KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 16 lg 2 p 2 kohaselt on eluruumide üürile andmine maksuvaba käive, siis puudus

§ 29

lg 1 kohaselt seaduslik alus maksuvaba käibe tarbeks soetatud ridaelamuboksi sisendkäibemaksu 39 166,67 eurot mahaarvamiseks. Kuna ei ole esitatud nõuetekohaseid arveid, siis puudub õigus sisendkäibemaksu 221,54 eurot maha arvata, sest täitmata on

§ 31lg-st 1, § 29 lg-st 1 ja lg 3 p-st 1 tulenevad tingimused.

MTA tuvastas, et ridaelamuboksi üüri (750 eurot kuus) ei ole maksuvaba käibena KMD real 8 deklareeritud, seega november 2021 kuni november 2022 on deklareerimata maksuvaba tulu 9750 eurot.

1. MTA jättis 24.04.
2. a vaideotsusega nr 6-1/5341-2 Pareto Capital OÜ vaide MTA 09.03.
3. a maksuotsuse peale rahuldamata.
4. Pareto Capital OÜ esitas 23.05.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 09.03.
5. a maksuotsuse nr 12.2-3/060006-6 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: 1) MTA käsitles ebaõigesti äriühingu eesmärki ridaelamuboksi soetamisel. Kaebaja soetas kinnistu oma ettevõtlusega seotult ja maksustatava käibe tarbeks. Kaebaja algusest peale selgitas, et kinnistu oli mõeldud edasivõõrandamiseks, millest tekib ka käibemaksu tasumise kohustus. Kinnisasja edasivõõrandamine oli takistatud, kuna hoonel puudus kasutusluba. Asjaolu, et korteriomandit kasutatakse eluruumina, ei tähenda, et kaebaja algsed eesmärgid seoses korteri omandamisega oleksid muutunud. Edasivõõrandamisel saab riik tagasi suurema käibemaksusumma, kui kuulus soetamisel sisendisse arvamisele. 2) MTA ametnikud rikkusid menetlusnorme, sest asjaolu, kas ja kuidas korterit kasutatakse, on tuvastatud vaatluse raames, mil on küsitletud korteri uksel väikest last.
6. MTA palus 14.07.
7. a vastuses jätta kaebus rahuldamata.
8. Tartu Halduskohus jättis 11.01.
9. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kohus nõustus MTA seisukohtadega ega pidanud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki MTA põhjendusi üle korrata. 2) Kaebajale kuuluv korteriomand Xxx, Tartu on eluruum, mis on välja üüritud kaebaja juhatuse liikmele. Kuna kaebaja andis eluruumi üürile, siis leidis MTA õigesti, et tegemist on

§ 16

lg 2 p 2 mõttes maksuvaba käibega ning kaebaja eluruumi üürileandjana ei või tehingu hinnale

§ 16lg 2 p 2 kohaselt käibemaksu lisada.

Oluline on, et kontrolliperioodil üüris kaebaja ridaelamuboksi eluruumina välja ja seda kasutati faktiliselt alaliseks elamiseks. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja kavatses korteriomandi võõrandada, ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Kuna kaebaja esindajad võtsid ridaelamu selle soetamise järgselt oma eluruumina faktiliselt kasutusse, siis ei saa korteriomandi edasimüügi korral olla enam tegemist esmase kasutuselevõtuga. Tegemist ei oleks uue kinnisasja müügiga

mõttes.

§ 16

lg 2 p 2 rakendamisel ei oma tähendust, kas korteriomandile, mida välja üüritakse, on antud kasutusluba või mitte. Ettevõtlus ei ole samastatav maksustatava käibega, sest ettevõtlusest osa moodustab ka maksuvaba käive. 2 3) Maksukontroll algas 06.12.2022. a korralduse alusel (dtl 143). MTA proovis korraldust kätte toimetada ettevõtte tegevuskohas Xxx, kus tuli uksele laps, kes helistas isale ehk Pareto Capital OÜ juhatuse liikmele ning andis telefoni vaatlust läbi viinud MTA ametnikele. Videokõnes selgitas MTA, et alustab kontrolli etteteatamata vaatlusega. Juhatuse liige ei võimaldanud vaatlust läbi viia ja katkestas kõne (dtl 144). Isegi kui MTA ametnikud palusid lapsel isale helistada, ei saa seda pidada menetlusnormide rikkumiseks. Vaatluse läbiviimine kaebaja tegevuskohas on lubatud. MTA ametnikud ei küsitlenud last. 4) Kuna kaebaja ei esitanud ülejäänud sisendkäibemaksu tõendamiseks dokumente (kontrolliakti p 1.1.2.3 ja maksuotsuse p 2.1.2.3), siis leidis MTA õigesti, et dokumentaalselt tõendamata sisendkäibemaksu 221,54 euro mahaarvamiseks on täitmata

§ 31lg-st 1, § 29 lg-st 1 ja lg 3 p-st 1 tulenevad tingimused.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. Pareto Capital OÜ esitas 12.02.2024 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.01.
2. a otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1)

§ 29

lg 1 kohaldamisel tuleb hinnata kinnistu soetamise eesmärki selle soetamise hetkel ja seda ühingu ettevõtlusega seonduvast vaatenurgast.

