← Eesti

2-23-10630/21

Obsah (13)§ 438§ 229§ 386§ 173§ 174§ 162§ 477§ 138§ 144§ 175§ 218§ 177§ 434

2-23-10630 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 07. veebruar 2024 Tsiviilasja number 2-23-10630 Tsiviilasi A. L. hagi M. K. vastu n

) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 438

lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas müüja on teatanud hagejale müüjale kuulunud 2/4 mõttelise osa kinnistust võõrandamisest?; 2) millal hageja ostueesõiguse tekkimisest tegelikult teada sai?; 3) kas hagejal on säilinud õigus 2017 võõrandatud kinnistu 2023.a ostueesõigusega omandamiseks?

  1. Hageja sisuliselt vaidlustab müüja ja kostja 4 vahel sõlmitud müügilepingu, leides, et hageja on õigustatud isik kostja 4 poolt omandatud 2/4 osa kinnistust omandamiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg 2 kohaselt kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 1 järgi ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. VÕS § 249 lg 1 järgi müüja peab ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud, siis peab hageja tõendama, et tal on endiselt säilinud seadusest tulenev õigus ostueesõiguse teostamiseks. 26. Hageja väidab, et müüja ei ole hagejale ostueesõiguse realiseerimiseks müügilepingut esitanud. Hageja heidab müüjale ja ka ostjale (kostjale 4) ette müügilepingu tahtlikult esitamata jätmist. 6

(10)2-23-10630 15.09.2017 sõlmitud lepingu punktis 9.4 avaldasid müüja ja ostja, et soovivad ise edastada teate kaasomanikele ostueesõiguse kohta. Kostja 4 on kohtuistungil kinnitanud, et ta pole hagejale müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisest teatanud (dtl 134). Sellega on kohus tuvastanud, et kostja 4 kui ostja on jätnud lepinguga võetud teatamise kohustuse täitmata. Samas sellest ei piisa hagiavalduse rahuldamiseks.
  1. Hagiavalduses kinnitab hageja, et 2022.a kevadel toimunud tüli käigus avaldajas müüja hagejale, et müüja on temale kuulunud mõttelise osa kinnistust ostja nimele ümber vormistanud. Hageja on seda ka kohtuistungil kinnitanud. Sellega on kohus tuvastanud, et vähemalt kevadest 2022.a alates oli hageja teadlik selleks, et kinnistu mõtteline osa, mille ostueesõigus hagejale kuulus, oli tegelikult võõrandatud. VÕS § 249 lg 2 tulenevalt, kui müügileping on sõlmitud kirjalikus vormis, peab müüja ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu. Hageja ei väida, et ta müüjalt ostu-müügilepingu esitamist nõudnud. Hagejal ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ta saanud teada, et müüa ½ kinnistust müüs, ei nõudnud müüjalt müügilepingu esitamist.
  2. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 74 lg 1 alusel igaüks võib registriosaga tutvuda ja saada sellest väljatrükke. Sama paragrahvi lg 2 tulenevalt kinnistustoimikuga võib tutvuda ja sellest väljatrükke saada õigustatud huvi olemasolu korral. Kinnistu omanik, notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus ei pea kinnistustoimikuga tutvumiseks tõendama õigustatud huvi. Politsei-ja Piirivalveameti 22.04.2022 teatises kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta toodu kohaselt 20.04.2022 esitatud süüteoteates hageja A. L. on teatanud, et A. V. muu hulgas tegi M. K.’ile ostumüügilepingu 2017.a, notari ametitegevuse raamatu registri nr. xxxx, millele seadusest tulenevalt oleks pidanud olema ostueelisõigus (dtl 72-75). Hageja kuriteoteates on detailselt kirjeldatud 2017.a tehtud tehingu andmed, sh tehingu aasta ja notari ametitegevuse raamatu registrinumber, millised võimaldasid ühiselt mõista, et kinnistu Xxxx 2/4 mõtteline osa, mille omandamise eesõigus oli hagejal, oli tegelikult 2017.a võõrandatud. Sellega on kohus tuvastanud, et hageja oli teadlik ostueesõiguse tekkimisest hiljemalt alates kuriteo teate esitamisest 20.04.
  4. Menetluses on hageja esitanud taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud A. V. ütluste kohaselt leidis ta müügilepingu (millega A. V. müüs 2/4 mõttelise osa kinnistust kostjale 4) ema kodust kuskil detsembris. Kuna hageja oli riskirase, informeeris tunnistaja hagejat sellest alles 2023 jaanuari alguses (dtl 129-131).

