← Eesti

1-24-705/30

Obsah (8)§ 200§ 209§ 64§ 65§ 121§ 74§ 213§ 347

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 4. detsember 2024 1-24-705 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus ja Mario Truu Kri

§ 200

lg 2 p-de 7, 8 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning Kadi Kankari süüdistuses

§ 200

lg 2 p-de 7, 8 ja § 121 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Apellant Tartu Maakohtu

  1. mai
  2. a otsus Süüdistatav Gregor Sonnenberg (isikukood 38512256545, viibib vahistatuna Tartu Vanglas, töötu) Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokurör Külli Saks Kannatanud M.H. ja E.T. Asja menetlemise viis Kirjalik menelus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. mai
  4. a otsus muutmata ja sellele esitatud apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistus
  5. Gregor Sonnenbergi ja Kadi Kankarit süüdistatakse

§ 200

lg 2 p-de 7 ja 8 järgi selles, et nemad, tegutsedes ühisel kokkuleppel ja kooskõlastatult,

  1. oktoobril 2023 kella 11.30 paiku Tartu linnas XXX asuvas korteris võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda kasutades ära kannatanu M.H. Swedbank pangakaardi, soovides saada enda valdusesse M.H. pangakontol olevat raha. Selleks ütles K. Kankar M.H. le: „Anna oma pangakaart“. Seejärel ütles G. Sonnenberg: „Anna koodid ka“. Kannatanu vastas K. Kankarile ja G. Sonnenbergile: „Mina teile koode ei anna.“. Edasi võttis G. Sonnenberg korteris kummuti peal asetsenud pussnoa ning väänas kannatanu parema käe seljataha voodi peale. Järgnevalt pani G. Sonnenberg pussnoa kannatanu parema käe sõrmede peale ning ütles samal ajal: „Nüüd hakkame sõrmi lõikuma“. Pussnoa hoidmisel sõrmedel tekkisid kannatanu kahele parema käe sõrmele lõikehaavad ning kannatanu tundis hirmu enda elu ja tervise pärast. Samal ajal võttis K. Kankar korteris aknalaual asetsenud kannatanu rahakoti ning sellest Swedbank pangakaardi koos paberiga, kus oli kirjas pangakaardi PIN-kood. G. Sonnenberg lasi kannatanu käe lahti, viskas noa voodi peale ning lahkus koos K. Kankariga korterist. Seejärel jätkuva teona võtsid G. Sonnenberg ja K. Kankar
  2. oktoobril 2023 kella 12.27 ajal Tartu linnas Võru tn 55f SEB sularahaautomaadist M.H. Swedbank arvelduskontolt nr EE652200221011761683 välja sularaha 700 eurot (millele lisandus teenustasu 19,50 eurot), mida kasutasid enda huvides. Sellise tegevusega tekitasid nad kannatanule kahju 719,50 eurot.
  3. G. Sonnenbergi süüdistatakse veel

§ 209

lg 2 p 1 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil E.T. le sellega, et Facebook Messengeri vestluses lubas muretseda E.T. le Rootsi Kuningriigi juhtimisõigust tõendava dokumendi (juhiloa). Vastavalt kokkuleppele kandis E.T.

  1. septembril 2023 230 eurot ning
  2. oktoobril 2023 150 eurot, kokku 380 eurot G. Sonnenbergi arvelduskontole EE
  3. G. Sonnenberg ei kavatsenud lepingutingimusi täita. II. Maakohtu otsus
  4. Maakohus tunnistas
  5. mai
  6. a otsusega G. Sonnenbergi süüdi ja karistas teda

§ 200

lg 2 p-de 7 ja 8 järgi 4 aasta vangistusega ning

§ 209

lg 2 p 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus talle liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus G. Sonnenbergile mõistetud vangistust 1/3 võrra, saades nii kandmisele jäävaks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 8.

mai

  1. a otsusega nr 1-23-1211 mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 5 kuu ja 10 päeva vangistuse võrra ning mõisteti G. Sonnenbergile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 9 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks on tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg
  2. oktoober
  4. Maakohus tunnistas K. Kankari süüdi

§ 200

lg 2 p 7 ja 8 järgi ning mõistis talle karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 121lg 2 p 1 järgi karistati K.

Kankarit 1 aasta ja 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus K. Kankarile liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida vähendas Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, saades kandmisele jäävaks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. K. Kankarile mõistetud vangistuse määras kohus

§ 74lg 1 alusel kandmisele tingimisi 4 aasta pikkuse katseajaga.

