Obsah (5)

§ 201§ 90§ 69§ 91§ 224

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2025. a, Tallinn Väärteoasja number 4-24-3423 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Janika Kallin, Orvi

§ 201

lg 2 ja § 224 lg 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks arest 20 päeva Menetlusalune isik Arvi Ööbik (ik 37207080320; e-post xxx) Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitaja Asja läbivaatamise viis RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu

1. novembri
2. a otsus muutmata ja menetlusaluse isiku Arvi Ööbiku esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna patrulltalituse patrulligrupp II patrullpolitseinik koostas Arvi Ööbiku suhtes 25.09.2024 väärteoprotokolli nr 20240925168101 selles, et ta juhtis 25.09.2024 kell 21:39 Rapla maakonnas, Kehtna vallas, Kehtna alevikus, XXX juures mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Rikkudes

§ 90

lg 1 p 1 ja

§ 69lg 3 nõudeid, pani A.

Ööbik toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§-de 201 lg 2 ja 224 lg 2 järgi. Menetlusalune isik tutvus väärteoprotokolliga 25.09.

2. PPA Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi eriasjade uurija 18.10.2024 määrusega saadeti väärteoasja materjalid VTMS § 48 ja § 71 alusel 1 menetlemiseks Pärnu Maakohtule, kuivõrd menetleja leidis, et karistusena tuleks kohaldada aresti ja lisaks põhikaristusele konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendina mootorsõiduk. MAAKOHTU OTSUS
3. Pärnu Maakohus tunnistas 08.11.
4. a otsusega A. Ööbiku süüdi väärteo toimepanemises

§-de 201 lg 2 ja 224 lg 2 järgi ning mõistis KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 20 päeva aresti. Maakohus kohustas A. Ööbikut asuma aresti kandma Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu arestimajas (A. H. Tammsaare pst 61, Pärnu) Pärnu Maakohtu poolt edastatud teatises märgitud ajal. 4. Maakohus tuvastas, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati A. Ööbik 25.09.2024 alates kella 21.39 kuni aluse äralangemiseni mootorsõiduki Lexus RX 350 XXXXXX juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 2, 3 alusel, kuna kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tema suust tuli alkoholi lõhna ja tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. A. Ööbik on otsuse omakäeliselt allkirjastanud koos märkega, ei ole sõitnud. Liiklusregistri väljavõtte kohaselt on Lexuse RX 350 XXXXXX omanik A. Ööbik.

1. Tunnistaja Q kohtuistungil antud ütluste kohaselt läks ta 25.09.2024 Kehtnasse koos kolleegiga A. Ööbikut kriminaalasjas kahtlustatavana kinni pidama. Nad parkisid XXX juurde ja jäid ootama. Heledat värvi Lexus keeras XXX maja suunas, seda juhtis A. Ööbik, kes oli sõidukis üksi. Olles maja kõrvale jõudnud nägid nad, kuidas A. Ööbik liikus sõiduki tagaukse juurde. Andsid käskluse käed nähtavale ja pikali heita, aga isik ei allunud. Panid ta kõhuli ja kolleeg pani käerauad, teostasid kontrolli. Tundsid tugevat alkoholilõhna. Oli teada, et A. Ööbik võib sõita Lexusega, samuti oli teada, kuidas oodatav isik välja näeb, sest enne kinni pidama minemist vaadati isiku pilti ja tausta. Sõber ei saanud roolis olla ja minema jalutada, sest A. Ööbik oli kogu aeg nende vaateväljas.
2. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on A. Ööbikult juhtimisõigus ära võetud 24.09.2024 kuni 23.03.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 16.07.2024 otsusega karistati teda

§ 224

lg 1 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga 120 eurot,

§ 224lg 3 p 2 alusel määrati lisakaristus, juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks.

Pärnu Maakohtu 13.09.2024 otsusega tühistati osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 16.07.2024 otsus lisakaristuse osas ja määrati lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks, alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus on jõustunud 24.09.

1. Kohtute infosüsteemi kohaselt saadeti otsus A. Ööbiku e-posti aadressile 13.09.2024 ja ka kättetoimetamise portaali kohaselt on A. Ööbikule kohtuotsus 16.09.2024 kätte toimetatud.
2. A. Ööbik väitis kohtuistungil, et tema väljus sõiduki tagumisest paremast uksest, pani õllepudeli ära ja suitsu ette. Teda toodi sellel päeval koju Keavast, tõi Y, kelle elukoht on kuskil Peetri külas, Y ehmatas ära ja jooksis maja nurga taha. Samuti selgitas A. Ööbik kohtuistungil, et tema arvates oli otsuse edasikaebamise tähtaeg 30 päeva, ta vaatas eelmisel päeval, 24-ndal, siis oli temal juhtimisõigus alles. A. Ööbik on täisealine ja süüvõimeline isik ning ta pidi saama kohtuotsust lugedes aru selle vaidlustamise korrast, see tähendab, et kassatsiooni esitamise soovist tuli teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Ta ei teavitanud kohut kassatsiooni esitamise soovist ja otsus jõustus. A. Ööbik sai otsuse kätte ja tal puudus soov otsust vaidlustada ning maakohtu hinnangul on tema selgitused ajendatud üksnes soovist õigustada oma käitumist seoses mootorsõiduki juhtimisega juhtimisõigust omamata.
3. Maakohus märkis, et puudub vähimgi alus kahelda politseiametnik Q ütlustes, et just Arvi Ööbik juhtis 25.09.2024 mootorsõidukit Lexus, mis oli politseiametnike vaateväljas alates XXX maja juurde jõudmisest ning sõidukis rohkem inimesi polnud. Q ütlustega on 2 ümber lükatud A. Ööbiku kaitseversioon, mille kohaselt tõi tema koju Y, kes jooksis maja nurga taha. A. Ööbiku ütlused eelnimetatud isiku kohta on välja mõeldud ajendatuna soovist vabaneda vastutusest toimepandu eest. A. Ööbik teadis, et Pärnu Maakohtu otsus on jõustunud, seega pani ta temale süüksarvatud väärteo