§ 229lg 2 järgi tõendiks võib olla ka tunnistaja ütlus.

Tunnistaja on hageja vend. Maakohtu arvates tunnistaja ütlused tema poolt müügilepingu paberkandjal 2022 aasta lõpus leidmise kohta võivad olla tõesed, kuid need ei kinnita seda, et hageja müügilepingu sõlmimisest varem teadlik ei olnud. 30. Hageja ei ole menetluses selgitanud, millistest allikatest saadud andmete alusel sai hageja müügilepingu detailid nii täpselt teada. 06.03.2023 tegi hageja Rakvere notar T. S. juures ostueesõiguse teostamise avalduse, milles avaldajas, et ta sai Xxxx kinnistu mõttelise osa müügilepingu sõlmimisest teada 08.01.2023 (dtl 26-28). Samas tunnistaja A. V. ei ole seda kuupäeva kinnitanud, tunnistaja ütluste järgi /... ta A. sellega traumeerima ei läinud. Ta tegi seda (teatas hagejale) jaanuari alguses (dtl 129-30). Seega ka tunnistaja ütlustega ei ole võimalik tuvastada, et tunnistaja esitas kirjaliku lepingu hagejale just 08.01.2023 ja et hageja on esitanud avalduse ostueesõiguse teostamiseks VÕS § 250 lg 1 sätestatud kahe kuu jooksul. 7

(10)2-23-10630
  1. Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et juhul, kui hageja on saanud müügilepingust ja selle sisust teada hiljemalt 20.04.2022, ei ole hageja ostueesõiguse teostamist minetanud. Kohtuistungil antud hageja selgistustega on tuvastatud, et intsident hageja ja tema venna A. V. vahel toimus 2022.a aprilli kuu alguses. Selle intsidenti käigus oli A. V. ka hagejale teatanud, et ta on oma mõttelise osa kinnistust võõrandanud. Hageja kinnitas kohtuistungil, et lindistas tüli (intsidenti) ja müüjalt saadud informatsioonist ja lindistuselt sai hageja muu hulgas teada ka notaritoimingute registrinumbri (dtl 132). Kuna müüja oli hageja vend, siis sai hageja müüja surmast teada kohe pärast isiku surma. Maakohtu arvates olukorras, kus müüja suri ja VÕS § 249 lg 1 kostjal 4 ei olnud müügilepingust teavitamise kohustust, ei olnud hagejal vähemalt alates müüja surmakuupäeva xxxx enam võimalik ka mõislikult eeldada, et müüja VÕS § 249 lg 1 sätestatud teatamiskohustuse täidab. Seadus ei seo VÕS § 250 toodud tähtaja arvutamist üksnes sündmuse saabumisega ehk õigustatud isiku poolt ükskord müügilepingu juhuslikult saamisega. Hagejal oli võimalik alates venna surma nõuda aktiivselt müügilepingu esitamist kas kostjalt 4, kinnistusosakonnalt või notarilt. KRS § 8 lg1 järgi kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). KRS § 14 järgi kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Hagejale kui kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kaasomanikule olid nähtavad kõik temaga seotud kinnistud ja kinnistutega seoses kinnisturaamusse tehtud kanded ja hagejal oli õigus muu hulgas teha vastavad päringud omanikukannete aluseks olevate tehingute kohta.
  2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 järgi õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus ja lg 2 järgi õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte kujutab ennast õiguste kohaldamisel ja kujundamisel toimivat üldpõhimõtet. Hea usu põhimõtte all mõistetakse üldjuhul käitumisstandardit, mis on aluseks õiguste tekkimisel. Kinnisasja omandiõiguse teostamisel hea usu ja mõistuslikkuse põhimõttest lähtumine tähendab eelkõike seda, et tuleb arvestada sellega, et omanikukanded on kinnistusraamatust nähtavad ka ilma kande aluseks oleva lepingu saamata. Hageja oli teadlik kaasomandi 2/4 osa võõrandamisest, kuid hageja ei ole võtnud mitte midagi ette selleks, et saada notarilt või kinnistusosakonnalt müüja ja kostja 4 vahel sõlmitud müügileping ja realiseerida ostueesõigus. Hageja on tahtlikult venitanud selle saamisega ja selline hageja käitumine on vastuolus hea usu ja mõistuslikkuse põhimõttega.
  3. Hageja poolt viidatud Riigikohtu 25.09.2008 otsuse 3-2-1-61-08 punktid 12 ja 14 ei reguleeri olukordi, kus müüja on surnud ja surmast tingituna müüjalt müügilepingu tingimuste teatamist enam oodata ei ole. Seega maakohtu arvates hageja ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkas kulgema alates 20.04.
  4. Hagejal ei kulgenud tähtaeg ostueesõiguse teostamiseks alates 08.01.2023, sest ostueesõigus oli 20.06.2022 juba minetatud. Isegi kui eeldada, et tähtaeg ei kulgenud alates 20.04.2022, siis tuleb mõistlikuks ajaks lugeda 2 kuud alates xxxx. Hagi on esitatud 26.07.
  5. Sellepärast kohus jätab hagi rahuldamata. Hagi tagamise abinõu tühistamine
  6. Viru Maakohtu 28.07.2023 kohtumäärusega rahuldati hageja hagi tagamise taotlus ja hagi tagamise abinõuna kanti kinnisasjale, asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx), III jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge A. L. kasuks omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks.