  1. Maakohus rahuldas tsiviilhagid ja mõistis G. Sonnenbergilt ning K. Kankarilt solidaarselt välja 719,50 eurot M.H. kasuks, lisaks G. Sonnenbergilt 380 eurot E.T. kasuks. G. Sonnenbergilt mõisteti menetluskuludena välja ekspertiisitasu 105 eurot, kaitsjatasu 93,60 eurot ning sundraha 1025 eurot, kokku 1223,60 eurot. Pool menetluskuludest (1223,60 eurot) jäi riigi kanda. K. Kankarilt mõisteti menetluskuludena välja 985 eurot, mis tuleb temal tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Riigi kanda jäi K. Kankari menetluskuludest 1966,74 eurot. 2 G. Sonnenbergi ja K. Kankari süüdistus röövimises
  2. G. Sonnenberg eitab röövimise toimepanemist. Tema süüd eitavad ütlused on ümber lükatud teiste kriminaalasjas olevate tõenditega, sh kaassüüdistatava K. Kankari ütlustega.
  3. Kannatanu M.H. ütlusi pidas maakohus usaldusväärseteks. Kuigi tema ütlustes esineb sündmuse kulgemise kirjelduses erinevusi, võib see tuleneda asjaolust, et ta oli tarvitanud alkoholi. Samas on tema ütlused K. Kankari ja G. Sonnenbergi tegevuse osas samasisulised. M.H. l on tuvastatud lõikehaavad parema käe kahel sõrmel, millest on ülekuulamisel
  4. oktoobril 2023 tehtud fotod. Lisaks on tal näovigastused, mille kohta ta selgitas, et need ei ole K. Kankari ja G. Sonnenbergi tegevusega seotud. M.H. ütlusi kinnitavad tema Swedbank pangakonto väljavõte sularahaautomaadist 700 euro välja võtmise kohta ja fotod, et sularaha võttis pangaautomaadist välja G. Sonnenberg, K. Kankar seisis kõrval, samuti tunnistajate T.K. i ja S.K. na ütlused. T.K. i sõnul rääkis M.H. talle
  5. oktoobri 2023 pärastlõunal, et K. Kankar tuli koos mingi mehega tema korterisse, M.H. andis K. Kankarile oma pangakaardi ja võõras mees nõudis temalt PIN-koode, pannes noa ta näppudele. S.K. d oli M.H. ga tema korteris, kui K. Kankar koos kiilaka mehega sinna tulid.
  6. Röövimise toimepanemist kinnitavad K. Kankari ütlused, mille järgi võtsid tema ja G. Sonnenberg kooskõlastatult ja ühiselt M.H. lt ära pangakaardi, kuna seal oli raha. Tema võttis M.H. rahakotist pangakaardi koos paberil oleva PIN-koodiga. Seda, kas G. Sonnenberg kannatanult pangakaardi koode küsis või teda ähvardas, K. Kankar ei mäleta. Samas võivadki tal epilepsia ravimite ja alkoholi koosmõjus esineda mälus lüngad. K. Kankari ütlused on usaldusväärsed, kuna lähevad üldjoontes kokku teiste kohtus uuritud tõenditega, sh kannatanu ütlustega, ning need on ka teda ennast süüstavad. Puudub loogiline selgitus, miks K. Kankar, kui ta oleks tegutsenud M.H. pangakaardi ja PIN-koodide äravõtmisel üksinda, pidi pangaautomaadi juures sularaha väljavõtmiseks andma pangakaardi koos koodidega G. Sonnebergile, et viimane sularaha välja võtaks ja talle annaks. K. Kankari selline käitumine viitab samuti sellele, et nad tegutsesid G. Sonnenbergiga ühiselt, soovides M.H. pangakaardil olnud raha endale saada.
  7. M.H. ütluste usaldusväärsuse kohta märkis maakohus veel, et kui ta oleks tõepoolest mõelnud K. Kankari ja G. Sonnenbergi tegevuse, sh vägivalla kasutamise välja, oleks igati loogiline, et ta omistaks neile ka näovigastuste tekitamise. Kannatanu välistas selle täielikult. Kuna kannatanu vigastused fikseeriti 5 päeva hiljem, on mõistetav, et lõikehaavad, mis tekkisid noa surumisel vastu sõrmi, on hakanud paranema ja neile on tekkinud koorik.
  8. Ainetuks jäävad väited, et vägivalda polnud vaja kasutada, sest kannatanu oli juba varem K. Kankarile oma pangakaardi PIN-koodid andnud. Kuigi
  9. oktoobril 2023 tehti M.H. pangakaardiga ka väiksemaid makseid, siis K. Kankari ütluste järgi ta nende jaoks M.H. lt PIN-koode ei saanud, vaid pidi kasutama viipemaksed.
  10. Maakohus luges tõendatuks, et
  11. oktoobril 2023 võtsid K. Kankar ja G. Sonnenberg M.H. lt vägivallaga, pussnuga (mis on käsitatav relvana) sõrmedele surudes ja lõikumisega ähvardades, M.H. lt ära pangakaardi ja PIN-koodid, millega G. Sonnenberg võttis kannatanu pangakontolt välja raha. Nad täitsid sellega

§ 200lg 2 p-de 7 ja 8 objektiivse koosseisusu.

Süüdistatavad tegutsesid kavatsetult. 3 Pangakaardi ja selle PIN-koodide äravõtmise eesmärgiks oli kannatanu pangakontol olnud raha enda kasuks pööramine. Seda näitab ka asjaolu, et pärast nende saamist lahkusid süüdistatavad kohe M.H. korterist ja läksid Tartus Võru tn 55F asuvasse pangaautomaati raha välja võtma. G. Sonnenbergi süüdistus kelmuses

  1. Kohtu käsutuses olevad tõendid kinnitavad G. Sonnenbergi poolt kelmuse toimepanemist. Kannatanu E.T. ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks ei ole alust, sest teised tõendid kinnitavad neid. Kannatanu sõnul lubas G. Sonnenberg vanglas talle hankida Rootsi Kuningriigi juhiload 700 euro eest. Süüdistatav ütles korduvalt Facebooki vestluses, et tal on olemas vastavad load kannatanu näo ja nimega. Kannatanu uskus teda. E.T. ütlusi kinnitavad tema Paysera maksete väljavõtted, mille järgi tegi ta G. Sonnenbergi kontole
  2. septembril ja
  3. oktoobril 2023 vastavalt 230 euro ja 150 euro suurused ülekanded. Samuti lükkavad G. Sonnenbergi ja E.T. vahelised Facebooki vestlused kahtlusteta ümber süüdistatava väited nendevahelise võlasuhte kohta. Vestlused tõendavad, et E.T. tegi G. Sonnenbergile ülekanded just seetõttu, et süüdistatav lubas talle muretseda juhiload.
  4. Nii realiseeris G. Sonnenberg

§ 209lg 2 p 1 objektiivse koosseisu.

