Obsah (7)

§ 207§ 205§ 1§ 20§ 206§ 9§ 208

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-2750 Haldusasi Xi kaebus Politsei- ja

) ette ei näe.

§ 207

lg-d 3 või 5 ei vabasta PPA-d motiveerimise ja põhjendamise kohustusest algses otsuses.

1. Kaebaja ei ole taotlenud asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga tutvumist. Lisaks ei vabasta säte haldusorganit põhjendamise kohustusest. Algses otsuses peab olema märgitud need asjaolud või nimetatud tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb.
2. Kaebaja ei vaidlusta

§ 207lg 5 kohaldamise lubatavust.

Nimetatud sätte sisu ei oma puutumust vaidlusaluse otsuse põhjendamiskohustusega ega vabastanud PPA-d esialgse otsuse põhjendamisest. Nimetatud säte kohaldub üksnes vaidele.

1. Haldusorgan on rikkunud haldusaktis põhistamiskohustust ja menetlusõiguse norme, kohaldades neid vääralt. Kaebaja ei tea, aga on võimalik, et PPA on teinud meelevaldseid ja vastuolus olevaid järeldusi kaebaja isiku või äritegevuse osas.
2. PPA ei ole otsuses nr ERESID-517500-1 piisavalt selgitanud, millistele faktilistele asjaoludele tuginedes on jõutud järeldusele, et kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine ei ole kooskõlas

§ 205lg-s 2 nimetatud eesmärgiga.

Otsusest ei selgu, milliseid konkreetseid asjaolusid on hinnatud ning kuidas need asjaolud seonduvad seaduses sätestatud e-residentsuse eesmärkide mittejärgimisega.

1. PPA on rikkunud uurimisprintsiipi, kuna pole selge, mis andmetele on haldusorgan tuginenud ja millistest asjaoludest on otsustamisel lähtutud. Juhul kui PPA ametnikul tekkis kaebaja isiku või tema tegevuse suhtes kahtlus, siis see kahtlus peab olema põhjendatud objektiivsete asjaoludega, mis võimaldavad sellisele järeldusele jõuda. PPA ei ole kaebaja isiku usaldusväärsuse kahtluse alla seadmist selgitanud ega äratuntavalt põhistanud.
2. Kaebajal ei ole võimalik tõendada vastupidist, sh lükata ümber tema suunal tõstatunud etteheiteid. Kaebajal puudub võimalus kontrollida, kas ametniku järeldused võivad olla meelevaldsed, ainetud ja paljasõnalised. Põhjenduse puudumine muudab otsuse vaidlustamise keeruliseks, kuna ei ole teada, millised tõendid või asjaolud on haldusakti aluseks ning see riivab ebaproportsionaalselt kaebaja kaebeõigust.
3. Haldusaktis toodud põhjendused ei ole nende õigsust eeldades veenvad ega usutavad ning kaebaja tegevuse suhtes teostatud võimalik analüüs ei ole haldusaktis järgitav ega kontrollitav. Puudub selgus, kas haldusorgan on oma seadusega antud õigusi teostades tuvastanud kõik tähtsust omavad asjaolud või kogunud tõendeid ammendavalt ning usaldusväärsetest allikatest. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja tegevus e-residendina riivaks seadusega määratud eesmärke.
4. Kaebaja asutas Eestis äriühingu Unify Invest Management OÜ (registrikood 16089031) ning on juhatuse liige alates 11.04.
5. Äriühingu osakapitali suurus on 2500 eurot, maksuvõlg puudub ja kõik majandusaasta aruanded on esitatud. Põhitegevusalaks on fondide valitsemine. Äriühing omab alates 26.11.2021 finantseerimisasutusena tegutsemise tegevusluba FFA
6. Keelduv otsus tähendab, et kaebaja ei saa enam oma äriühingut juhtida ja see tuleb likvideerida. Kaebaja hakkas äriga tegelema enne sanktsioone ega toeta Venemaa ja Valgevene agressiooni. Ta ei ohusta avalikku korda või riigi julgeolekut. Ta panustab Eesti majandusse. Kaebaja äriühing ei tee tehinguid Venemaa ega Valgevenega ega sanktsioneeritud äriühingutega, mis võiks majandussanktsioone õõnestada. PPA-l puudub alus nõuda, et iga e-resident peaks otseselt panustama Eesti riigieelarvesse maksude kaudu. Majanduslikku panust saab hinnata ka teistel 2 viisidel, sealhulgas äritegevuse kaudu loodud võimaluste, innovatsiooni ja rahvusvahelise koostöö kaudu.
7. Vaidlusalune otsus rikub oluliselt kaebaja õigusi. Vastustaja ei ole kaebaja õiguste kaalumisel arvestanud, et kaebajaga seotud äriühing ei ole põhjustanud Eesti riigile kahju ega ohustada Eesti riigi mainet ja majandust.
8. PPA on oma otsuses viidanud oletustele, mille eesmärgiks on kaebaja mitteusaldamine. Selline lähenemine rikub süütuse presumptsiooni. Kaebaja ei ole toime pannud süütegusid ega ole süütegude eest süüdi mõistetud. PPA viitab korduvalt süüteomenetluses kasutatud meetoditele ja taktikale, sealhulgas näiteks e-residendi digitaalse isikutunnistuse taustakontrolli meetoditele. Selline teave ei ole asjakohane haldusmenetluse raames, kuivõrd kaebaja ei ole süüteomenetluse subjekt. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

