) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed
lg 2 ja 3 tähenduses püsivalt maksejõuetu, äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 55 832,36 euro ulatuses. Samas vara kohustuste rahuldamiseks, sh pankrotimenetluse kulude katteks puudub. Ajutine haldur on palunud C.O.O juhatuse liikmel esitada seletuskiri maksejõuetuse põhjuste kohta, edastada andmed ja dokumendid võlgniku vara ja kohustuste ning majandustegevuse kohta. O.P 23.09.2024 vastuse kohaselt esitas võlgniku pankrotiavalduse O.P nimel E. L. , kelle valduses on kogu C.O.O dokumentatsioon, raamatupidamise materjalid ja kassa dokumendid. O.P-le 1) 3 teadaolevalt ettevõttel vara puudub ning maksejõuetuse põhjuseks on maksuameti nõue, mida majandustegevuse puudumise tõttu ei ole võimalik tasuda. Ajutine haldur küsis C.O.O andmeid ka E. L. , kelle e-posti aadressilt esitas vastuse E. L. elukaaslane A. K. . A. K. teatas, et E. L. on haiglas ja peaks saama dokumentidega tegeleda alates 20.10. Ettevõtte tervendamine ei ole võimalik. Tuvastatud asjaolude põhjal peab ajutine haldur tõenäoliseks, et C.O.O ja mitmete teiste E. L. ning tema elukaaslase A. K. seotud äriühingute (sh xxxxxxxxxxxxxxxxx, endise nimega xxxxxxxxxxxxxxx) ärimudel seisnes kinnisvaratehingutelt tasumisele kuuluva käibemaksu tasumata jätmises ja selle arvelt tulu teenimises. Tehingute jaoks kasutati laene teistelt kontrolli all olevatelt äriühingutelt ning saadud tulu viidi välja, viidates laenu tagastamisele. Selle ärimudeli rakendamine viis C.O.O maksejõuetuseni, kuna xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx müügitehingust saadud raha viidi ettevõttest välja, jättes tehingult tasumisele kuuluva käibemaksu maksmata. Ajutisel halduril ei õnnestunud tuvastada võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi. Olemasolevate andmete põhjal toimus hoonestamata kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võõrandamine turuväärtusele vastava hinnaga. OÜ-l C.O.O võib olla kahjunõue juhatuse vastu, kuid nõude esitamise võimalikkus vajab täiendavat uurimist. Hetkel olemasolevate andmete põhjal võisid väljamaksed xx-xxxxxxxxxxxxxxx (praegune ärinimi xxxxxxxxxxxxxxxx) olla tehtud alusetult, põhjustades võlgnikule 72 149,71 euro suuruse kahju.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Kohus on
lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 5000 eurot ja maksmise tähtajaks 04.11.2024 ning teatanud 18.10.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Kohus tegi 08.11.2024 vastavalt
11 lg-s 1 (ka § 30 lg-s 5) sätestatule Maksejõuetuse teenistusele ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus on 06.12.2024 kohtule teatanud, et nõustub ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et tõenäoliselt C.O.O ja mitmete teiste E. L. ning tema elukaaslase A. K. seotud äriühingute (sh xxxxxxxxxxxxxxxxx, endise nimega xxxxxxxxxxxxxxx) ärimudel seisnes kinnisvaratehingutelt tasumisele kuuluva käibemaksu tasumata jätmises ja selle arvelt tulu teenimises. Tehingute jaoks kasutati laene teistelt nende füüsiliste isikute kontrolli all olevatelt äriühingutelt ning saadud tulu viidi välja, viidates laenu tagastamisele. Selle ärimudeli rakendamine viis C.O.O maksejõuetuseni, kuna xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx müügitehingust saadud raha viidi ettevõttest välja, jättes tehingult tasumisele kuuluva käibemaksu maksmata. Kuna Maksejõuetuse teenistus on algatanud samade isikute (E. L. ja O.P ) ning sarnaste asjaolude uurimiseks avaliku uurimise äriühingu xxxxxx (pankrotis) suhtes, siis lähtuvalt otstarbekusest annab Maksejõuetuse teenistus kohtule teada, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada C.O.O pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks täiendav oluline avalik huvi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et C.O.O pankrotiavalduse menetlus tuleb
lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 4 C.O.O dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme O.P. Ajutise halduri tasu 9.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 10 tundi 30 minutit.
lg 4 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär 820 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 51 kohaselt kehtestab
lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (justiitsministri määrus) § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (21 pooltundi) tuleb D.H-le tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 693 eurot, millele lisandub käibemaks 152,46 eurot, kokku 845,46 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine 693 eurot, millele lisandub käibemaks 152,46 eurot, kokku 845,46 eurot määrata riigi vahenditest.
lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur O. D.H. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.