§ 16ei puutu asjasse.

Lahendus sõltub vastusest küsimusele, milline oli kaebaja eesmärk korteri ostmisel, s.t kas korter osteti maksustatava käibe tarbeks või mitte. Kaebaja algusest peale selgitas, et korteriomand oli mõeldud edasivõõrandamiseks, millest tekib käibemaksu tasumise kohustus. Kaebaja võttis korteri omandamiseks laenu ja maksab seda koos intressidega tagasi, mis tähendab, et vaid kaebaja on teinud korteri omandamiseks kulutused. Kaebaja ei teinud saladust, et korteriomandit on kasutatud eluruumina, mis ei tähenda, et kaebaja algsed eesmärgid seoses korteri omandamisega oleksid muutunud. 2) Asja „esmane kasutuselevõtt“ on fakti küsimus ja kasutusloata korteris ajutiselt elamine ei tähenda selle esmast kasutuselevõttu. 3) Kohus ei arvestanud, et kaebaja tegi korteri omandamisega soodsa investeeringu. Korteri edasimüügil peab kaebaja lisama müügisummale käibemaksu, kuivõrd ta müüb uut ja kasutamata korterit (peale kasutusloa saamist). Sel juhul saab riik käibemaksusumma kätte. 9. MTA esitas 06.03.2024 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Kohus ei ole materiaalõigust vääralt kohaldanud.

§ 29lg 1 sõnastus koostoimes §-ga 16 on tihedalt seotud.

MTA tõlgendas tehingut selle tegelikule majanduslikule sisule vastavalt. Kuna kaebaja esindajad võtsid korteriomandi selle soetamise järgselt eluruumina faktiliselt kasutusse, siis ei saa korteriomandi tulevikus planeeritud edasimüügi korral olla tegemist enam esmase kasutuselevõtuga

mõttes.

§ 16

lg 2 p 2 rakendamisel ei oma tähendust, kas korteriomandile, mida välja üüritakse, on antud hiljem kasutusluba või mitte. Kasutusluba omab tähendust vaid pangast laenu küsimisel jms õigustoimingutel kohalikus omavalituses.

§ 29kohaldamisel see määravat tähendust ei oma.

Asjaolu, kas investeering oli kaebajale soodne või mitte ei puutu sisendkäibemaksu arvestust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
2. Kaebaja ei esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid maksuotsusele ega halduskohtu otsusele seoses sisendkäibemaksu summas 221,54 eurot maksustatavast käibest mahaarvamise õiguse puudumisega. Ringkonnakohus järeldab sellest, et kaebajal puuduvad selles osas 3 argumendid halduskohtu otsuse vaidlustamiseks. Ringkonnakohus nõustub vastavas osas HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse (p 20) põhjendustega ega korda neid.
3. Pooled vaidlevad ka ringkonnakohtus samas selle üle, kas kaebajal oli õigus enda maksustatavast käibest maha arvata ridaelamuboksi, asukohaga Xxx, Tartu, soetuselt sisendkäibemaks summas 39 166,67 eurot. 13.

§ 29

lg 1 ls 1 sätestab: „Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.“ Sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks (lg 3 p 1). 14. Kaebaja leiab, et

§ 29

lg 1 tõlgendamisel tuleb hinnata kaebaja eesmärki ridaelamuboksi soetamisel ning selgitab, et kaebaja ostis ridaelamuboksi algusest peale sooviga kasutada korteriomandit maksustatava käibe tarbeks. Apellatsioonkaebuse väidetest võib järeldada, et kaebaja arvates tekib tal maksustatav käive korteriomandi müügil. Asjaolu, et korteriomandit kasutatakse enne selle müüki eluruumina, ei oma kaebaja hinnangul asjas tähtsust. 15. Kuigi nõustuda võib kaebaja seisukohaga, et

§ 29

lg 1 ls 1 grammatilisest sõnastusest saab järeldada, et sisendkäibemaksu mahaarvamise lubamisel on määrav maksukohustuslase eesmärk kauba soetamisel, ei saa nõustuda kaebajaga, et tegemist on sellise psühholoogilise kategooriaga, mille puhul ei oma maksukohustuslase käitumine vahetult pärast kauba soetamist tähtsust. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui maksukohustuslane asub vahetult pärast kauba soetamist seda kasutama maksuvabal eesmärgil, ei ole kauba soetuselt sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatav. Maksuvabastuse kasutamise asjaolud tehakse kindlaks ruumide tegeliku kasutusotstarbe alusel (RKHKo 02.03.2016, 3-3-1-47-15, p 14). Maksukohustuslase algse eesmärgi eelistamine ruumi tegelikule kasutusele võiks erandjuhtumil kõne alla tulla vaid siis, kui tõenditest nähtub, et tegemist oli väga lühiajalise kasutusega, milleks esinevad mõjuvad põhjused ning millega algne kauba kasutamise eesmärk ei muutunud, sest ruumi kasutati hiljem maksustatava käibe tarbeks. Käesoleval juhul aga selliseid erandlikke asjaolusid ei nähtu. Ringkonnakohtu hinnangul kannab oma algse eesmärgi ja selle soetamisjärgse ettenägematu muutumise tõendamiskoormist maksukohustuslane. Kui ta seda tõendada ei suuda, st kui tõendid maksukohustuslase väiteid ei kinnita, tuleb käibemaksu tasuda.

