Kostja on võlgniku juhatuse liige. RPS § 12 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. Kui juhatuse liige jätab nõuetekohased raamatupidamisdokumendid vormistamata, siis rikub ta seadusest tulenevat 3
) § 187 lg 4 viimasest lausest.
ÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Osaühingu poolt oma juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise üldisteks nõudenormideks on VÕS § 115 lg 1 ning
lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest.
lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised (vt nt RKTKo 24.11.2015, 3-2-1-12915, p 13): 1) juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (
ÜS § 35); 2) osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); 3) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 4) juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (
Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja RPS § 4 p 5 kohaselt säilitama raamatupidamise dokumente. RPS § 6 lg 1 järgi on majandustehing muu hulgas raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist 4
järgi on nõuetekohase raamatupidamise korraldamise tagamine juhatuse ülesanne (vt ka RKTKo 21.04.2021, 2-17-3478/77, p 14.1). Kui juhatuse liige jätab nõuetekohased raamatupidamisdokumendid vormistamata, siis rikub ta seadusest tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust. Hagis toodud asjaolude kohaselt teostati võlgniku suhtes raamatupidamisarvestuse kontrollaruanne perioodi 01.01.2018–30.09.2022 kohta, mille käigus selgus, et võlgniku kassa jääk 30.09.2022 seisuga on 81 020,85 eurot. Kassase on raha võetud võlgniku pangakontolt, st ei ole tekkinud sularaha müükidest. Puudub dokumentatsioon sularaha alusdokumentide kohta raamatupidamises ja teostatud raamatupidamise kontrollaruandest lähtuvalt on kostja kasutanud võlgniku raha isiklikes huvides. Hageja nõuab kostjalt raha tagastamist kassajäägi ulatuses. Kostja vastas, et tal pole kassa väljavõtet esitada, kuna see puudub. Kontrolli käigus selgus, et võlgniku kohustuste kasvades on kasvanud sularaha kassajääk. Kostja töötasu on olnud miinimumpalk. Kontrolli käigus jõuti tulemusele, et võlgniku kontolt võetud sularaha on kostja kasutanud isiklikuks otstarbeks, mitte võlgniku majanduslikes huvides. Hageja leiab, et kostja ei ole võlgniku juhatuse liikmena täitnud oma hoolsuskohustust korralikule ettevõtjale kohase hoolsusega. Kostja ei ole kasutanud võlgniku rahalisi vahendeid kooskõlas võlgniku huvidega. Kostja kasutas võlgniku rahalisi vahendeid isiklikes huvides ja võlgnik on saanud kahju 81 020,85 euro ulatuses. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja viivisenõue on esitatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o seadusjärgses viivisemääras. Hageja palub kostjalt viivise välja mõista alates hagi esitamisest, s.o alates 15. aprillist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. 5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 6. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus peab määrama hagejale menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja ning seejärel määrab kohus kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 8 kostjale tähtaja hageja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. See takistab kohtuotsuse tegemist. Kohus määrab seetõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.