Kannatanu E.T. tegi G. Sonnenbergile ülekande 380 eurot (varakäsutus), kuna viimane veenis teda, et tema kaudu on võimalik saada Rootsi Kuningriigi juhilube (petmine), ja sai selle tulemusena saamata jäänud juhilubade eest tasudes kahju. G. Sonnenberg tegutses kavatsetult. Teda on varasemalt karistatud kelmuste eest Tartu Maakohtu 8. mai 2023. a otsusega nr 1-23-1211

§ 213lg 2 p 1 ning § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi.

  1. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse, et G. Sonnenberg ähvardas kannatanut noaga ning tekitas talle sõrmedele lõikehaavad. Samas ei olnud rakendatud vägivald väga intensiivne. Mõlemad kuriteod on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul. Tema süü on keskmine. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. G. Sonnenbergi on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on kandnud ka reaalset vangistust. Käesolev menetlus näitab, et G. Sonnenbergile varasemalt mõistetud karistused ei ole teda õiguskuulekusele suunanud, ta on lühikese aja möödumisel pärast viimast kohtuotsust jätkanud kuritegude toimepanemist katseajal.
  2. Kuna kohus tegi G. Sonnenbergi suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, jäi kaitsja taotlus vahistamisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Maakohus rahuldas tsiviilhagid ja mõistis G. Sonnenbergilt E.T. kasuks välja 380 eurot ning K. Kankarilt ja G. Sonnenbergilt solidaarselt M.H. kasuks 719,50 eurot. III. Apellatsioonid ja prokuratuuri seisukoht G. Sonnenbergi apellatsioon
  3. Tartu Maakohtu
  4. mai 2024 otsuse peale esitas
  5. juunil 2024 apellatsiooni G. Sonnenberg, kes leiab, et tema pole röövimist ega kelmust toime pannud.
  6. Täpsemalt vaidleb ta vastu pangakaardi ära võtmiseks vägivalla kasutamisele, leides, et selleks puudus igasugune vajadus, sest pangakaardi asukoht ja PIN-koodid olid K. Kankarile 4 teada. Kannatanu ütlused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. M.H. on rääkinud füüsilistest konfliktidest erinevate inimestega ning alguses eitanud konflikti süüdistatavaga. Kannatanu lavastas tema süüdi vägivalla kasutamises vanade sõrmehaavade ning verejälgedega, mille võis ta endale ise tekitada.
  7. Kelmuse osas leiab süüdistatav, et temal ja E.T. l oli võlasuhe – G. Sonnenberg küsis laenu ja E.T. kandiski talle 380 eurot. Rootsi Kuningriigi juhiluba pole ta kannatanule kordagi pakkunud. Samuti pole loogiline, et n-ö mustalt turult saaks juhilube hankida järelmaksuga. Kui ta oleks tõepoolest sellise tehingu teinud, oleks ta ka nõudnud kogu 700 euro tasumist, mitte igakuiseid makseid.
  8. augustist kuni
  9. septembrini 2023 viibis G. Sonnenberg Jämejala psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil ja tal oli raha vaja, mistõttu ta küsiski laenu. Vanglasse sattumise tõttu ei saanud ta tagasi maksta. Kui E.T. oleks kelmuses kannatanu, siis ei saadaks ta temale vanglasse sünnipäeva- ja jõulukaarti. E.T. on ebastabiilne, 100% töövõimetu ja tema ütlused ei ole usaldusväärsed. G. Sonnenbergi kaitsja apellatsioon
  11. juunil 2024 esitas apellatsiooni G. Sonnenbergi kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu
  12. mai
  13. a otsuse G. Sonnenbergi süüdi mõistmises

§ 200lg 2 p-de 7, 8 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõista ta õigeks.

Sellest tulenevalt tuleb tsiviilhagid jätta läbi vaatamata ja menetluskulud riigi kanda ning hüvitada süüteomenetluses tekitatud mittevaraline kahju.

