Obsah (9)

§ 37§ 201§ 45§ 158§ 187§ 151§ 121§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 27. detsember 2024, Tartu 3-21-431 Haldus

§ 37lg 2 p 3).

Kartserikaristuse täideviimine on toiming. Nõue vastustaja kohustamiseks toimingut mitte sooritada on eriliigiline kohustamisnõue.

1. Vaidlus all on, kas kaebaja terviseseisundit arvestades peab vastustaja piirama VangS § 63 lg 1 p-s 4 nimetatud kartserikaristuse maksimaalset määra ja mitte paigutama kaebaja kartserisse järjest enam kui 14-ks päevaks.
2. Kaebaja tervisekaardis
3. septembril 2019 ja
4. veebruaril 2020 psühhiaatri poolt kantu kohaselt puuduvad kaebajal vastunäidustused kartseris viibimiseks ja kartserikaristuse kandmiseks. Kaebaja ei ole esitanud muid tema väiteid kinnitavaid tõendeid. Kaebaja on sisuliselt keeldunud vastustaja poolt alates
5. märtsist 2021 juurutatud suhtlemisprogrammis (v.a kohtumised kaplaniga) osalemisest.
6. Kaebaja võimet taluda üksikvangistuse tingimusi analüüsisid kohtud haldusasja nr 319-1837 raames, kus leidsid, et kaebajal pole vastunäidustusi üksikvangistuses viibimiseks. Kokkuvõttes ei ole täidetud keelamiskaebuse rahuldamise eeldused, kuna vastustaja toiming (kaebajale määratud kartserikaristuste täitmisele pööramine ilma katkestuseta VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud maksimaalsel määral) on õiguspärane. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses ei nõustu kaebaja, et vastustaja pakkus kaebajale üksikvangistuses viibimise ajal suhtlusprogrammis osalemist, millest kaebaja oleks keeldunud. Nii
8. kui ka
9. aastal on kaebaja korduvalt nõudnud täiendavat võimalust sotsiaalseks suhtlemiseks ja/või programmis osalemiseks, kuid seda talle ei võimaldatud. Kaebaja palub menetleda apellatsioonkaebust varem esitatud dokumentidest lähtuvalt ja täita kõik neis esitatud taotlused (k.a. kohustada vastustajat lõpetama kaebaja piinamine - st mitte hoidma üle 14 päeva järjest kartseris; mitte keelata kokkusaamisi; mitte piirata lugemisvalikut kartseris; pakkuda iga päev tähendusrikast kontakti inimestega, vähemalt 2 tundi päevas; mitte võtta kartserist ära madratsit, tekki ja patja).
10. Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Vastustaja leiab, et asjas tehtav ringkonnakohtu otsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi, sest alastes
11. aprillist 2024 ei pöörata Viru Vanglas 2 kartserikaristusi täitmisele pikemaks ajaks kui 14 ööpäevaks, mistõttu keelamiskaebuse rahuldamine ei täidaks eesmärki ning kaebus on käesolevaks hetkeks muutunud sisutuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on piisavalt selgitanud, miks ta luges
13. märtsini 2024 kehtinud vangistusseaduse redaktsiooni järgi õiguspäraseks kaebaja suhtes kartserikaristuse täitmise järjest 45 päeva jooksul. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ja

§ 201lg 4 alusel jätab põhjendused kordamata.

1. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et tema terviseseisundi tõttu ei olnud lubatud kartserikaristuste täitmine katkematult 45 päevaste perioodide kaupa. Sedavõrd pika perioodi jooksul üksikvangistuses viibimine kahjustab kaebaja vaimset tervist ning toob kaasa kannatusi, kvalifitseerudes piinamisena. Seetõttu tuleb keelata karterikaristuste katkematu täitmine enam kui 14-päevaste perioodide kaupa. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja soovitud ettekirjutuse tegemine vanglale põhjendatud.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuse taotluse teha vastustajale ettekirjutus mitte keelata kokkusaamisi; mitte piirata lugemisvalikut kartseris; pakkuda iga päev tähendusrikast kontakti inimestega, vähemalt 2 tundi päevas; ning mitte võtta kartserist ära madratsit, tekki ja patja. Nimetatud osas on kaebus tagastatud halduskohtu
3. juuni
4. a määrusega. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse osas, millega halduskohus tagastas kaebuse nõude osas mitte hoida kaebajat üle 14 päeva järjest kartseris ja alternatiivse kohustamisnõude osas võimaldada sooritada enesetapp surnuks külmumise teel. Ülejäänud osas jõustus halduskohtu määrus kaebuse tagastamise kohta. Nõude, võimaldada kaebajal sooritada enesetapp surnuks külmumise teel, tagastas halduskohus
5. aprilli
6. a määrusega. Selle määruse kohta esitatud määruskaebust lahendades tühistas ringkonnakohus halduskohtu määruse üksnes kaebaja nõude osas vastustaja kohustamiseks mitte kohaldada kaebaja suhtes rohkem kui 14 järjestikusel päeval kartserit. Ülejäänud osas halduskohtu otsus jõustus. Seega tuli halduskohtul kaebust lahendades otsustada, kas keelata vastustajal kohaldada kaebaja suhtes rohkem kui 14 järjestikusel päeval kartserikaristuse täitmine. Apellatsioonkaebuses nimetatud muud nõuded ei ole enam osaks halduskohtumenetluses läbivaatamisele kuuluvast kaebusest ja nende kohta ei olnud halduskohtul õigust seisukohta kujundada. Seetõttu ei saa need nõuded olla osaks apellatsioonkaebusest (

§ § 180 lg 1).

