KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 17.10.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-110845 Tsiviilasi Holm Bank AS hagi V.M vastu võlanõudes Menetlustoiming

§ 440lg 1 alusel A Ailt 1

§ 432

) alusel aga kuna kostja menetluskulude välja mõistmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, palub hageja kohtul menetluskulud jätta täies ulatuses poolte endi kanda. 3. 04.10.2024 esitas kostja hageja hagist loobumise kohta omapoolse seisukoha. Kostja ei ole vastu menetluse lõpetamisele. Kostja on kogu kohtuvaidluse jooksul väitnud, et tema ei ole isik, kes peaks hagejale kahju hüvitama, kuna tegelik võlgnik on teine isik, mis leidis hiljem kriminaalmenetluse käigus tuvastamist. Seega on kostja käitunud heas usus ja algusest peale õigesti osutanud isikule, kes tegelikult vastutab kahju eest. Sellest lähtuvalt leiab kostja, et hageja peaks hüvitama kostja kantud menetluskulud. Need kulud olid vajalikud kostja seaduslike huvide kaitseks, ning nende väljamõistmine on täiesti põhjendatud, kuna hageja esitas algselt nõude valele isikule. Kostja märgib ka, et sellises olukorras menetluskulude väljamõistmine on õiguspärane ja vastab kehtivate seaduste (

) sätetele kohtukulude jaotamise kohta. Kostja leiab, et kohus võtab arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas asjaolu, et ta on algusest peale kinnitanud oma mitteseotust kahju hüvitamisega ning et käesolevad menetluskulud on kostja huvide kaitseks kantud vältimatud kulud. Kostja palub välja mõista menetluskulud summas 1600 eurot ilma käibemaksuta (100 eurot tunnitasu, õigusabi osutati 16 tundi). Samuti palub kostja menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4. 14.10.2024 esitas kostja täiendava seisukoha, mille kohaselt kostja leiab, et hageja on kohtumenetluse algataja ning ta peab hüvitama kostjale kõik kantud menetluskulud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 168 lg 4 järgi kannab hageja kostja kulud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi. Hageja hagist loobumine tunnistab esitatud nõuete põhjendamatust, mistõttu on hageja kohustatud hüvitama kostjale kõik hagis osalemisega seotud kulud. Need kulud hõlmavad õigusteenuste tasusid, mille kostja pidi kandma ainulaadselt hageja esitatud hagi tõttu. Kohtukulude õiglasest jaotamisest lähtuv põhimõte eeldab, et pool, kes algatas põhjendamatud kohtumenetlused, peab hüvitama teise poole menetluskulud, mis on kantud esitatud nõuete kaitsmiseks. Hagi tagasivõtmise fakt kinnitab esitatud nõuete põhjendamatust ning on kaasa toonud täiendavad kulud kostjale oma õiguste ja seaduslike huvide kaitsmiseks. 5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

1. Kohus leiab, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Kostja ei vaidle hageja nõudest loobumise ja menetluse lõpetamise avaldusele vastu. Kohus leiab, et hagist loobumine ei riku kostja õigusi.
2. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 8.

§ 168

lg-s 4 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 2

§ 440lg 1 alusel A Ailt kannatanu Holm Bank AS kasuks välja 5243,20 eurot.

Sellest tulenevalt hageja leidis, et tsiviilasjas nr 2-21-110845 tuleb menetlus lõpetada.

1. Hageja vaidleb vastu, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda ja leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuid hageja ei viita paragrahvile, mille alusel kohus menetluskulud poolte endi kanda jätab.
2. Kohus on seisukohal, et arvestades menetluse asjaolusid, ei ole hageja põhjendanud menetluskulude kandmist kostja poolt või poolte endi kanda jätmist. Antud juhul ei ole kostja nõuet tasunud ega tunnistanud, vaid nõue on rahuldatud kriminaalmenetluse käigus ning seetõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

12.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjad kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kokku 1600 eurot. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulu on olnud põhjendatud ja vajalik menetluskulude nimekirjas märgitud kujul. Kostja menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kliendiga on kokku lepitud õigusteenuse tunnihinna suurused 100 eurot tund ilmakäibemaksuta. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus, arvestades Riigikohtu praktikat, esindajate kvalifikatsiooni ja keskmisi turuhindasid leiab, et antud tsiviilasjas peab põhjendatuks kostja esindaja tunnitasu 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta.
2. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 15.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

16.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2025. a määrusega nr 221-110845 2