  1. Maakohus hindas G. Sonnenbergi röövimises süüdi tunnistades tõendeid ühekülgselt, tugines ebausaldusväärsetele ning lubamatule tõendile. Samuti jättis kohus olulise tõendi hindamata. Kohus on jätnud kõrvaldamata kahtluse süüdistatava kasuks tõlgendamata.
  2. Vaidlus on selles, kas pangakaardi ja PIN-koodi saamiseks kasutati vägivalda, ehk kas tegemist on rööviga. Mõlemad süüdistatavad on vägivalla kasutamist eitanud. Vägivalla kasutamise kohta on andnud ütlusi ainult kannatanu M.H. ja tunnistaja T.K. . M.H. ütlused on ebausaldusväärsed, kuna ta on andnud erinevaid ütlusi, neis on vastuolud ja need on vastuolus ka teiste tõenditega, sh M.H. esitatud süüteoteate ning hädaabikõnega.
  3. Süüteoteates pole M.H. rääkinud vägivalla kasutamisest. Maakohus ei käsitlenud vastuolusid süüteoteate ja M.H. ütluste vahel. Hädaabikõne tehti
  4. oktoobril 2023 ja selles ütles kolmas isik, et M.H. d peksti ja võeti ära pangakaart. Selles osas ei ole hädaabikõne lubatav tõend. Sellest ei nähtu, millal M.H. rääkis helistajale peksmisest. Tuleb arvestada, et see toimus vahetult enne hädaabikõnet ja M.H. ei olnud enam tajutu mõju all. Hädaabikõne kohaselt on telefon antud üle ka M.H. le, kes ütles, et teda on pekstud: mingid vennad tulid korterisse, oldi kahekesi ja hakati lihtsalt peksma ning kaks naist oli ka. See ei lähe kokku teiste tõendite ega M.H. enda ütlustega. „Mingid vennad“ tähendab ilmselt mehi. Muid tõendeid, et M.H. korteris oleks koos G. Sonnenbergiga olnud veel mõni teine mees, ei ole. M.H. valetas ja mõtles peksmise kahe mehe poolt välja. Kuna on tuvastatav ilmselge valetamine, ei saa uskuda ka M.H. ütlusi G. Sonnebergi poolt noaga ähvardamise kohta, et PIN-koode saada. Noal pole M.H. verd ega G. Sonnenbergi DNA-d. Seega pole G. Sonnenberg nuga käes hoidnud ning sellega pole ka M.H. sõrmi vigastatud.
  5. T.K. i ütlused pole lubatav tõend. Pole teada, millal ta M.H. juures käis ja millal M.H. temale toimunust rääkis. Ta ei ole seetõttu KrMS § 66 lõige 21 punkti 2 kohaselt tunnistaja. T.K. i ütluste kohaselt oli ta M.H. juures
  6. oktoobril 2023 pärast lõunat, mitu tundi pärast sündmust. Seega ei rääkinud kannatanu T.K. ile vahetult enne seda tajutud asjaoludest. 5 Samuti on alust arvata, et kannatanu moonutas tõde. T.K. i ütluste kohaselt oli M.H. alkoholijoobes ja T.K. arvas, et tegemist oli purjus inimese segase jutuga. Tunnistaja S.K. d kannatanu ja süüdistatavate vahel konflikti ei näinud. Seega vastupidi maakohtu seisukohale kinnitavad need G. Sonnenbergi ütluseid, et tema vägivalda ei kasutanud.
  7. Maakohus jättis vastuolu tõttu arvestamata kannatanu
  8. oktoobril 2023 ülekuulamisel öeldu, et ta andis
  9. oktoobril 2023 kella 10.00 paiku K. Kankarile vabatahtlikult oma pangkaardi ja PIN-koodi. Seega oli K. Kankarile teada kaardi asukoht ja selle PIN-koodid, mistõttu polnud vägivalla kasutamine vajalik. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et M.H. kirjeldus sündmuste kulgemise osas võib olla mõnevõrra erinev alkoholi tarvitamise tõttu. M.H. on andnud erinevaid ütlusi kahel ülekuulamisel, mil ta eeldatavalt ei olnud alkoholijoobes. Ta võis valetada kättemaksuks. Süüdistatavate ütlustega on tõendatud, et M.H. d ei ähvardatud, kuid maakohus on need jätnud arvestamata. Maakohus jättis tekkinud kahtluse, et ähvardamist ei esinenud, süüdistatavate kasuks tõlgendamata.
