Osalised paluvad tagastada avaldajale poole tasutud riigilõivust 25 eurot avaldaja pangakontole XXX. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusosaliste avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja 2
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi ning
lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Menetlusosalised sõlmisid kirjaliku kompromissi ja esitasid selle kohtule taotlusega kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromissi poolteks on endine korteriühistu valitseja ja korteriühistu. Kompromissi sõlminud menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Seega on kompromissi sõlmimine lubatud. Lähtuvalt
lg 1, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi, komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi. Lähtuvalt
lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis leppisid pooled kokku menetluskulude kandmisest. Seega jätta tuleb kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohus ei tee. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine Avaldaja palub tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivu summas 25 eurot.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui: pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.
lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 25 eurot, mis ei kuulu tagastamisele. Maakohtu menetluses tasus avaldaja täiendavalt riigilõivu 25 eurot, millest pool ehk 12,50 eurot tuleb avaldajale tagastada
lg 8 kohaselt maakohtu riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Käesolevas asjas on taotletud riigilõivu tagastamist summas 25 eurot, seega ei ole määrus riigilõivu osaliselt tagastamata jätmise osas edasikaevatav. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.