← Eesti

2-24-17427/5

Obsah (5)§ 187§ 177§ 178§ 138§ 175

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-17427 Tsiviilasi

) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Juhindudes

§ 177lg 1 p-ist 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Hageja on esitanud taotluse hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 770 euro ja õigusabikulude 480 euro väljamõistmiseks käibemaksuta. Hageja õigusabikuludeks on materjalidega tutvumine, asja analüüs, kliendiga nõupidamine 1 tund ja hagi vastuse koostamine 3 tundi, kokku 4 tundi tunnitasuga 120 eurot, kokku 480 eurot.

§ 138

lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 13.11.2013 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel analüüsib kohus eeskätt vaidlusaluse kaasuse keerukust ja esitatud menetlusdokumentide sisu. 2 Arvestades tsiviilasja keskmist keerukust, peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 4 h ulatuses hinnaga 100 eurot/h (400 eurot) käibemaksuta. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1170 eurot ja jätab rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 80 euro (1250 – 1170) ulatuses.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.