  10. Kelmuse süüdistuses on E.T. ütlused vastuolulised ja eluliselt ebausutavad. Kui Rootsi juhiload pidid maksma 700 eurot, siis miks ta tasus ainult 380 eurot ja miks ta pidi need kätte saama enne kogu summa tasumist. Tema ütlused on vastuolus süüteoteatega, mille järgi peteti teda 6000 euroga, kuna lubati autot. G. Sonnenbergi ja E.T. Facebook Messengeri vestlusest saab järeldada, et tegemist oli laenusuhtega. Vestlusest ei tule välja, et G. Sonnenberg lubas E.T. le hankida Rootsi juhiload. Kasutatud mõiste „koorikud“ kohta pole ühtegi selgitust, et need tähendavad juhilubasid. E.T. kirjutas, et need on talle nagu kingitus, st ei ole tasuline. Kahtlus, et E.T. laenas raha tuleb tõlgendada G. Sonnenbergi kasuks. Prokuratuuri seisukoht
  11. Ringkonnakohus võttis
  12. augusti
  13. a määrusega apellatsioonid menetlusse ja andis menetlusosalistele aega apellatsioonile vastamiseks ning taotluste esitamiseks kuni
  14. septembrini
  16. Prokuratuur esitas
  17. septembril 2024 oma seisukoha, milles vaidleb apellatsioonidele vastu ja palub Tartu Maakohtu
  18. mai
  19. a otsuse jätta muutmata. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, kohus on hinnanud tõendeid nende kogumis ning teinud nendest loogiliselt põhjendatud ja jälgitavad järeldused. M.H. vastuolulisi ütlusi selgitab see, et kannatanu on asjaajamises ja kirjalikus väljenduses keskmisest tagasihoidlikum, mistõttu on ilmne, et ta toob esialgses avalduses välja vaid tema jaoks kõige olulisema ehk kogu tema ühe kuu pensionirahast ilma jäämise. Kannatanu ei pea teadma midagi sellest, kui vajalik on kuriteo õige kvalifitseerimise kohapealt osundada varguse käigus kasutatud vägivallale. Menetlejale on kannatanu rääkinud vägivallast kahel korral ja seejuures on tema ütlused põhiosas järjepidevad ning ilma oluliste vastuoludeta. Häirekeskuse kõne ja kannatanu ülekuulamise mittehaakumise osas tuleb arvestada, et häirekeskuse kõne initsiaatoriks oli hoopis tunnistaja. Seejuures puuduvad kindlad andmed selle kohta, mis seisus oli kõne ajal kannatanu ja kas ta mõistis adekvaatselt temalt küsitut. Ülekuulamisel oli kannatanu aga kaines olekus ning suutis sündmusi adekvaatselt eristada, mistõttu saab tema kahel korral antud sarnaseid ütlusi pidada usaldusväärseks.
  20. T.K. i ütluste osas leiab prokurör erinevalt kaitsjast, et sündmuse asjaolude edastamine tunnistajale toimus vahetult. Kannatanu sõnul samal päeval, tund aega pärast seda, kui võeti jõuga ära tema pangakaart, tuli tema juurde tunnistaja T.K. ning siis rääkis kannatanu tunnistajale toimunust. Tõenditest nähtub, et kannatanu ei lahkunud vahepeal oma korterist ja viibis tunnistaja saabumise hetkel veel seisundis, mis tekkis talle kallaletungimise järel. Kui 6 kannatanu ei oleks suutnud ennast piisavalt väljendada ning polnud tunnistaja silmis usaldusväärne, siis ei oleks tunnistaja Häirekeskusega hiljem ühendust võtnud. Seega kohaldub tunnistaja T.K. i ütlustele KrMS § 66 lg 21 p-s 2 märgitud erand.
  22. septembril 2024 esitas G. Sonnenberg prokuröri seisukohale vastuse, milles ei nõustu sellega, et kannatanu M.H. ütlused on usaldusväärsed. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  23. Ringkonnakohus käsitleb esmalt G. Sonnenbergi süüdistust

