Obsah (4)

§ 646§ 656§ 641§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. jaanuar 2025 2-24-104898 Tsiviilasja

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Tartu Maakohtu

1. detsembri
2. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. 6.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11).

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt 3 olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 656

lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult jätnud kostja tasaarvestusavaldusega arvestamata ja hageja nõudega seonduvad lahendi tegemise aluseks olevad olulised asjaolud välja selgitamata. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (vt RKTKo 05.04.2019, 2-16-16481, p 15). Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul ekslikult leidnud, et kostja ei ole menetluses tasaarvestusavaldust teinud. Kostja on saatnud vastuseks kohtu nõudele
2. veebruaril
3. a dokumendi, mis kordab maksekäsu kiirmenetluses esitatut ja mille p-s 3.3 on viide Tartu Maakohtu
4. veebruari 2023 otsusele tsiviilasjas nr 2-20-19293 (otsuse õige kuupäev on
5. juuni 2023, ringkonnakohtu märkus), millega kohustati hagejat maksma kostjale hüvitist 31 000 eurot 86 senti. Kostja leidis, et vähegi mõistlik isik oleks saanud teha tasaarvelduse ettepaneku, mitte esitama eraldiseisvat nõuet. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda kostja avaldust pidada küll (selgeks) tasaarvestusavalduseks, aga kohus oleks kostja väite järel pidanud eelmenetluses selgitama välja, milline on kostja tahteavalduse tähendus. Maakohus tegi asjas
6. novembril 2024 määruse, millega andis pooltele aega
7. novembrini 2024 õiguslike seisukohtade avaldamiseks, dokumentide ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohus määras samas määruses kindlaks küll lahendi tegemise aja, kuid ringkonnakohtu hinnangul tähendab õiguslike seisukohtade esitamise võimaluse andmine seda, et kostja saab esitada nõudele oma vastuväited. Kostja avaldas
8. novembri
9. a kohtule saadetud lõplikes seisukohtades selgelt, et kostja soovib oma nõude hageja nõudega tasaarvestada (menetlusdokumendi p 2.3). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja avaldus üheselt arusaadav kui menetluslik tasaarvestusavaldus ja ekslik on maakohtu seisukoht, et tasaarvestuse formaalsed eeldused on täitmata, kuivõrd kostja ei ole teinud selget ja sellisena kehtivat tasaarvestusavaldust. Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht, mille kohaselt on kostja viidanud oma vastustes (tasa)arveldamisele, mis ei ole samastatav tasaarvestamisega võlaõigusseaduse tähenduses (VÕS § 198). Kostja nimetas, millise hageja vastu suunatud nõudega ta soovib oma nõuet tasaarvestada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus menetlusõigust rikkudes jätnud kostja seisukoha tähelepanuta ja eelmenetluse asjas nõuetekohaselt läbi viimata. Kohus peab menetluses esitatud tasaarvestusavaldust pooltega arutama. Lisaks formaalsele eeldusele peavad täidetud olema ka materiaalsed eeldused. VÕS § 197 lg 1 järgi võib juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestavale poolele kuuluv nõue teise poole vastu peab seega olema sissenõutav ning teisele poolele kuuluv nõue tasaarvestava poole vastu peab olema täidetav. Menetluses tuleb kindlaks teha, kas kostjal on hageja vastu nõude, mida ta saab hageja nõudega tasaarvestada. Kui maakohus leiab, et kostja ei ole esitanud dokumenti, millest nähtuks, kuidas summaliselt konkreetselt ja millises ulatuses hageja nõuet tasaarvestada, tuleb maakohtul sellele poole tähelepanu juhtida. 4
10. Hageja esitas maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse
11. veebruaril 2024, hagiavaldus on esitatud maakohtule
12. märtsil
13. Tartu Maakohtu
14. oktoobri 2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-12292 rahuldati hageja maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitati tema esitatud võlgade ümberkujundamiskava. Seega ei olnud nõude esitamise ajal võlgade ümberkujundamise kava kinnitatud. Maakohus leidis, et nimetatud võlgade ümberkujundamiskava hõlmab ka Tartu Maakohtu
15. juuni
16. a otsusega kostja kasuks välja mõistetud summat. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on iseenesest õigesti viidanud, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 30 lg 4 esimene lause sätestab, et kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava on täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. FIMS § 32 lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib.
17. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) 5