Obsah (11)

§ 230§ 436§ 173§ 162§ 138§ 144§ 174§ 175§ 218§ 177§ 178

Tsiviilasi nr 2-23-16335 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Dina Tali Otsuse avalikult 11. detsember 2024, avaliku e-toimiku kaudu teatavakstegemise aeg

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1).

1. Hageja esitas kostjate vastu võlanõude Blackhill OÜ (laenuandja) ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingu ning Blackhill OÜ ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingu alusel.
2. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks 3 Tsiviilasi nr 2-23-16335 tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostjad rikkusid lepingut ja kostjad vastutavad lepingu rikkumise eest.
3. Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel vaidluse lahendamise jaoks järgmised olulised asjaolud. Blackhill OÜ (laenuandja) ja kostja 1 sõlmisid 12.07.2021 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 1 laenu 10 000 eurot intressiga 5% kuus (dtl 10-20). Viivisemäär on lepingu järgi 0,5% päevas. Kostja 2 kohustus maksma laenu ja intressid tagasi vastavalt lepingu lisaks olevale tagasimaksmise graafikule. Samuti sõlmiti tagatisomandamise leping, mille alusel omandas hageja tagatisena sõiduki reg nr xxx.
4. Laenuandja sõlmis laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks J Pga (kostja 2) käenduslepingu nr XXX, mille kohaselt vastutab kostja 2 lepingust tulenevate kohustuste eest (sh tagastada laenusumma, tasuda intresse, tasuda kohustuste mittetäitmisest tulenevaid leppetrahve, (trahve ja viivised), hüvitada tasusid ja kulusid ja rahuldada muud laenulepingust tulenevad varalised nõuded, sealhulgas hüvitada kahjud ja sissenõudega seotud kulud) täieliku täitmise eest, samuti käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest summas kuni 20 000 eurot (dtl 23-26).
5. Kostjad ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud.
6. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Esitatud asjaoludel vastab kostja 1 ja laenuandja vahel sõlmitud leping krediidilepingu tunnustele. Krediidilepingu kohaselt pidi kostja 1 tagastama laenu vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule, millest tulenevalt oli viimase osamakse tegemise tähtaeg 12.07.
7. Seega on kohustus muutunud sissenõutavaks.
8. Kostja 1 on raha (10 000 eurot, millest on maha arvestatud lepingu tasu (490 eurot) ning tagatise registreerimisega seotud riigilõiv (48 eurot)., s.o 9 462 eurot) kätte saanud (dtl 21) ja krediiti (põhivõlga) tähtaegselt täies ulatuses ei tagastanud. Kostja 1 nimel on tehtud 2 tagasimakset 12.10.2021 summas 978,64 eurot ja 11.01.2021 summas 500 eurot, s.o kokku 1478,64 eurot (dtl 21), mille tasumist on hageja nõude esitamisel arvestanud (dtl 29).
9. Kohus leiab, et laenu- ja käendusleping on sõlmitud kehtivalt. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 10 000 eurot, intress 1274,09 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8725,91 eurot, kokku 20 000 eurot.
10. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Esitatud asjaoludel vastab laenuandja ja kostja 2 vahel sõlmitud leping käenduslepingu tunnustele. Käenduslepingus oli kokku lepitud vastutuse maksimummäär 20 000 eurot. Seega on käendusleping kehtiv. Kostjad ei vaielnud vastu käenduslepingu sõlmimisele. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1). 4 Tsiviilasi nr 2-23-16335
11. Kostja 1 on sõlminud laenulepingu vabatahtlikult laenulepingus märgitud tingimustel. Kostja 1 poolt tasutud summad on vastavalt lepingutingimuste p-le 3.
12. arvestatud viivise, intressi ja meeldetuletuskirjade saatmise kulu katteks. Arvestades, et tagasimaksed on toimunud enne laenu tagastamise tähtaega ja kostja kohustus tasuma ka intressi, on hageja poolt laekunud maksete arvestamine kulude ja intressimaksete katteks VÕS § 88 lg 8 alusel õiguspärane. Hageja on hagi lisas 5 esitanud vastava arvutuskäigu (dtl 29-30). Kostjad ei ole vaielnud vastu sellele, kuidas ja mille katteks on laenuandja kostjate maksed arvestanud. Kostjad ei ole ka esile toonud ega tõendanud, et nad ei mõistnud lepingu sisu ega selle tagajärge. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhivõla 10 000 euro osas.
13. Kohus analüüsib intressinõuet 1 274,09 eurot. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud (VÕS § 397 lg 1). Laenuleping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses ning pooled on laenulepingus leppinud kokku intressimääras 5,00% kalendrikuus (dtl 10). Hagejal on õigus arvestada kostjatele tasumata võlgnevuselt intressi perioodi 12.07.2021 kuni 27.11.2021 (kui toimus lepingu erakorraline ülesütlemine, dtl 27) eest summas 1 274,09 eurot. Vastavalt tuleb intressinõue rahuldada.
14. Kohus võtab seisukoha viivisenõude 8 725,91 euro osas. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis perioodi 12.07.2021 kuni 27.11.2021 eest summas 8 725,91 eurot. Tegemist on vähendatud viivise summaga, arvestades käendajate vastutuse ülemmäära. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivisemääraks intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Laenulepingu p-s 5.
15. on laenuandja ja kostja 1 kokku leppinud viivisemääras 0,5% päevas. Eeltoodust tulenevalt kuulub ka viivisenõue rahuldamisele.
16. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi. Poolte väited ja esitatud tõendid mida kohus otsuses ei käsitlenud, ei oma lõppotsuse tegemisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 25.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda.