§ 1

lg 2 järgi kohaldatakse

-s ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades

-i erisusi. Tulenevalt

§ 207

lg 3 p 4 ei tehta isikule teatavaks vastavat otsust tervikuna, vaid üksnes teatatakse selle resolutsioon ja õiguslik alus.

-st tulenevalt ei avalikustata e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejale keeldumise ega e-residendile isikutunnistuse kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise põhjendusi. Sarnaselt ei märgita asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb, eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel vaideotsuses (

§ 207 lg 5).

Seega on seadusandja piiranud e-residendi digitaalse isikutunnistusega seotud haldusmenetluses otsuse põhjenduste avaldamise menetlusosalisele miinimumini. Kaebajale üksnes isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise fakti ja selle õigusliku aluse teatamine on kooskõlas kehtiva õigusega, samuti kohtupraktikaga.

1. Vastustaja ei ole rikkunud haldusorganile haldusmenetluses ettenähtud uurimisprintsiipi. Samuti ei ole vastustaja teinud kaebaja isiku, käitumise ega äritegevuse kohta meelevaldseid ega tõendamiskoormisega vastuolus olevaid järeldusi. Kõike seda saab kohus kontrollida, kuna vastustaja esitas kohtule 15.08.2024 otsuse asjaolude ja kaalutluskäigu selgituse.
2. Vastavalt

§ 205

lg 2,

§ 206

lg 4,

§ 206

lg 3 p 2 võib e-residendi digitaalse isikutunnistuse tunnistada kehtetuks, kui e-resident ei ole täitnud digi-ID väljaandmise eesmärki ehk soodustanud Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Kaebaja väide, et tema panustab Eesti majandusse, ei ole tõsiseltvõetav. Kaebaja on Unify Invest Management OÜ juhatuse liige, kuid äriühingul puudub äritegevus. Portaali teatmik.ee andmetel ei ole Unify Invest Management OÜ kogu tegevuse ajaloo jooksul kordagi käivet deklareerinud. Kaebaja ei kirjelda ka kaebuses, milles tema panus Eesti majandusse seisneb. Äriühingu osakapitali suurus, maksuvõla puudumine ja majandusaasta aruannete esitamine, samuti tegevusloa olemasolu ei kajasta panust Eesti majandusse. Positiivse panuse Eesti majandusse saaks anda näiteks töökohtade loomise ja maksude tasumisega.

1. E-residendi digitaalne isikutunnistus ei ole välismaalasele Eestis ettevõtlusega tegelemise eelduseks, vaid üksnes vahend mugavamaks asjaajamiseks. Juhul, kui juhatuse liikmel digitaalse isikutunnistuse puudumine põhjustab äriühingu juhtimisel raskusi või takistusi, siis tuleb äriühingu juhtimine ümber korraldada. KOHTU PÕHJENDUSED
2. PPA kohaldas vaidlustatud otsuse tegemisel kaalutlusõigust, mille otstarbekust kohus eraldivõetuna ei hinda ja millesse kohus ei sekku (halduskohtumenetluse seadustiku - HKMS § 158 lg 3). Halduskohus saab üksnes kontrollida, kas PPA on e-residendi digitaalse isikutunnistuse 3 kehtetuks tunnistamise menetluses järginud menetlusnorme ning lähtunud asjakohasest teabest. PPA otsuse sisulise õiguspärasuse kontrolli saab kohus teostada põhjendustega 15.08.2024 otsuse nr ERESID- 517500-1 alusel, mille PPA avaldas üksnes kohtule (vt ka halduskohtu 27.11.2024 määrust, jõustus 17.12.2024).
3. PPA tugines vaidlustatud otsuses

§ 20

⁶ lg-le 4, mille järgi E-residendi digitaalse isikutunnistuse võib tunnistada kehtetuks, kui ilmneb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus. Otsuses leiti, et dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas

§ 205lg-s 2 nimetatud eesmärgiga.

Nimetatud sätte järgi E-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga (

§ 20⁶ lg 3 p 2).

