lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Narva linn, A. Puškini tn 5 korteriühistu (edaspidi avaldaja) esitas 27.12.2024 Viru Maakohtule avalduse Stefoniya OÜ (edaspidi puudutatud isik) vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt kuuluvad Stefoniya OÜle eriomandid (registriosa numbrid XXX ja XXX) asukohaga A. Puškini tn 5 – M13 ja M14, Narva linn, Ida-Viru maakond. Stefoniya OÜ on Narva linn, A. Puškini tn 5 korteriühistu liige. Põhikirja p-de 4.2.a, 4.2.b, 4.2.f - 4.2.i kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma osamaksu, tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) jt. ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Avaldaja esitas puudutatud isikule arvestades tema mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandite reaalosade suurust vastavuses tarbitud teenustega igakuiselt arveid. Esitatud igakuistes arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning korteriomaniku poolt tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Puudutatud isik ei tasunud kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest nõuetekohaselt. Seisuga 27.12.2024 ei tasunud puudutatud isik kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest 15 100,77 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul august 2023 – november 2024 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest. Korteriühistu juhatuse liige on andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata ei ole puudutatud isik korteriühistu arveid tasunud. Avaldaja arvestas puudutatud isikutele võlgnevuse tekkimise perioodil järgmised kululiigid: teenindustasu, sihttasu, küte. Teenindustasu ja sihttasu arvestatakse lähtudes eriomandite üldpinnast (puudutatud isiku eriomandite ametlikud suurused on 25,1 m² (s.o M13) ja 410,0 m² (s.o M14)). Tariife kinnitab üldkoosolek (aluseks on KrtS § 40 lg 1, KrtS § 41 lg 1 ja põhikirja p-d 4.2.f, 6.3.11). Need tasud on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Alates 01.05.2013 oli teenindustasu tariifi suurus 0,50 eurot/m². Alates 01.09.2024 on teenindustasu tariifi suurus 0,80 eurot/m². Ajavahemikus juuni, juuli, august 2024 oli sihttasu tariifi suurus 2 eurot/m². Küte on tasu, mis on seotud soojusenergia tarbimisega. Tasu kütte eest arvestatakse talveperioodil, s.o perioodil, mil elamus töötab küttesüsteem. Narva Soojusvõrk AS poolt vaidlusalusel perioodil esitas korteriühistule arved. Arvetest nähtub kui palju soojusenergiat 2
Puudutatud isik ei esitanud vastust avaldusele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad.
lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse.
lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus lahendab asja hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
lg 1 kohaselt arutab kohus korteriomandi ja kaasomandi asju üldjuhul suuliselt ja püüab menetlusosalisi suunata kokkulepet sõlmima. 07.01.2025 määruses märkis kohus, et avaldaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui puudutatud isik soovib enda ärakuulamist tuleb kohtule sellest teatada. Puudutatud isik ei ole avaldanud kohtule soovi olla ärakuulatud ning kuivõrd kohus menetleb rahalist nõuet, ei pea kohus vajalikuks määrata asja arutamiseks kohtuistungit. 3
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis põhinõudelt 15 100,77 eurot alates 27.12.2024. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MENETLUSKULUD
lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas
Arvestades, et kohus rahuldab avalduse täielikult ning menetluses on osalenud mitu isikut, on
Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu 50 eurot, kulutanud õigusabi katteks 274,50 eurot (2,25 tundi x 122 eurot/tund (s.o koos käibemaksuga)) ning dokumentaalsete tõendite saamise kulu 6 eurot (väljavõtted kinnistusraamatust). Kokku on avaldaja menetluskulud 330,50 eurot. Asjast puudutatud isik ei esitanud avaldaja menetluskulude osas seisukohta.
lg 1, 2 ning
Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja lepingulise esindaja tunnitariif 122 eurot koos käibemaksuga (dtl 6). Kohtu hinnangul võib juristi tunnihinda 122 eurot pidada kohtupraktikale tuginedes tavapäraseks ja seega mõistlikuks kuluks. Avalduse koostamiseks on avaldaja lepingulisel esindajal kulunud 2,25 tundi, mida võib pidada mõistlikuks ajakuluks. Seega avaldaja õigusabikulu 274,50 eurot, saab pidada põhjendatud ja vajalikuks
Tõendite esitamise kulud 6 eurot, mis on kantud seoses kinnistusraamatust väljavõtete hankimisega on põhjendatud menetluskulu
Eelnevast tulenevalt mõistab kohus menetluskulud asjast puudutatud isikult välja 330,50 euro ulatuses. Avaldaja taotlusel ning juhindudes
lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.