§ 386lg 4 esimese lause alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja 8

(10)2-23-10630 määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus tühistab hagi tagamise abinõu. Menetluskulud 35.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 36. Kostjad on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel vastavalt

§ 174lg 1 ls 1.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-21-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

37.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas kostjaid

§ 218lg 1 p 1 sätestatud nõuetele vastav esindaja.

38. Asja materjalidest nähtub, et kostjate esindaja on esitanud kohtule: 1) 11.09.2023 vastuse hagiavaldusele; 2) 20.10.2023 seisukoha tunnistaja ülekuulamise taotlusele; 3) osalenud 18.01.2024 toimunud kohtuistungil, mis kestis 1,25 tundi. Kostjad taotlevad menetluskulude väljamõistmist kokku summas 2 179.30 eurot, s.h: - hagiavalduse analüüs, kostjate vastuse koostamine 912 eurot (4 h x 190 eurot + km); - seisukoha koostamine taotluse osas 456 eurot (õigusteenuse maht 2 h x 190 eurot + km); - ettevalmistus ja osalemine istungil (2,75 h), menetluskulude nimekirja koostamine ning seisukoha koostamine hageja menetluskulude nimekirja kohta (0,75 h) 811.30 eurot (õigusteenuse maht 3,5 h x 190 eurot + km). 39.

§ 174

lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele. 40. Tsiviilasjas 2-21-9796 27.04.2024 tehtud määruses on Riigikohus lugenud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus ei nõustu kostjate lepingulise esindaja ajakuluga ja leiab, et põhjendatud ajakulu kostjate vastuse esitamise eest on 2 9

(10)2-23-10630 tundi, taotlusele seisukoha koostamise eest 0.75 tundi, istungil osalemise ja istungiks ettevalmistuse eest 2 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise eest 0,75 tundi. Kokku 5,5 tundi ja tasu koos käibemaksuga 1 197.90 eurot ((2,75 x 180 + 20%) + (2,75 x 180 +22%)). Sellises ulatuses peab maakohus põhjendatuks välja mõista kostjate menetluskulud hagejalt. 41.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab kostjate taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 42. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 29.11.2024 kohtuotsuse RESOLUTIOON:

  1. Jätta L. V., M.-L. V., L. V. ja M. K.i
  2. novembri
  3. a vastuväide kohtu tegevusele seoses tõendite vastuvõtmisest keeldumisega rahuldamata.
  4. Jätta A. L.e apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu
  5. veebruari
  6. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-23-10630 muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
  7. Jätta ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste menetluskulud A. L.e kanda.
  8. Mõista A. L.elt L. V., M.-L. V., L. V. ja M. K.i kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulu 1622 eurot 60 senti (sh käibemaks).
  9. Mõista A. L.elt L. V., M.-L. V., L. V. ja M. K.i kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Riigikohtu 03.03.2025 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
  10. Keelduda kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu.
  11. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud kassaatori kanda.
  12. Kassatsiooniastme menetluskulusid välja ei mõisteta.
  13. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 694 lg 2). 07.02.2024 kohtuotsus 2-23-10630 jõustus 03.03.2025 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ 10

(10)2-23-10630 Lea Herne referent 11
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.