§ 200

lg 2 p-de 7 ja 8 järgi (I) ja seejärel süüdistust

§ 209lg 2 p 1 järgi (II) ning võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (III).

(I)

  1. Vaidlust ei ole selles, et G. Sonnenberg ja K. Kankar võtsid ära kannatanu M.H. Swedbanki pangakaardi ja said temalt ka PIN-koodid, mida kasutades võtsid SEB sularahaautomaadist välja 700 eurot. Sellele lisandus teenustasu 19,50 eurot. Seda on mõlemad süüdistatavad ise ka tunnistanud. Küll aga vaidlustavad apellandid G. Sonnenbergi poolt vägivalla kasutamise M.H. lt pangakaardi ja PIN-koodide kättesaamiseks, mis annaks aluse kvalifitseerida tegu röövmisena.
  2. G. Sonnenberg eitab vägivalla kasutamist ning K. Kankar ei mäleta ravimite ja alkoholi koosmõju tõttu sündmuse asjaolusid eriti hästi, sh seda, kas G. Sonnenberg kasutas M.H. suhtes vägivalda või mitte (kd I, tl 129). Sellel ajal polnud peale nende M.H. korteris kedagi. Nii tõendavad vägivalla kasutamist vaid kannatanu ütlused, mille usaldusväärsuse seavad apellandid kahtluse alla. Seetõttu annab kohtukollegium järgnevalt hinnangu M.H. ütluste usaldusväärsusele.
  3. Nii G. Sonnenberg kui tema kaitsja leiavad, et M.H. erineval ajal antud ütlused on omavahel vastuolus, samuti on need vastuolus tema poolt esitatud süüteoteate ja hädaabikõnega.
  4. Ringkonnakohtu hinnanul ei ole M.H. ütlustes olulisi erinevusi sündmuste kirjeldamisel selles osas, mis puudutab G. Sonnenbergi ja K. Kankari tegevust temalt noaga ähvardades ning sõrmi vigastades pankaardi ja PIN-koodide äravõtmisel. Esimesel ülekuulamisel
  5. oktoobril 2023 algavad M.H. ütlused selle sündmuse kirjeldamisest. Teisel ülekuulamisel
  6. oktoobril 2023 räägib ta aga ka sellele eelnenud sündmustest, sh sellest, et andis K. Kankarile oma pangakaardi üüri maksmiseks vajaliku 150 euro väljavõtmiseks ja K. Kankar tõi selle talle tagasi. Samuti räägib ta sellest, mis toimus kuriteosündmuse järel, sh S.K. nast. Seetõttu ei ole alust öelda, et kannatanu ütlustes on sündmuste ajalise järjekorra osas erinevusi või vastuolusid – esimesel ülekuulamisel on keskendutud ainult kuriteosündmuse asjaoludele.
  7. Ka T.K. ile on kannatanu K. Kankari ja G. Sonnenbergi tegevust, sh tema poolt pussnoaga sõrmedele surumise abil PIN-koodide saamist kirjeldanud samamoodi nagu ülekuulamistel. T.K. ile rääkis M.H. juhtunust sama päeva pärastlõunal ehk üsna kohe peale juhtunut. Kaitsja leiab, et T.K. i ütlused on lubamatuks tõendiks, sest pole teada täpne aeg, millal M.H. talle sündmustest rääkis, mistõttu ei ole tegemist KrMS § 66 lg 2 1 p-s 2 nimetatud erandiga. Kohtukolleegium sellega ei nõustu. Riigikohus on hiljuti leidnud, et sättes nimetatud ajalistesse piiridesse (vahetult enne rääkimist tajutud asjaolud), millal on tunnistaja ütlused iseseisvaks tõendiks, võib tehioludest tulenevalt mahtuda ka juhtunust alles järgmisel päeval 7 tunnistajale rääkimine (vt RKKKo
  8. oktoober 2024, nr 1-23-2872, p 33). Praegu on aga nii T.K. i kui ka M.H. ütluste põhjal selge, et kannatanu rääkis T.K. ile juhtunust samal päeval vaid mõni tund hiljem samas korteris, kus sündmus oli äsja toimunud. Sellest saab järeldada, et M.H. oli T.K. ile rääkimise ajal veel tajutu mõju all. Lisaks pole alust arvata, et ta tõde moonutas, sest M.H. ütlused on olnud suuremas osas järjepidevad ning tõendatud on ka vigastused kannatanu sõrmedel, mida menetleja esimesel ülekuulamisel pildistas (kd I, tl 7879) ning mis on iseloomulikud noaga tekitatud lõikehaavadele. Samuti leidis T.K. kannatanu korterisse jõudes põrandalt noa (kd I, tl 88), mis kannatanu kirjeldust juhtunust kinnitab.
  9. G. Sonnenberg viitab oma apellatsioonis M.H. ja S.K. na vahelisele konfliktile. Kohtukollegiumi hinnangul on see asjakohatu, sest ei puuduta kuidagi G. Sonnenbergile esitatud süüdistust. Nii S.K. d kui kannatanu ise on nendevahelist füüsilist konflikti tunnistanud (vastavalt kd I, tl 93 ja 85). Kannatanu ülekuulamise protokolli juurde lisatud fotodel (kd I, tl 76–77) on näha kannatanul peale sõrmedel olevate noahaavade ka verevalum vasaku silma juures, mille kohta on M.H. öelnud, et see vigastus ei ole seotud K. Kankari ja G. Sonnenbergi tegevusega. Kui M.H. soovinuks G. Sonnenbergi poolt vägivalla kasutamise kohta pahatahtlikult valetada, siis oleks ta võinud ka silma vigastuse osas väita, et selle tekitas süüdistatav, kuid praegusel juhul ta seda teinud ei ole. Kohtukolleegiumi hinnangul räägib see asjaolu samuti kannatanu ütluste usaldusväärsuse kasuks.
  10. Kaitsjaga ei saa nõustuda selles, et kuna S.K. d kannatanu ja süüdistatavate vahelist konflikti ei näinud, siis kinnitab see G. Sonnenbergi ütluseid, et tema vägivalda ei kasutanud. S.K. na ütluste kohaselt jäid pärast tema lahkumist M.H. korterisse K. Kankar ja kiilaspäine noormees (G. Sonnenberg). Selles, et pangakaardi ja PIN-koodide äravõtmise ajal olid nimetatud isikud korteris kolmekesi, on kannatanu ja süüdistatavate ütlused ühesugused. Seega ei saanudki S.K. d näha M.H. suhtes vägivalla kasutamist ja temalt pangakaardi ja PIN-koodide äravõtmist.
