KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-17010 K

) § 118 lg 1 p 1 kohaselt kaotab taganema õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kohtupraktikas on selgitatud, et viidatud säte teenib õigusrahu saavutamise eesmärki – kahjustatud poolel tuleb mõistliku aja jooksul otsustada õiguskaitsevahendi kasutamise üle, et anda lepingut rikkunud poolele selgust, kas jätkata lepingu täitmist või mitte. W.F-i aja kestus lepingust taganemiseks võib erinevate lepinguliikide puhul olla erinev. W.F-i aja kestust mõjutab mh see, millises ulatuses on lepingut täidetud (RKTKo 23.02.2020, 3-2-1-165-09, p 10). 8.1. Kohtupraktikas on leitud, et

§ 118

lg 1 sätestatud mõistlik aeg on üldjuhul lühem kui kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg (RKTKo 23.02.2020, 3-2-1-165-09, p 10). Kohtupraktikas on leitud, et taganemisavalduse esitamine ca kuus kuud pärast puudusest teada saamist, on esitatud hilinenult (TlnRnKo 22.02.2022, 2-20-7315, p 35). 8.

1. Kolleegium leiab, et hageja ei ole suutnud tõendada, et kostja sai taganemisavalduse kätte 24.09.2021 e-kirjaga. Hageja esindaja edastas kostjale 24.09.2021 e-kirjaga (dtl 166) taganemisavalduse, millega hageja taganes müügilepingust ja nõudis kostjalt hobuse ostuhinna tagastamist ja kulude hüvitamist. E-kirja saatis hageja kostja aadressile XXX. Ekirja kättesaamise kohta tõendeid ei ole ning kostja ei ole seda omaks võtnud. 8.
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 järgi kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kohtupraktikas on selgitatud, et e-kirja saajani jõudmist ei saa saatja saadetud e-kirja väljavõttega tõendada, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani (RKTKo 21.12.2007, 3-2-1-123-07, p 14). E-kiri on kätte saadud, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse ja saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (RKTKo 18.04.2018, 2-15-6538, p 14). Hageja ei ole tõendanud, et e-kiri taganemisavaldusega jõudis saaja teenusepakkuja serverisse. 8.
3. Kolleegium märgib, et taganemisavalduse kättesaamisel ei saa lähtuda TsÜS § 70 sätestatud erireeglist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui teatega teise poole rikkumise 5 2-21-17010 kohta on edastatud ühtlasi tahteavaldus ka selle rikkumise tõttu vastava õiguskaitsevahendi kasutamisest, nt avaldus lepingu ülesütlemise kohta, ei saa §-i 70 selle ülesütlemisavalduse suhtes kohaldada (TsÜS komm (2023?), § 70, p 3). Kolleegium tuvastab, et kostja sai taganemisavalduse kätte koos hagiavaldusega 04.01.
4. 8.
5. Kolleegiumi hinnangul pidi hageja rikkumise avastama hiljemalt 26.03.
6. Hageja on nii apellatsioonkaebuses kui ka maakohtumenetluses avaldanud, et ta teavitas kostjat puudustest vähem kui kuu aega pärast müügilepingu sõlmimist. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et teavitas kostjat puudustest esmakordselt 04.03.2021 pärast röntgenuuringu tulemuste saamist. Jättes kõrvale küsimuse, kas hageja tegelikkuses väljendas arvamust, et müügiese on puudustega, saab järeldada, et vähemalt hageja enda arusaam järgi sai ta müügieseme puuduse põhiolemusest teada 02.03.2021 uuringutulemustega tutvumisel. Samas avaldas hageja, et puuduse täpsem olemus sai talle selgeks hiljem, sest hobune ei hüpanud hageja soovitud kõrgustel ning see suutmatus osutus püsivaks. 8.
7. Kolleegium ei nõustu hageja selgitusega, et hobuse püsiv suutmatus ületada soovitud kõrgusi sai talle selgeks alles pärast mitmeid võistlusi mai lõpus. Esiteks on see vastuolus hageja selgitusega, et ta teavitas puudustest vähem kui kuu aja jooksul nende ilmnemisest. Teiseks ei ole hageja veenvalt põhjendanud, miks tema arvates avaldub täielik pilt hobuse võimetest alles võistlustingimustes, mitte harjutades. Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil, et harjutuseks kasutatakse samu kõrgusi ning sarnaseid väljakuid. Kolleegium peab usutavaks, et kui hagejal tekkis kahtlus hobuse võimekuses, sai ta selle soovi korral hõlpsasti välja selgitada ka harjutustingimustes. 8.
8. W.F-i aja hindamisel

§ 118

lg 1 p-i 1 tähenduses arvestab kolleegium, et müügilepingu eseme, 15 aasta vanuse võistlushobuse, seisund muutub ajas kiiresti. Hobune vananeb ja tema võimekus sõltub hoidmistingimustest, söögist ja treeningust. Kui ostja viivitab müügilepingust taganemisega, tekitab see uusi vaidlusi selle üle, kas hobuse väärtus on vahepeal vähenenud. Mõlema poole huvides oleks olnud saada kiiresti selgust, kas müügileping jääb kehtima ning kellele jääb hobune. 8.8. W.F aeg ei veninud kolleegiumi hinnangul pikemaks põhjusel, et pooled oleksid pidanud läbirääkimisi müügilepingust taganemise üle. Hageja ei ole tõendanud, et pooled pidasid hobuse tagastamise üle läbirääkimisi. 8.9. Kokkuvõttes on kolleegium seisukohal, et hageja kaotas taganemisõiguse

§ 118lg 1 p-i 1 järgi.