§ 201lg 2 järgi toime tahtlikult.

Tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastatud. 9. Eeltooduga on maakohtu hinnangul tõendamist leidnud, et A. Ööbik rikkus

§ 90

lg 1 p 1 keeldu ja pani toime

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.

1. 25.09.2024 kell 22:03 kuni 22:11 kasutati A. Ööbiku seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDF-
2. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,60 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 mg/l arvestades oli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,55 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Väljatrükk on allkirjastatud menetlusaluse isiku ja mõõtja poolt. Taolisest mõõtetulemusest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Tiina Trofimova, kes on läbinud mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat. Joobeseisundi tuvastamisele allutati korrakaitse seaduse alusel A. Ööbik, kellele selgitati tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki ning ta nõustus joobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga, ning andis selle kohta allkirja.
3. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, teadis menetlusalune isik juba üksnes elukogemusele tuginedes ja
4. aastal juba viiendat samaliigilist väärtegu toime pannes, et tal on sõiduki juhtimine keelatud, kuid sellegipoolest võttis ta ette sõidu õhtusel ajal asulasisesel teel. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja süütegu on toime pandud tahtlikult. Tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastatud. Eeltooduga on maakohtu hinnangul tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 69

lg 3 nõudeid ja pani toime

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo.

12.

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. A. Ööbik pani temale süüksarvatud väärteod toime ühe teoga, seega tuleb karistuse mõistmisel juhinduda KarS § 63 lg-st 1 ning mõista temale üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb karistus mõista

§ 224lg 2 järgi.

13. Karistusregistri andmetest nähtub, et A. Ööbikul on neli kehtivat väärteokaristust

§ 224

järgi, teda on karistatud rahatrahvidega ja viimati ka lisakaristusega, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud ning ta on jätkanud samaliigiliste väärtegude toimepanemist vaatamata mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisele. Seega on rahatrahv, kui tulemuseta jäänud karistusliik, ennast ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada raskemat karistust, s.o aresti, mis mõjutaks teda loobuma uute süütegude toimepanemisest. 14. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, millega saaks karistuse mõistmisel arvestada, väärteomenetluses maakohus ei tuvastatud. Arvestades seda, et menetlusalune isik pani toime ühe teoga kaks väärtegu, tuleb menetlusaluse isiku süüd lugeda keskmisest suuremaks. Maakohus tunnistas A. Ööbiku süüdi

§-de 201 lg 2 ja 224 lg 2 3 järgi ja mõistis temale karistuse 2/3 sanktsiooni määrast, s.o kakskümmend päeva aresti. Kohtulikul arutamisel taotles kohtuväline menetleja A. Ööbikule kuuluva sõiduki Lexus RX30, registreerimismärgiga XXXXXX konfiskeerimist. Maakohus jättis mootorsõiduki konfiskeerimata, kuna karistus aresti näol on piisav mõjutamaks A. Ööbikut seaduskuulekalt käituma. APELLATSIOON