1. Ringkonnakohus loeb käesolevas haldusasjas kogutud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: 1) Eesti Ühistumajad OÜ võõrandas 01.09.2021 kaebajale (esindaja Y.Y.) Tartu linnas, Xxx asuva korteriomandi, mille eriomandi esemeks oli eluruum nr 1 hinnaga 235 000 eurot (ostuhind sisaldas käibemaksu summas 39 166,67 eurot) (dtl 152-161); 2) kaebaja kanti 01.09.2021 kinnistamisavalduse alusel 09.09.2021 korteriomandi omanikuna kinnistusregistrisse; 3) kaebaja deklareeris
2. a septembrikuu käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu 39 388,21 eurot, sh Eesti Ühistumajad OÜ-lt soetatud ridaelamuboksi eest tasutud käibemaks summas 39 166,67 eurot (dtl 116); 3) ehitisregistri andmetel on Xxx, Tartu, eluruum (dtl 249); 4) kaebaja sõlmis 15.11.2021 üürileandjana tähtajatu eluruumi üürilepingu X.X.ga, üüri arvestus algas 01.12.2021 (dtl 263-264). 5) 16.12.
3. a eluruumide vaatluse protokolli lisast nähtub, et X.X. kasutab ridaelamuboksi endiselt 4 eluruumina (dtl 276); 6) X.X. 19.01.2023 selgitustest maksuhaldurile nähtub, et X.X. koos perega kasutab ridaelamuboksi eluruumina ning eluruumi müümine on plaanis kasutusloa saamisel (dtl 75); 7) 18.04.2023 sai ehitis kasutusloa nr 2211371/12898 (dtl 326); 8) 15.11.2024 on Y.Y. kantud kinnistusregistrisse korteriomandi uue omanikuna ning kanne kaebaja omandiõiguse kohta on kinnistusregistrist kustutatud (dtl 329-330). 17.

§ 16

lg 2 p 2 järgi ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa üürile andmist.

§ 16lg 2 p 3 ls 1 järgi ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa käivet.

Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu. 18. Ringkonnakohtu poolt eelnevalt loetletud asjaolud kinnitavad, et vaidlusalune ridaelamuboks ei ole äripind, vaid eluruum, ning kaebaja üüris selle kohe pärast soetamist ka eluruumina välja. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et eluruumina käsitletava kinnisvara väljaüürimise puhul tekkis kaebajal

§ 16lg 2 p 2 alusel maksuvaba käive.

Kuivõrd korteriomandi omaniku vahetus toimus alles ca 3 aastat pärast selle väljaüürimist, ning teistsugused tõendid haldusasjas puuduvad, loeb ringkonnakohus, et kaebaja üüris korteriomandit kuni selle võõrandamiseni ehk ca 3 aasta jooksul eluruumina välja, millest tekkis kaebajal maksuvaba käive. Ringkonnakohtu hinnangul seab sedavõrd pikaaegne kasutus kaebaja väidetava eesmärgi algusest peale kahtluse alla ning viitab pigem sellele, et tehingu eesmärk oligi eluruumi soetamine juhatuse liikmele. 19. Ka nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja vastustajaga selles, et korteriomandi võõrandamisel pärast selle pikaaegset kasutamist maksuvaba käibe eesmärgil ei ole võimalik tuvastada, et ehitise osa võõrandati enne selle esmast kasutuselevõttu. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega maksustatava käibe tekkimise kohta korteriomandi müügil. Ka ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega selle kohta, et korteriomandi kasutamine enne müüki eluruumina ei oma asjas tähtsust. Korteriomandi eluruumina väljaüürimine tõendab, et korteriomand oli juba enne edasi võõrandamist kasutuses – see välistab aga

§ 16lg 2 p 3 järgi kinnisasja käibe maksustamise käibemaksuga.

1. Halduskohus ja vastustaja leiavad õigesti, et kasutusloa puudumine ei saanud eluruumi võõrandamist takistada. Kaebaja vastupidine väide on otsitud. Kokkuvõtlikult on halduskohus ja vastustaja jõudnud õigele järeldusele, et kuna korteriomandit ei kasutatud maksustatava käibe tarbeks, ning kuna käesoleva otsuse tegemise ajaks on korteriomand ka võõrandatud ilma, et selle soetusest oleks kaebajale tekkinud maksustatavat käivet, ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamine kinnisasja soetuselt õiguspärane.
2. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.01.
3. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5 6