W.F aeg taganemiseks hakkas kulgema 27.03.2021 ning kostja sai taganemisavalduse kätte 04.01.2022, s.o 10 kuud ja 7 päeva hiljem. Selleks ajaks oli mõistlik aeg lepingust taganemiseks möödunud. 9. Kolleegium on seisukohal, et hageja muud müügilepingu rikkumisest tulenevad nõuded on

§ 220lg 3 järgi välistatud.

9.1.

§ 220

lg 1 kohaselt peab ostja teavitama müüjat lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai asja lepingutingimustele mittevastavusest teada.

§ 220

lg 1 ls 2 kohaselt peab tarbijale müügi puhul tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.

§ 220

lg 3 näeb ette, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. 6 2-21-17010 9.

1. Kolleegium ei nõustu hageja hinnanguga, et ta teavitas kostjat hobuse puudustest 04.02.2021 pärast röntgenuuringu tulemuste saamist. Hageja saatis 04.03.2021 kostjale Messengeri sõnumirakenduses pdf faili „Gloria müügiülevaatus“ (dtl 17) koos märkusega „Vananev proua. Kondid kanged ja reuma kimbutab.“ Kostja vastas: „Röntgenitest ja painutusest küll midagi halba välja ei loe“. Hageja selgitas: „Ja, ja.. ega ma pahapärast. Lihtsalt sulle ka infot.“ 9.
2. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellest teha järeldust, et ostja teavitas müüjat müügieseme puudusest. Veterinaaride AT ja TL arvamused kinnitavad, et üldjuhul artroos ei sega hobust võistlemisel ega piira hobuse sooritusvõimet, kuid oleneb, mil määral see avaldub. Seega ainuüksi viitest, et hobusel röntgenuuringul tuvastatud artroos, ei saa järeldada, et tegemist võiks olla müügilepingu eseme puudusega. 9.
3. Tõendamata on hageja väited, et ta teavitas kostjat hobuse puudustest pärast 12.05 ja 17.05.2021 võistlusi. Messengeri kirjavahetusest selline teavitamine ei nähtu. Isegi kui hageja oleks avaldanud, et ta ei suutnud hobusega võistlustel 125 cm kõrgusi tõkkeid ületada, ei saaks seda käsitada puudusest teavitamisena. 9.
4. Eelnevalt tuvastas kolleegium, et hageja pidi puudustest teadlikuks saama hiljemalt 26.03.
5. Hageja tegi kostjale esimese teavituse puudusest 10.08.2021, s.o neli kuud ja 15 päeva hiljem. Selleks ajaks oli mõistlik aeg puudustest teavitamiseks möödunud. 9.
6. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja

§ 220

lg 3 järgi esile toonud ka asjaolusid, mille tõttu oleks puudusest teavitamata jätmine selle aja jooksul mõistlikult vabandatav. Eelnevalt tuvastas kolleegium, et tõendamata on, et pooled pidasid müügilepingust taganemise üle läbirääkimisi. Messengeri kirjavahetusest nähtub, et 2022. a juulis võis kostja hobust hageja ülesandel müüa. 2022. a juuliks oli mõistlik aeg puudustest teavitamiseks möödunud, seega ei oma see asjaolu

§ 220lg 3 järgi tähendust.

9.7. Vabandavaks asjaoluks

§ 220lg 3 ls 2 mõttes ei saa pidada hageja lootust, et hobuse võimekus ajaga paraneb.

Eelnevalt tuvastas kohus, et hobuse võimekus pidi hagejale selgeks saama juba treeningtingimustes. Hageja ei ole esile toonud, millel tema lootus rajanes ja mida ta kuni

1. a augustini tegi, et parandada hobuse võimekust või koostööd hobuse ja ratsutaja vahel. W.F-iks ei saa pidada, et hobuse ostja võtab endale neli ja pool kuud prooviperioodiks aega ja loodab, et asjaolu, mida ta ise peab hobuse puuduseks, langeb tavapärase kasutamise käigus ära.
2. Et kõik hageja müügilepingu rikkumisest tulenevad nõuded olid

§ 118

lg 1 p 1 ja

§ 220lg 3 järgi välistatud, jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata.

Menetlusökonoomia kaalutlustel ei kontrolli kolleegium, kas maakohus tuvastas õigesti ostuhinna ja et müügiesemel ei olnud puudusi. Sellega seoses ei ole ka vajadust vastata nendes küsimustes esitatud apellatsioonkaebuse väidetele ega hinnata tunnistaja A. W.F-i ütlusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11. TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. 7 2-21-17010 (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 8