Obsah (7)

§ 164§ 436§ 230§ 231§ 445§ 442§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 20. detsember 2024.a, Tallinnas Tsiviilasi I K hagi O K vastu elatise nõ

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise 1 puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja esitas 30.03.2023.a kohtule hagi O K vastu elatise nõudes. Hageja taotleb hagis elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsummas alates 01.04.2023.a. Kostja ei ole hagejaga koos elanud üheksa aastat. Kostja vastuväited ja põhjendused
2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja tasu on 600 eurot ning auto kuulub tööandjale. Kostja kannab suuri kulutusi elamispinna ülalpidamiseks. Kostja palub arvestada hagejale makstavate toetustega. Kostja palub vähendada elatist enda varalise seisundi tõttu ning määrata elatise suuruseks 100 eurot kuus. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukoha, tutvunud kostja vastuse ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

6. 10.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas ning kas esineb alus elatise vähendamiseks. Kohus tegi pooltele ka 30.06.2023.a kompromissettepaneku (dtl 25-27). Hageja nõustus kompromissettepanekuga (dtl 36-38). Kostja sellega ei nõustunud (dtl 33). Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 01.04.2023.a miinimummääras (dtl 3). Kostja palub kohtul seda vähendada selliselt, et kostja tasub hagejale elatist 100 eurot kuus. Kostja leiab, et tema varaline seis ei ole hea (dtl 13). Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures 2 konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 01.04.2023.a miinimummääras. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).
2. Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.
11. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
12. oktoobri
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.
14. leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
15. oktoobri
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Hageja emal on rahvastikuregistrist nähtuvalt kaks alaealist last. Hageja ema saab töötasu 600 eurot kuus ning lapsetoetust kahe lapse eest 160 eurot kuus. Kinnisvara ja sõidukid puuduvad (dtl 2). Kostjal on rahvastikuregistrist nähtuvalt üks alaealine laps s.o hageja. Kostja saab igakuist töötasu 600 eurot kuus ning sõidab tööandja autoga (dtl 13). Kohus on teinud kooskõlas

§ 230

lg 3 ja lg 5 järelpäringud äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse ning nimetatust nähtub, et nii hageja emal kui ka kostjal puuduvad kinnisvara, mootorsõidukid ning osalused äriühingutes. Kohus palus 02.05.2023.a kirjaga esitada kostjal kohtule tõendid, mis tõendaks, et kostja on võimeline tasuma hagejale elatist üksnes 100 eurot kuus. Kohus palus esitada tööandja tõendi palga suuruse kohta, kõikide olemasolevate (välismaiste, Eesti jne) pangakontode viimased 6 kuu väljavõtted ja tõendid kulutuste kohta elamispinna ülalpidamiseks (dtl 15). Kostja vastavaid tõendeid kohtule ei esitanud. Kostja esitas 05.07.2023.a üksnes xxx pangakonto väljavõtte (võõrkeelse), millest ei nähtu nt Eesti tööandja palga tasumine. Ühtegi muud tõendit kostja kohtule esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et ta ei ole võimeline hagejale miinimummääras elatist tasuma või et kostja varaline seis oleks kehvem kui hageja ema oma. Hageja on kohtuistungil kohut teavitanud, et tänaseks päevaks elab kostja xxx ning töötab xxx (dtl 59). Kohus leiab, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või sellest väiksemat töötasu, st elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle oma ülalpidamiskulude tasumist miinimumulatuses. Kohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid ning seega ei ole antud juhtumil tegemist sellise olukorraga. 3

9. Hageja on märkinud, et kostja kannab tema pangakontole igakuiselt taskuraha xxx (dtl 22). Kohus selgitab, et taskuraha andmine ei ole ülalpidamise kohustuse täitmine. Lapsele taskuraha andmine oma äranägemise järgi, eelnevalt läbirääkimata teise vanemaga, kes reaalselt korraldab hageja igapäevaelu küsimusi ja annab suurema panuse hageja eest hoolitsemisse ning tema vajaduste katmisesse, ei tähenda, et kostja on elatist andnud või annab. Seega kostja poolt hagejale saadetud taskuraha ei ole ülalpidamise andmine. Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvestada hagejale makstavate toetustega (dtl 13). Alates 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kohus selgitab, et lapsetoetus on juba elatise miinimumsummast maha arvutatud automaatselt (vt https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Seega pole võimalik miinimumsummast lapsetoetust enam maha arvutada. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb elatis välja mõista alates 01.04.2023.a vastavalt PKS §-le 101.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hageja hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu 10. kuupäevaks. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 31.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2342,97 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 32. Kooskõlas

§ 164lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 4