26.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 27. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 174lg 1).

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja 5 Tsiviilasi nr 2-23-16335 keerukust, esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16, 2-16-3785). 28. Hageja lepinguline esindaja vastab

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele.

Hageja 20.11.2024 menetluskulude arvestuse terviktekstist nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud summas 936 eurot (lisandub käibemaks). Menetluskuludest 600 euro osas kohaldub käibemaksu määr 20% ja 180 euro osas 22%. Kokku on hageja menetluskulud 1986 eurot (rl 1050 + kulud 600 + km 120 + kulud 180 + km 36).

1. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1050 eurot, mis vastab hagihinnale. Riigilõiv on tasutud ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele.
2. Hagejale osutati õigusabi 6,5 tundi tunnimääraga 120 eurot, lisandub käibemaks. Tunnihind vastab turuhinnale. Hageja õigusabi toimingud koosnevad kliendiga suhtlemisest, ülesande/hagi andmete esitamisest; kliendi materjaliga tutvumisest/õiguslik analüüs; hagi koostamine, lisade selekteerimine, kohtule edastamine; menetlusdokumentidega tutvumisest ja kliendile tutvustamisest; kostja 2 esitatuga tutvumisest; kompromissipakkumise tegemisest; kohtunõuetega tutvumisest ja kohtule vastamisest. Hageja kinnitab, et õigusabikulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga, samuti seda, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu taotletakse menetluskulude hüvitamist käibemaksuga.
3. Kostjad ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
4. Kohus leiab, et hageja õigusabitoimingud ja neile kulunud tööaeg on põhjendatud ja vajalik. Hagejale õigusabi osutamiseks tuli hageja esindajal viia end kurssi vaidluse asjaoludega, suhelda selleks kliendiga ja tutvuda nõude aluseks oleva materjaliga, koostada hagi, tutvuda vastaspoole esitatuga ja suhelda ka kohtuga.
5. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 1986 eurot (riigilõiv 1050 eurot ja lepingulise esindaja kulud 936 eurot (km-ga)) ning mõistab nimetatud kulu kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.
6. Vastavalt

§ 177

lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjatelt välja menetluskulude viivise. 35. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

6 Tsiviilasi nr 2-23-16335 36. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Dina Tali kohtunik 7