteenusele Perekodusse XXX. 02.08.2024 lahkub R.O omavoliliselt Perekodust XXX. 15.08.2024 lahkub R.O omavoliliselt Perekodust Tallinnasse, hiljem vanaema juurde. 25.08.2024 teatati Häirekeskusele, et R.O lahkus Perekodust. Info edastati politseile. 26.08.2024 asenduskodusse ei ilmunud, vastab sõnumitele, et on peidus aga asukohta ei ütle. 02.09.2024 Häirekeskuse teade lasteabile, mille kohaselt perekodu kasvataja 6 andis teada, et R.O pidi tulema Tallinnast tagasi rongiga kella 22.15-ks, kuid ei tulnud, telefonile ei vastanud, saatis sõnumeid. 25.09.2024 PPA teade: R.O ei pidanud kinni perekodu ja politsei kokkulepetest. Ärajooksmised on sagenenud ja need on toimunud koos perekodu teise kasvandikuga. Tegemist on alaealise noorukiga, kes on abivajav. 28.09.2024 lasteabisse tuli teade Häirekeskusest 15-aastasest abivajavast lapsest, kes ei ole SA Perekodusse tagasi tulnud. 01.10.2024 sai R.O väärteoprotokolli, kell 15.17 XXX XXX pargis tarvitas alaealine alkohoolset jooki. 25.10.2024 Häirekeskuse teade lasteabile: R.O oli läinud õhtul korraks välja ja tagasi ei tulnud. Tüdruk tarvitab alkoholi ja kanepit. 31.10.2024 sööb tablette ja lõigub end. Oktoobris 2024 antud kooli ülesandeid pole suutnud üldse teha. Nõud viib oma tuppa ja jätab pesemata, kokkuleppeid ei täida, öösel jalutab uksest välja ja koju tuleb siis, kui heaks arvab, tarbib alkoholi ja narkootilisi aineid. 01.11.2024 kell 03.06 kirjutas lasteabi chatti 15-aastane R.O, et on koos teise lapsega

§ 121

lg 2 p 3 tunnustel) ning eestkostja poolt esitatud iseloomustus tõendavad menetlusaluse isiku käitumises agressiivsuse kasvu ning sellega ka teiste isikute ohustamist. Kohus märgib, et alaealise R.O kõrvalehoidumine õpingutest toob kaasa olukorra, kus tal võib jääda omandamata põhihariduski. Tema hariduse omandamist takistab asjaolu, et ta kas ei ilmu kooli üldse kohale või jõudes koolimajja ei võta osa õppetööst. Kool on püüdnud võimaldada R.O-le individuaalõpet lihtsustatud õppekava alusel, kuid tulemust ei ole andnud seegi meede. Eelmärgitu näitab, et R.O-l puudub kohusetunne ning tema vastutustundetusele viitab tema omavoliline lahkumine Perekodust või Perekodusse kokkulepitud aegadel mittesaabumine selliselt, et kasvatajad ei tea, kus alaealine viibib ja millega tegeleb. Selliselt käitudes seab R.O ennast ohtu, kuna võib sattuda õigusvastaste rünnete ohvriks. Korduvate alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamistega ning enesevigastamistega on R.O R.O ohustanud enda tervist. 7 Kohus leiab, et

§ 87

lg 2 p-s 6 nimetatud mõjutusvahend s.o üldkasuliku töö kohaldamine ei ole antud juhul piisav, et R.O mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades tema kohusetunde puudumist ei ole tõenäoline, et ta suudaks kohtu poolt määratavad üldkasuliku töö tunnid ettenähtud tähtajaks ära teha. Kohtu hinnangul vajab R.O stabiilset, struktureeritud ja turvalist kasvukeskkonda, kus tuldaks toime tema meeleolude kõikumiste ning ettearvamatu käitumisega. Kohtu hinnangul on parim viis mõjutada R.O edaspidist käitumist ja suunata teda seaduskuulekale teele ning ennast säästva käitumiseni just kinnisesse lasteasutusse paigutamine, kuna see mõjutusvahend on sobilik ennekõike koolikohustusest kõrvalehoidva ja sõltuvusprobleemiga alaealise õigusrikkuja suhtes. Kuivõrd kõik eestkosteasutuse, kooli ja korrakaitseorganite poolt varasemalt kohaldatud meetmed (lisaks ka varasem karistamine väärteokorras) ei ole R.O käitumises muutusi toonud, mistõttu kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et R.O ei tule antud juhul tema väärteo toimepanemise eest AS § 71 järgi karistada, vaid väärteomenetlus AS § 71 järgi tuleb lõpetada ning kohaldada R.O suhtes

§ 87

lg 2 punktis 8 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit ja paigutada R.O kinnisesse lasteasutusse üheks aastaks alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kooskõlas SHS § 1305 korraldab kinnise lasteasutuse teenust Sotsiaalkindlustusamet, seega tuleb kohtulahend jõustumisel edastada täitmiseks Sotsiaalkindlustusametile. 2.17. Menetluskulud Kõnealuses väärteoasjas on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud 350,75 eurot (s.h käibemaks 63,25 eurot). VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 kohaselt võib alaealise puhul menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kuna R.O on alaealine, kellel puudub iseseisev sissetulek, tuleb menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 8