MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Ma

) § 7 lg 1 p 5 ja 6 alusel. Esiteks on tegemist mittevaralise kahju hüvitamise nõudega ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (

§ 7lg 1 p 6).

Teiseks on määruse punktis 4-7 toodust lähtudes kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (

§ 7lg 1 p 5).

1. J. Kolesnikov sai halduskohtu määruse kätte 03.12.
3. 18.12.2024 esitas J. Kolesnikov Tartu Halduskohtu 27.11.
4. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada. Kaebaja leiab, et ta esitas kahjunõude kohtule tähtaegselt, sest seda on aega esitada 10 aastat. Samuti on ta vabandanud tähtaja ületamise eest, nagu teeb ka vangla oma otsuste puhul, kui tähtaega ületatakse. J. Kolesnikov taotleb määruskaebuses veel, et talle antaks advokaat, kuna terviseprobleemide tõttu on tal raske asjadega tegeleda ja neist aru saada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohus lõpetas asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, võttes aluseks HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole 18.12.
6. a määruskaebuses välja toonud asjakohaseid põhjendusi seoses halduskohtule esitatud 3 hüvitamiskaebuse hilinenult esitamisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest kaebaja puhul ka muid mõjuva põhjusena käsitletavaid asjaolusid, mis oleks saanud takistada tal hüvitamiskaebuse tähtaegselt esitamist halduskohtule seonduvalt kaebuses välja toodud perioodiga 25.10.2019 - 10.06.2020 ja Tartu Vangla 23.07.
7. a otsusega nr 1-13/24/351-
8. Haldusasjas nr 3-24-2406 Tartu Vangla poolt halduskohtule esitatud 23.07.
9. a otsusele kantud J. Kolesnikovi omakäelisest kinnitusest nähtub, et ta sai vangla otsuse nr 1-13/24/351-3 kätte samal päeval. Seega oli viimaseks päevaks halduskohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks seonduvalt eelnimetatud vangla otsusega, 22.08.
10. Käesolevas asjas esitas J. Kolesnikov halduskohtule hüvitamiskaebuse alles 23.09.
11. Kuna halduskohus on oma 27.11.
12. a määruses piisaval määral põhjendanud, miks kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu, siis sellest tingituna halduskohus õigustatult ka lõpetas asja menetluse. Käesolevas haldusasjas on HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus igati põhjendatult ka kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.11.
13. a määruse muutmata.
14. Kaebaja palub määruskaebuses anda talle advokaat, kuna terviseprobleemide tõttu on tal endal raske asjadega tegeleda ja neist aru saada. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda

-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd

-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes

-is ettenähtud tingimuste esinemise korral.

§ 7

lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb

§ 7lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

KIS-ist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule ja määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebaja on käesolevas asjas ise esitanud kohtule määruskaebuse ning HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus menetluses. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4