1. Kaebuse esitamise ajal, samuti halduskohtu otsuse tegemise ajal sätestas VangS § 63 lg 1 p 4, et VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena kohaldada kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. VangS § 65 lg 1 järgi tuli üldjuhul pöörata distsiplinaarkaristus täitmisele kohe.
2. aprillil
3. a jõustunud redaktsioonis on VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimaalselt lubatavat tähtaega lühendatud 14 päevani. VangS § 65 lg-t 1 aga on täiendatud teise lausega, mille kohaselt distsiplinaarkaristusena määratud kartserikaristuse järjestikuse täitmise korral peab maksimaalse järjestikuse lubatud karistuspäevade arvu täitumisel karistuse täitmise jätkamise vahele jääma mõistlik aeg, mis ei tohi olla väiksem kui 48 tundi. Vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (227 SE) seletuskirja 1 järgi on VangS § 65 lg 1 täiendamise 1 Kättesaadav võrguleheküljel https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ab2a14ca-1c1f-4ab4-8f4209ef69cf194e/vangistusseaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-vangistusseaduse-kaasajastamine-ja- 3 eesmärgiks tagada, et maksimaalse lubatud järjestikuse karistuspäevade täitumisel (vastavalt VangS §-dele 63 ja 100 on piiranguks täiskasvanute puhul 14 päeva ning noorte puhul 3 päeva) peatada kartserikaristuse täideviimine mõistlikuks ajavahemikuks, mis ei tohi olla väiksem kui 48 tundi.
4. Ringkonnakohus mõistab kujunenud olukorda selliselt, et VangS § 63 lg 1 p 4 ja § 65 lg 1 muudatuste jõustumisega on seadusandja näinud ette kartserikaristuste täitmise kaebuses taotletud viisil, s.o lubatud ei ole kartserikaristuse täitmine pikemal perioodil kui 14 päeval järjest. Pärast 14 päeval järjest kartseris viibimist ei või kinnipeetavat uuesti kartserisse paigutada enne 48 tunni möödumist. Sellega on kaebaja saavutanud kaebusega taotletud eesmärgi, kuna seadus kohustab vastustajat kartserikaristusi täitma kaebaja poolt kaebuses taotletud viisil.
5. Vastavalt

§ 45

lg-le 1 võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Praeguseks sätestab VangS kartserikaristuse täideviimise kaebaja soovitud tingimustel. Ringkonnakohus ei näe põhjust arvata, et vastustaja ei järgiks kartserikaristuste täideviimisel kehtivast õigusest tulenevaid piiranguid, vaid jätkaks varasemat praktikat täites kartserikaristusi jätkuvalt 45-päevaste perioodide kaupa. Vastuses apellatsioonkaebusele kinnitab vastustaja samuti, et alates 1. aprillist 2024 on kartserikaristuste täitmisele pööramise praktika muutunud ning karistusi ei pöörata täitmisele pikemaks ajaks kui 14 ööpäevaks järjest. 16. Tulenevalt

§ 158

lg-st 2 peab ringkonnakohus menetluse kestel muutunud asjaolusid kaebuse lahendamisel arvesse võtma. Samas ei ole asjaolud muutunud selliselt, et asjas tehtav otsus ühelgi juhul ei saaks kaebaja õigusi mõjutada. Näiteks mõjutaks asja lahendamine kaebaja õigusi, kui oleks ebaselge enne seadusemuudatuse jõustumist määratud distsiplinaarkaristuste täitmise korraldus või muul põhjusel võiks siiski arvata, et vastustaja võib pöörata kartserikaristuse täitmisele pikemaks kui 14-päevaseks ajavahemikuks järjest. Vastavalt ei ole kaebaja õiguste riive välistatud täielikult. Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata

§ 187lg 3 p 6 alusel.

Samas ei ole põhjust arvata, et vastustaja siiski pöörab distsiplinaarkaristusi kaebaja suhtes täitmisele vastuolus VangS § 65 lg-s1 koostoimes VangS § 63 lg 1 p-ga tuleneva piiranguga. Ka kaebaja ise ei väida, et vastustaja oleks rikkunud seaduses otsesõnu kehtestatud keeldu, vaid leidis, et kaebaja suhtes kartserikaristuste täitmisel tulnuks arvestada õiguskantsleri ja EIK-i ja CPT seisukohtadega. Seega ei ole praegusel ajal täidetud keelamisnõude esitamise kaebeõiguse tingimus – pole põhjust arvata, et vastustaja teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi. Kuna tingimus langes ära kohtumenetluse ajal ja kaebeõigus tehakse kindlaks kaebuse esitamise aja seisuga, siis ei ole alust jätta kaebus läbi vaatamata nagu seda kaebeõiguse puudumise korral võimaldab

§ 151

lg 2 p 1 koostoimes

§ 121lg 2 p-ga.

Olukorras, kus kaebaja soovitud keelava ettekirjutuse tegemiseks vastustajale ei ole alust, on muutunud asjaoludele vaatamata jätkuvalt põhjendatud jätta kaebus rahuldamata. Vastavalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 17. Asja lahendamist ei muuda apellatsioonkaebuse väited kaebaja suhtes varem täideviidud kartserikaristuste tingimuste kohta ega kartserikaristuste mõju kohta kaebajale. Nendel kaebaja poolt välja toodud asjaoludel ei ole mõju VangS § 63 lg 1 p 4 ja § 65 lg 1 regulatsiooni järgimisele tulevikus kartserikaristuste täitmisele kaebaja suhtes. Seetõttu ringkonnakohus neid väiteid täiendavalt ei analüüsi. digilahenduste-kasutusele-votmine/ 4 18.

§ 108lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt

§ 109lg 1 ls-st 4 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 19. Vastavalt kaebaja taotlusele tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 5