Obsah (7)

§ 235§ 41§ 38§ 39§ 2§ 121§ 62

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tan

§ 235lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 14.07.2023 H.S. kaebus, mis kannab pealkirja „Kaebus maakohtu esimehe kohta Võru kohtunik Kukkes vastu“. Kaebaja mainis kaebuses eelkõige tema hagiga OÜ HANSEKON ja Ü. Harju vastu seonduvaid asjaolusid, teeb etteheiteid kohtuniku ja kohtu esimehe tegevusele, s.h kohtunik K. Kukkese taandamata jätmise kohta, kirjeldab enda tervist, mainib Võru Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialisti külastust, kriminaalasja nr 1-414/99 jmt.
2. Tartu Halduskohus jättis 07.03.
3. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale nõuetele vastava kaebuse esitamiseks, riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks ning soovitava menetlusvormi teatamiseks aega 10 päeva määruse kättesaamisest arvates.
4. H.S. esitas 21.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse, millele lisas Eesti Riigiarhiivi 01.12.
5. a arhiiviteatise, õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Põlva maakonna komisjoni 22.10.
6. a otsuse Klima 61 talu maa kohta, pöördumise erinevate isikute poole seoses Klima 61 talu maa tagastamisega, tsiviilasja nr 2-20-10296 kohta erinevatele isikutele adresseeritud kaebuse, Tartu Maakohtu 26.09.
7. a kohtuotsuse resolutsiooni tsiviilasjas nr 2-20-10296 ning Lõunalehe artikli kaebaja kohta.
8. Tartu Halduskohus tagastas 29.05.
9. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Kohus märkis, et kaebaja küll esitas kohtule kaebuse täienduse, kuid kaebus ei vasta endiselt

§-de 37-39 nõuetele ning seda ei ole võimalik menetleda. Kaebuse menetlusse võtmiseks peab olema selge vaidluse ese (

§ 41lg-d 1 ja 2).

Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi

§-s 37 sätestatud nõuet ning kaebusest ei selgu üheselt mõistetavalt, mida täpsemalt kaebaja halduskohtumenetluse tulemusena soovib saavutada ning mis eesmärgil ta praeguse kaebuse on esitanud. Kohus selgitas kaebajale kaebust käiguta jättes, et halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida tsiviilkohtumenetluses tehtud kohtulahendite või tsiviilkohtumenetluse õiguspärasust. Kohus ei saa kaebaja asemel kaebust ja selle nõudeid sisustada. Kohtule esitatavas kaebuses ei piisa vaid kaebaja jaoks õigusvastaste olukordade kirjeldamisest, vaid selgelt tuleb välja tuua ka kohtule esitatav nõue (

§ 38lg 1 p 5, § 37 lg 2).

See kohtule esitatud kaebusest ja selle täiendusest ei selgu. Kaebaja esitatud selgitused ei ole järjepidevad ning nende pinnalt ei nähtunud kohtule, et kaebajal esineks mingi halduskohtumenetluses kaitstav õiguste riive. Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebuse teistkordselt käiguta jätmist. Lisaks takistab kaebuse menetlemist asjaolu, et kaebaja ei ole kohtule

§ 39

lg 1 p-st 4 tulenevalt esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta ega menetlusabi taotlust. Kohtute infosüsteemist (KIS) ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. H.S. esitas 10.07.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29.05.
2. a määruse peale. Kaebaja mainib määruskaebuses erinevaid inimesi, kes olevat teda solvanud ning märgib, et ta nõuab valede süüdistuste eest raha või kohtunike ametist vabastamist. Kaebaja mainib õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsust ning kohtuasju nr 2-20-10296 ja 3-
3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes ning lähtudes kaebaja määruskaebuses märgitust leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 29.05.2024. a määruse tühistamist. 7. Määruskaebemenetluses vaidlustatud Tartu Halduskohtu 29.05.2024. a määruse kohaselt tagastas kohus kaebaja kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja jättis kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata, s.h on tasumata riigilõiv. Halduskohtu 29.05.

1. a määrusele eelnevalt jättis halduskohus 07.03.
2. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta, andes kaebajale tähtaja nõuetele vastava kaebuse esitamiseks, riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks ning soovitava menetlusvormi teatamiseks. Halduskohus märkis 07.03.
3. a määruses (põhjenduste p 11), et kui kaebaja ei ole määratud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud, on halduskohtul õigus kaebus määrusega selle esitajale tagastada. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse puudusi, s.h ei ole tasunud riigilõivu, siis tagastas halduskohus kaebuse põhjendatult. 2
4. KIS-st nähtuvalt on kaebajale maa tagastamise küsimusega tegeletud haldusasja nr xxx raames. Haldusasjas nr xxx on olemas jõustunud kohtuotsus, millega kaebus jäeti rahuldamata. Seega on kaebaja saanud oma õigusi kaitsta halduskohtumenetluses. Ka tsiviilasjas nr 2-20-10296 on maakohus teinud otsuse, mis on jõustunud. KIS-st nähtuvalt kasutas kaebaja eelmainitud tsiviilasjas edasikaebeõigust. Kaebaja mainitud haldusasjas nr 3-23-2109 on jõustunud halduskohtu määrus kaebaja kaebuse tagastamise kohta. Ka nimetatud haldusasjas kasutas kaebaja edasikaebeõigust.
5. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldmata ja Tartu Halduskohtu 29.05.
6. a määruse muutmata.
7. Kaebaja esitas koos määruskaebusega 1 lisa (kannab pealkirja „
8. juuni –
9. juuni
10. a 4 lisa koopial“).

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Käesoleva vaidluse eset arvestades ei ole määruskaebusele lisatud dokument asjassepuutuv, mistõttu ringkonnakohus tagastab selle kaebajale. (allkirjastatud digitaalselt) 3