← Eesti

2-25-113/4

Obsah (7)§ 1§ 2§ 4§ 14§ 11§ 47§ 45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-113 Tsiviilasi X.E maksejõuetusavaldus pankroti väljakuu

§ 1

lg 1).

§ 2

lg 1 järgi on

-i eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg-st 5 tulenevalt otsustab kohus füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise

-s sätestatu kohaselt esitatud maksejõuetusavalduse alusel. Vastavalt

§ 1lg-le 2 on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud Pankr

S-s.

§ 4

lg 1 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui

-ist ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud

§-s 14.

§ 14

lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad

-s või TsMS-s sätestatud alused, mh on tasumata riigilõiv.

  1. PankrS § 14 lg 1 p 3 järgi keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast muu hulgas juhul, kui esinevad TsMS-s sätestatud alused. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kooskõlas TsMS § 477 lg-ga 1 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et X.E maksejõuetusavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest avaldusega ei ole võlgniku taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
  2. Avaldaja avaldus ei vasta

§ 11

järgsetele vormi- ega sisunõuetele ning seejuures on tasumata riigilõiv 10 eurot (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8). Kohus ei jäta siiski avaldust käiguta ega määra puuduste kõrvaldamiseks tähtaega, sest esineb muu alus jätta avaldus menetlusse võtmata. 6. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on avaldaja suhtes tsiviilasjas nr 2-19-12757 läbi viidud pankrotimenetlus (pankrotihaldur Anne Tammer). Tartu Maakohtu 20.12.2019 määrusega on viidatud tsiviilasjas kuulutatud välja X.E pankrot (resolutsiooni punkt 1). Tartu Maakohtu 17.08.2020 määrusega algatati X.E suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus (resolutsiooni punkt 6). Tartu Maakohtu 11.01.2022 määrusega lõpetati X.E kohustustest vabastamise menetlus ning ta jäeti vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (resolutsiooni punktid 1 ja 2). Viidatud kohtumääruses asus kohus seisukohale, et kuna võlgnik on rikkunud oma kohustusi teatada kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta, X.E-l jäi esitamata esimene aruanne kohustuste täitmise kohta, ta ei olnud kohtule kättesaadav, ei ilmunud kohtuistungile ega vastanud telefonikõnedele, puudus kohtul ülevaade võlgniku kohustuste täitmisest. X.E käitus vähemalt hooletult kui mitte tahtlikult ning rikkus PankrS § 173 lg-s 2 (

§ 47) sätestatud kohustust ja kahjustas sellega võlausaldajate huve.

  1. Kohus leiab, et 05.01.2025 avalduse esitamisel ei ole avaldaja kui pikaaegselt kinnipeetava (alates 21.01.2024 kuni 15.09.2026) varaline olukord, mida pankrotihaldur on juba 2019.-
  2. aastatel hinnanud, muutunud. Avaldajal oli sel ajal väljaselgitatud kohustusi kokku 9107,74 eurot, sellest 4406 eurot kriminaalasjas riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud ja 662,72 eurot kohtutäiturite tasu nõuded. Eeltoodule lisandusid pankrotimenetluse kulud tsiviilasjas nr 2-19-
  3. Seega on avaldaja kohustused tema õigusvastase tegevuse otsene tagajärg ja on ajas kasvanud. Kriminaalasjade menetluskulude osas on Riigikohus leidnud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne 2/4 nõude aegumist karistuse kandmise ajal (RKTKm nr 3-2-1-92-15, p 10). Kohus on siinjuures seisukohal, et arvestades avaldaja majanduslikku olukorda ja tulu teenimise piiratust, ei ole tal võimalik lähitulevikus (vangistuse kõige hilisem tähtaeg 15.09.2026) saada arvestataval määral töötasu või muud tulu, mis võimaldaks tasuda võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. X.E on ka ise kinnitanud, et kinnipidamisasutuses saadav töötasu on minimaalne ning muu vallasvara tal puudub. Rahvastikuregistri andmetel on isik lahutatud ja ülalpeetavad puuduvad. Kinnistusraamatu andmetel kinnisasju avaldajale ei kuulu ega ole kuulunud. Äriregistris puuduvad nii kehtivad kui kehtetud seosed juriidiliste isikutega. Liiklusregistri andmete kohaselt avaldajale sõidukeid ei kuulu. Täitemenetluste registri andmetel toimub avaldaja suhtes üksteist täitemenetlust nõuetega kokku vähemalt 8921,90 eurot (lisanduvad täitekulud).
  4. PankrS § 2 esimene ja teine lause sätestavad, et pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel PankrS-s ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu ning füüsilisest isikust võlgnikule antakse võimalus vabaneda oma kohustustest. Seega on füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse eesmärgiks anda talle võimalus pankrotimenetluse kaudu vabaneda oma kohustustest. Arvestades X.E kohustuste struktuuri, millest peaaegu pool on kriminaalkohtumenetluse kulud, ei täidaks tema pankrotimenetlus PankrS §-s 2 sätestatud eesmärki. Kohtu hinnangul ei oleks pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud. Avaldaja kohustuste tasumine toimub täitemenetluste raames ning vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-s 44 sätestatule arvestatakse temale laekuvatest vahenditest nende kohustuste katteks maha 50%. Sarnane olukord jääks kehtima ka juhul, kui avaldaja suhtes kuulutatakse välja taas pankrot, kuid siis laekuks kohustuste katteks minev summa pankrotivarasse.
  5. Arvestades kogutud andmeid, on avaldajal kohustusi vähemalt 8921,90 eurot (süüteoja täitemenetluse kulud ning muud võlgnevused) ning puuduvad vara, arvestatav sissetulek, lähitulevikus tulu teenimise võimalused võlausaldajate nõuete kasvõi osalisekski rahuldamiseks, samuti vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalused. Seega puudub võimalus PankrS § 2 esimeses lauses sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks, so võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel. 10.

§ 45

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

§ 45

lg 3 p 3 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise. Kuigi võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, ei ole sellega seadusandja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Samuti on X.E kohustustest vabastamise menetlus läbi viidud tsiviilasjas nr 2-19-12757 vähem kui 10 aastat tagasi (aastatel 2020-2022). Tema varanduslik seisund ei ole viimase kolme aasta vältel muutunud, mida ta on ise kinnitanud. 11. Eeltoodut arvestades ei ole võlgniku taotletud eesmärki võimalik saavutada, mistõttu tuleb tema avaldus jätta

§ 4lg 1, § 14 lg 1 p 1 ja Ts

MS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 4 teise lause alusel tuleb avaldus koos lisaga avaldajale tagastada. 12. TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1 juhindudes jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 3/4 kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.