  11. Ringkonnakohtu hinnagul ei saa sellestki, et M.H. ei kirjutanud süüteoteates midagi vägivalla kasutamisest, järeldada, et seda ei toimunud. Prokuröriga saab nõustuda selles, et on eluliselt usutav, et isiku puhul, kelle ainus sissetulek on tema pension, on eriti oluline just oma pensionist ilma jäämine, mistõttu pidas ta vajalikuks süüteoteates selle asjaolu välja tuua. Süüteoteadet vaadates on ka ilmne, et M.H. le on kirjutamine olnud raske, mistõttu ta piirduski vaid kõige olulisema kirja panemisega. Seda enam, et peale G. Sonnenbergi ja K. Kankari poolt
  12. oktoobril 2023 pangakaardi kasutamist oli tema arvelduskonto saldo negatiivne (kd I, tl 81). Ka muid arvelduskontosid tal ei ole (kd I, tl 75). Seetõttu võiski ta raha kaotust pidada enda jaoks kõige tähtsamaks, mida süüteoteates kajastada. Täpsemad kuriteo toimepanemise asjaolud on võimalik välja selgitada pärast kriminaalmenetluse alustamist menetlustoimingute käigus. Seda ka tehti ning vägivalla kasutamise osas on M.H. ütlused mõlemal ülekuulamisel ühesugused.
  13. Seoses kaitsja väitega, et hädaabikõne ei ole lubatav tõend, kuna kannatanu ei olnud enam tajutu mõju all, märgib ringkonnakohus järgmist. Tegemist on lubatava tõendiga, mis kõiki menetlusreegleid järgides on vormistatud asitõendi vaatlusprotokollis. Selles kajastatud kõnede alusel on võimalik kontrollida kannatanu ütluste usaldusväärsust. Need kaks kõne on tehtud erinevate isikute poolt
  14. oktoobril 2023 kella 1 paiku öösel. Esimene helistaja, A.K. , räägib sellest, et naabrimeest on pekstud ja ära võetud pangakaart. See toimus hommikupoole. Teine helistaja on T.K. , kes räägib samuti, et kannatanut peksti hommikupoolikul ja võeti ära pangakaart. Röövija oli tuttav. Ta annab telefoni ka M.H. le, kes ütleb, et peksmine toimus tema korteris, peksja ei olnud tuttav ja nimetab ka K. Kankari nime. Need selgitused, kattuvad suuresti kannatanuga toimunuga, sh ka sellega, et üks teo toimepanijatest ei olnud 8 kannatanule tuttav – G. Sonnenberg. Teisalt on kannatanu jutt ka mõneti vastuoluline, mis on selgitatav kas alkolijoobega või selle tugevate jääknähtudega, kuna hommikupoolikul tarvitati alkoholi. Kannatanu, S.K. na, G. Sonnenbergi ja K. Kankari ühist alkoholi tarbimist kinnitasid kõik peale M.H. . T.K. i sõnul polnud kannatanu adekvaatne ja oli väga purjus (kd I, tl 88). Kõned tehti T.K. i ja A.K. i initsiatiivil, kellele võis kannatanu välimuse järgi (veritsev kulmuhaav, vt nt kd I, tl 88) tunduda olulisem just peksmine. Kuid nagu eelnevalt öeldud, ei olnud M.H. näovigastus seotud K. Kankari ja G. Sonnenbergi tegevusega. Kõnedes kajastuvad kaks erinevat lähestikku toimunud sündmust ühena. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et ka Häirekeskuse kõne ei muuda M.H. hilisemaid kainena antud ütlusi ebausaldusväärseks.
  15. Asjaolu, et M.H. korterist
  16. oktoobril 2023 ära võetud pussnoal ei leidunud G. Sonnenbergi DNA-d ei välista tema poolt selle noa kasutamist. Nimetatud nuga võeti ära 5 päeva pärast sündmuse toimumist. Kannatanu
  17. oktoobril 2023 antud ütlustest (kd I, tl 75) nähtub, et nuga on temal kodus kummuti sahtlis. Ta oli valmis menetlejale selle üle andma ja samal kuupäeval ongi see asitõendina pakendatud. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt võeti vaid 2 proovi pussnoa käepidemelt (kd I, tl 112-115). Kuna nuga oli T.K. i ütluste kohaselt põrandal, on loogiline, et seda puhastati enne sahtlisse panemist. Seega ei pruukinud G. Sonnenbergi DNA-d noal enam määratavas koguses leiduda.
  18. G. Sonnenbergi väide, et vägivalla kasutamine ei olnud vajalik seetõttu, et K. Kankaril olid kannatanu pangakaardi PIN-koodid, ei ole õige. K. Kankar seda ise ei kinnita. Ta oli teinud M.H. pangakaardiga väiksemaid oste, kasutades viipemakseid. Kuna kannatanu keeldus koode ütlemast, oli nende saamiseks vaja kasutada vägivalda. Vastasel juhul ei olnuks võimalik pangaautomaadist sularaha välja võtta – see oli aga K. Kankari ütluste järgi nende eesmärk. Vägivalla kasutamine on ka G. Sonnenbergi käitumisele omane. Nii on K. Kankar möönnud, et G. Sonnenberg on alkoholijoobes olles väga agressiivne (kd I, tl 130) ja karistusregistri andmetel on teda korduvalt karistatud vägivallategude eest (kd I, tl 207-219).
  19. Eelneva kokkuvõtteks leiab kohtukolleegium, et M.H. ütlused on usaldusväärsed ning tõendavad lisaks K. Kankari poolt tema pangakaardi äravõtmisele ka G. Sonnenbergi poolt vägivalla kasutamist. M.H. sõnul väänas K. Kankariga kaasas olnud meesterahvas PINkoodi saamiseks tema parema käe seljataha voodi peale, surus M.H. kummutil olnud pussnoa kannatanu sõrmedele ja ütles: „Nüüd hakkame sõrmi lõikuma.“ Selle peale hakkas ta kartma ja ütles K. Kankarile PIN-koodi (kd I, tl 74 ja tl 85). Nii on lisaks G. Sonnenbergi poolt kehalisele väärkohtlemisele ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisele tõendatud ka seos vägivalla kasutamise ja K. Kankari poolt kannatanu rahakotist pangakaardi ära võtmise vahel, sest ilma PIN-koodita poleks süüdistatavad saanud M.H. arvelduskontolt raha välja võtta.
  20. Kuna apellatsioonides vaidlustati otsust vaid G. Sonnebergi poolt vägivalla kasutamise osas ja kohtukolleegium nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnangu ning põhjendustega, siis ei ole vajalik KrMS § 342 lg 3 p 2 alusel maakohtu seisukohti korrata. Maakohtu järeldus, et G. Sonnenberg pani toime

