Kaja peab vastama
Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilasi nr 2-24-9753 oli algselt kohtunik A. P. Hallmägi menetluses, kuid 10.09.2024 jagati tsiviilasi vastavalt kehtivale Viru Maakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Maido Roots menetlusse. Kohus teatab, et seoses kohtuniku vahetusega menetleb tsiviilasja nr 2-24-9753 alates 10.09.2024 kohtunik Maido Roots. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja 04.02.2023.a tervisekahjustusi ravikindlustatud isikule (kannatanule), mida tõendab Viru Maakohtu 27.04.2023 otsus nr xxxx. Kannatanu vajas tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid, kannatanule osutati tervishoiuteenuseid ning aset leidis kindlustusjuhtum. Hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, mida tõendavad tervishoiuteenuste osutajate poolt hagejale esitatud raviteenuste arve/arved ja mis on arve esitajale/esitajatele hageja poolt summas 2182,20 eurot tasutud. Samast juhtumist tingituna võimaldas hageja kannatanule ravimihüvitist retsepti alusel 2,49 eurot. Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 2184,69 eurot. Hageja saatis 29.09.2023 väljastusteatega kostjale nõudeavalduse ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta. Kostja on nõudeavalduse kätte saanud. Nõudesumma on senini tasumata. Hagi esitamise seisuga on hagejale ravikindlustushüvitistest hüvitamata 2184,69 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja 2184,69 eurot Tervisekassa kasuks. Hageja palus juhul kui kostja hagile ei vasta, teha tagaseljaotsus. Viru Maakohtu 26.06.2024.a. määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest kostja elukoha aadressile. 28.06.2024.a. kostja ei viibinud kohal. Kohus edastas kostjale teistkordselt hagimaterjalid 02.07.2024.a. Kuna kaks katset kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks ebaõnnestusid, seega on kostjale hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi kättetoimetatud postikasti panekuga 02.07.2024.a.
) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt
lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ravikindlustusseaduse (RaKS) § 26 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 127 lg 1 ja lg 4, VÕS § 136 lg 1; VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 3 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. MENETLUSKULUD
lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.
lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Kohtu hinnangul puuduvad hagejal ka lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja - järelevalve osakonna jurist - volituse alusel. Teisi menetluskulusid hageja märkinud ei ole. Kostja menetluses ei osalenud, mistõttu tal eelduslikult kulusid ei ole. Seega hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.