1. 15.11.2024 edastas A. Ööbik Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles märkis, et ei ole otsusega nõus, kuna tema autot ei juhtinud ning märkis, et politseiautol oli kaamera peal ja selle salvestused tuleks üle vaadata. VAHEPEALNE MENETLUS
2. Maakohtu motiveeritud otsus tehti menetlusosalistele kättesaadavaks 22.11.
4. 13.12.2024 edastati Tallinna Ringkonnakohtule väärteoasja toimik.
5. 19.12.2024 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus A. Ööbiku esitatud apellatsioonkaebuse käiguta, kuivõrd see ei vastanud VTMS § 139 lg 3 p-s 1 sätestatud nõuetele. Kohus andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 30.12.
7. 30.12.2024 laekus ringkonnakohtule A. Ööbiku poolt apellatsioon, kus ta märgib, et ta peeti kinni seisva auto kõrval tagumise parempoolse ukse juures, kui tal oli õllepudel käes ja suits suus. Autole ei antud peatumismärguannet, st politsei ei kasutanud vilkureid. Sõiduki roolis olnud isik läks maja nurga taha ja kui kuulis politsei kisa, ehmus ning lahkus. Tema aga peeti kinni ja viidi Tallinna arestimajja. Politsei otsis järgmisel päeval tema auto läbi ja leidis autost tema pooliku õllepurgi. Kaebaja märgib, et kuna politseiautol on pardakaamera peal, tuleks selle salvestus üle vaadata. Lisaks märkis apellant, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
8. 10.01.2025 määrusega määras ringkonnakohus apellatsiooni arutamise kirjalikus menetluses ja jättis rahuldamata menetlusaluse isiku apellatsioonis esitatud taotluse täiendava tõendi kogumiseks ja uurimiseks. Ringkonnakohus määras menetlusosalistele tähtaja seisukohtade ja taotluste esitamiseks kuni 20.01.
9. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning esitatud apellatsioon jääb rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt.
11. Vastavalt VTMS § 146 lg-le 2 arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Seejuures selgitab ringkonnakohus, et Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (RKKK nr 1-16-6115/67, p 28). Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et vältimaks vahetu ja suulise kohtuliku arutamise tulemina maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist peab ringkonnakohus, tehes süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima. Apellatsioonikohtul tuleb sellisel juhul lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näidata ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellatsioonikohtu arvates 4 tõendikogumile anda sootuks teistsugune hinnang (RKKK nr 1-20-1301/35, p 14). Käesolevas asjas ei tuvastanud ringkonnakohus vigu, mis annaks põhjust maakohtu järeldustest kardinaalselt teistsugustele järeldustele jõuda.
12. Sisuliselt soovib kaebaja, et tema suhtes tehtaks õigeksmõistev otsus ning tema keskseks väiteks on, et ei ole mootorsõidukit juhtinud, st talle etteheidetavat tegu toime pannud. Apellatsioonis esitatud argumendid on samad, millele A. Ööbik tugines ka maakohtus ning maakohus on neile oma seisukoha andnud. Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui see, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ja millele ta on otsuse tegemisel tuginenud, st kohtuotsus peab olema põhistatud. Kohtu mõttekäik peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine seostatud tuvastatud asjaoludega. Käesoleval juhul on maakohus tõendeid analüüsinud ning selgitanud, millistele tõenditele on otsust tehes tuginenud, maakohtu mõttekäik on jälgitav ja seostatav tuvastatud asjaoludega. Kolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditele nr 3-1-1-94-05 ja 3-1-1-85-07, milles on korduvalt rõhutatud, et juhul kui isik otsustab end aktiivselt kaitsta, peab ta ka ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust enda väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks.
13. Oma väite kinnitamiseks taotles kaebaja esmakordselt alles apellatsioonimenetluses täiendava tõendi kogumist ja uurimist, kuid ringkonnakohus jättis 10.01.2025 määrusega VtMS § 139 lg 2 p 3 alusel vastava taotluse rahuldamata. Apellant võib apellatsioonis tugineda maakohtule esitamata tõenditele, kui põhjendatakse, et neid ei olnud võimalik varem esitada. Menetlusalusele isikule oli kogu aeg teada, et politseiautos võis asuda tema kinnipidamist jäädvustav videokaamera, kuid vastava salvestuse uurimist ei ole A. Ööbik maakohtus taotlenud. Seega praegusel hetkel A. Ööbik eitab teo toimepanemist, kuid seda väidet kinnitavaid tõendeid menetluses ei ole. Maakohus on seejuures analüüsinud, miks ei saa pidada A. Ööbiku versiooni toimunust ja sellest, et tema sõidukit ei juhtinud, usutavaks. Nimelt lükkavad selle ümber politseiametniku tunnistajana antud ütlused. Nende osas ei ole kaebaja ka sisulisi vastuväiteid esitanud ega viidanud mõnele menetluslikule rikkumisele. Seega saab pidada viidatud tõendit usaldusväärseks ja see koosmõjus teiste asjas kogutud tõenditega, kinnitab A. Ööbikule etteheidetavaid rikkumisi.
14. Ringkonnakohus asub kokkuvõtvalt seisukohale, et maakohus on väärteoasja arutanud täies ulatuses ning tõendamist on leidnud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Maakohus on piisava põhjalikkusega kohtuotsuses märkinud, millele tuginedes on süüküsimuses ja karistuse mõistmises seesugustele järeldustele jõudnud. Kaebuses ei esitata sisuliselt uusi asjaolusid, mida maakohus ei oleks arvestanud ega analüüsinud. Samuti ei ole esitatud muid vastuväiteid maakohtu põhjendustele, kui üksnes eelviidatu sellest, et pole tegu toime pannud. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult ja seaduslikult jõudnud järeldusele, et A. Ööbik on pannud toime

§ 201

lg-s 2 ja

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteod.

Kuivõrd apellatsioonis maakohtu poolt mõistetud karistust ei vaidlustata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel täiendavalt peatuda, märkides vaid, et A. Ööbikule mõistetud karistus on õiguspärane ja põhjendatud arvestades tema poolt varasemalt toimepandud rikkumiste eest mõistetud karistusi ja käesolevat süütegu. 26. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes VTMS 147 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja A. Ööbiku esitatud apellatsiooni rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 5