§ 200lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo on korrektne.

(II) 44.

§ 209lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuse osas väidavad apellandid, et G.

Sonnenbergi ja E.T. vahel oli võlasuhe, mis seisnes selles, et G. Sonnenberg võttis E.T. lt 380 eurot 9 laenu. Olemasolevad tõendid G. Sonnenbergi väiteid ei kinnita.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et E.T. ütlused on vastuolulised ja eluliselt mitteusutavad. Kaitsja põhjendab seda eelkõige sellega, et kui lubatud juhiload maksid 700 eurot, siis pole usutav, et ta tasus ainult 380 eurot ning pidi need kätte saama enne kogu summa tasumist. Kohtukolleegiumi hinnagul on selline osade kaupa tasumine väga tavapärane – esmalt tehakse ettemaks ja lõppsumma tasutakse tellitud asja kättesaamisel. Ositi tasumine on maksjale vähekoormavam, ta saab oma rahalisi vahendeid paremini planeerida, mh välistada sedagi, et maksab kogu summa ära ja soovitud asja ei saagi. Praegusel juhul ei olnud G. Sonnenbergil plaanis E.T. le soovitud juhilubasid hankida, tema eesmärk oli saada E.T. lt kätte võimalikult suur rahasumma. Seda kinnitab tema suhtlus E.T. ga ja raha laekumisele järgnev käitumine. Nende Facebooki vestlusest nähtub, et G. Sonnenberg soovib saada igakuiseid makseid ja ütleb ka, et vaata, et alt ei vea ja „pensipäeval“ ülekande teed (kd I, tl 234, 236). E.T. ütluste kohaselt muutus G. Sonnenberg pärast raha saamist talle kättesaamatuks.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga (vt maakohtu otsuse p 31-32), et G. Sonnenbergi ja E.T. vaheline Facebooki vestlus kinnitab kannatanu ütlusi ning tõendab, et E.T. tegi G. Sonnenbergile makseid, sest G. Sonnenberg jättis mulje, et hangib talle Rootsi Kuningriigi juhiload. Seetõttu ei pea kohtukolleegium vajalikuks maakohtu poolt välja toodud kõiki põhjendusi korrata. Siiski rõhutab ringkonnakohus, et G. Sonnenberg on vestluses väitnud, et maksed hakkavad käima tema kaudu, sest „nad ei usalda võõraid ja usaldavad ainult mind [G. Sonnenbergi] ja nii nad ütlesid, et kui sa [E.T. ] neid tahad siis pead leppima nende tingimustega“ ning „nii on endal neil turvaline“ (kd I, tl 229). Seejuures ei ole apellandid kuidagi selgitanud, et kui tegemist on G. Sonnenbergi ja E.T. vahelise võlasuhtega, siis kuidas puutuvad asjasse kolmandad isikud ning kui E.T. süüdistatavale laenu annab, siis miks maksab G. Sonnenberg saadud raha kolmandatele isikutele edasi, kellelt E.T. midagi vastu peaks saama.
  3. Lisaks pole apellandid esitanud ühtki selgitust, miks oli vajalik pildi tegemine, nagu vestlusest nähtub on (vt nt kd I, tl 230). Küll aga on üldteada, et juhiloa puhul, mis on muu hulgas isikut tõendav dokument, on vajalik dokumendifoto. Samuti on vestluses räägitud tervisetõendist, mida praegusel juhul „pole vaja enam“ (kd I, tl 230). Ka tervisetõend on vajalik just juhilubade taotlemisel. Seda nõuab Eestis liiklusseaduse (LS) § 101 lg
  4. Samas on loogiline, et võltsitud lubade saamiseks pole tervisetõendit esitada vaja, kuid foto peab loal olema. G. Sonnenberg on koduvalt Facebooki vestluses E.T. le rõhutanud, et viimane peab pildi saatma esimesel võimalusel talle meilile (kd I, tl 229, 232, 233, 240), mida E.T. ka tegi (kd I, tl 228). Nii jättis G. Sonnenberg mulje, et lubade valmimine seisab selle taga, et E.T. pole saatnud dokumendifotot.
  5. Kui tegemist oleks olnud laenusuhtega, poleks olnud vajalik sõnumeid ka kustutada (kd I, tl 238) ja keelata E.T. l vestluses „koorikutest“ rääkimine (kd I, tl 250). Kuigi kaitsja leiab, et mõistet „koorikud“ pole kuidagi selgitatud, siis on E.T. e-kirjas uurijale märkinud, et seda sõna kasutasid nad vestluses G. Sonnenbergiga juhilubade asemel (kd I, tl 225). See on ka eluliselt usutav: kuna mootorsõiduki juhiloa võltsimine on kuritegu (

§ 347

), siis tegutsetakse konspireeritult ja omavahelises vestluses koodsõnu kasutades.

  1. Viimaks ei nõustu kohtukolleegium kaitsja väitega, et E.T. tehtud maksed ei ole seotud nn „koorikutega“ ehk juhilubade saamise sooviga, sest ta on pidanud neid kingituseks (kd I, tl 249). Ka tasu eest saadut võib pidada kingituseks ja seda eriti juhul, kui konkreetset asja poleks inimesel võimalik ise hankida. Teise riigi võltsitud juhiload on kahtlemata selline asi, 10 mida igal ühel niisama saada või osta pole võimalik. Samuti annaks juhiload E.T. le vähemalt näilikult õiguse autot juhtida. Ei saa ka välistada, et nii
  2. septembril kirjutades lootis E.T. saada juhilaod kätte hiljemalt oma sünnipäevaks, mis on
  3. oktoobril. Apellantide selline väide ei kinnita kuidagi kahtlust, et tegemist olnuks võlasuhtega.
  4. Seega tuvastas maakohus õigesti, et G. Sonneberg tekitas varalise kasu eesmärgil pettusliku teoga (lubadusega hankida juhiload) kannatanule varalist kahju 380 eurot. Kuna ta on varem kelmuste toimepanemise eest karistatud, vastab tema tegu

§ 209lg 2 p 1 kvalifikatsioonile.

  1. G. Sonnenbergile mõistetud karistust ei ole apellandid vaidlustanud. Ringkonnakohus ei pea ka omal algatusel vajalikuks karistust muuta (kergendada), kuna maakohtu otsus on selles osas igati seaduslik ja põhjendatud. (III)
  2. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  3. mai
  4. a otsuse muutmata. Seoses sellega jäävad rahuldamata ka kaitsja taotlused tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks, menetluskulude riigi kanda jätmiseks ja G. Sonnenbergi vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.