1. Ei saa olla vaidlust, et võõrriigi kodanikule e-residendi isikutunnistuse väljastamine toob kaasa kohustusi ka dokumendi väljastanud riigile, kuna see annab võimaluse kasutada riigi loodud identiteeti ning võimaldab kasutada Eesti loodud e-teenuseid, sh osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises. Kuna Eesti riik annab e-residendi isikutunnistuse selle taotlejale välja heauskseks kasutamiseks ja õiguspäraste toimingute tegemiseks, siis on oluline välistada selle andmine isikutele, kelle puhul on PPA-l riskihinnangu alusel põhjus eeldada, et ta ei täida IDTS § 20 5 lg-s 2 sätestatud eesmärke.
2. Vaidlustatud otsus vastab

§ 207

lg-s 4 sätestatud põhjendamisnõuetele.

§ 207

lg 4 kohaselt märgitakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning

§ 206lg-st 2 või 3 tulenev õiguslik alus.

Seletuskirja täpsustuse järgi sarnaneb eresidentsus olemuselt teatud mõttes välismaalasele viisa andmise menetlusega, mis on analoogne viisaeeskirjaga, millisel juhul viisa andmisest keeldumise otsuse sisule on esitatavad miinimumnõuded. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud säte liigitub erinormi alla ning eresidendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise teates ei märgita vastava otsuse asjaolusid, põhjendusi ja kaalutluskäiku. Samuti ei märgita e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb (

§ 206 lg 5).

Vastasel juhul ei täidaks ka vaideotsus oma eesmärki, kui eelnevalt oleks vaide esitajale asjaolud teada. Seega on asjakohatud kaebaja väited, et algse otsuse põhjendused peavad olema adressaadile teada. 23. PPA kohustub e-residendi isikutunnistuse kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise menetluses välja selgitama kõik asjas tähtsust omavad asjaolud (

§ 1

lg 2 kooskõlas

§ 92 lg-ga 8 ja HMS §-d 6 ja 38).

Seega tuleb PPA-l koguda teavet ka selle kohta, kas esineb asjaolusid, mis annavad aluse e-residendi isikutunnistuse kehtetuks tunnistada. Tulenevalt

§ 208

lg-st 1 teostavad PPA, Kaitsepolitseiamet ning Maksu- ja Tolliamet e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle järelevalvet. Seletuskiri täpsustab, et järelevalvet teostatakse analoogiliselt Eesti kodanike ja Eesti elanike suhtes läbiviidavate menetlustega. Käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud korrakaitseorganid on pädevad kohaldama korrakaitseseaduse §-des 30 ja 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. 24. Kohus tutvus teabega, mille osas on kohus kaebaja juurdepääsu menetlusdokumentidele piiranud, ning on veendunud, et PPA on põhjendatult tunnistanud kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks, kuna äriühingus, mille juhatuse liige kaebaja on, ei nähtu, et selles toimuks aktiivset majandustegevust. Äriühingul puuduvad käive ning töötajad. 1 Kaebaja eelnevat ka ei eita. Kaebaja selgitas, et majanduslikku panust saab hinnata ka teistel viisidel, sh äritegevuse kaudu loodud võimaluste, innovatsiooni ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Samas jätab kaebaja täpsustamata, milliseid võimalusi ta on loonud, mis vastavad

§ 205lg-s 2 toodud alustele.

1 https://www.teatmik.ee/et/personlegal/16089031-Unify-Invest-Management-O%C3%9C 4 PPA kogutud teabe hulgas ei ole asjassepuutumatut teavet, millega otsuse tegemisel ei oleks tohtinud arvestada. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja esitatud tõendis.

1. Asjakohased ei ole kaebaja etteheited, et ta ei ole Eesti riigile ohtlik ning ta ei tee koostööd agressorriikidega, kuivõrd PPA peamine etteheide on, et kaebaja äriühing ei loo Eesti riigis väärtust.
2. Välismaalasel ei ole subjektiivset õigust e-residendi digi-ID-le, vaid tegemist on välismaalasele riigi tingimustel antava hüvega. Selle hüve eesmärk on aidata kaasa välisriikides elavate välismaalaste kaasamisele Eesti majanduse, teaduse ja hariduse ning IT-keskkonna arendamisse, mis peaks muutma Eesti unikaalse lahenduse pakkujana atraktiivseks. Digi-ID võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast, kuid ei ole eraldi alus Eestis ettevõtlusega tegelemiseks (

seletuskiri). Seega PPA otsus ei riku kaebaja ettevõtlusvabadust. E-residentsus teeb küll asjaajamise mugavamaks, aga samas on äritegevusega seotud asjaajamist võimalik korraldada ka muul moel. 27. Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5