3-10-2773/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

1. detsember 2012, Tartu 3-10-2773 X.X.-i kaebus avalik-õiguslikus suhtes alusetult tasutud raha tagastamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu
2. aprilli
3. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. aprilli
5. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni
6. jaanuarini
7. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Ajavahemikul
9. oktoober 2007 kuni
10. juuli 2009 ostis Tartu Vangla kinnipeetav X.X. vangla kauplusest kaupu 4820,58 krooni eest. X.X. esitas Tartu Vanglale taotluse hüvitada talle Tartu Vangla poolt tekitatud kahju 867,20 krooni, mis seisnes vangla poolt kaubale lisatud juurdehindluses. Tartu Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
11. X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus avalik-õiguslikus suhtes alusetult tasutud raha tagastamiseks kohustamist. Kaebaja arvates oli juurdehindluse lisamine vangla poest ostude sooritamisel õigusvastane.
12. Tartu Halduskohtu
13. aprilli
14. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu arvates ei olnud vaidlusalusel perioodil kauba müümine kinnipeetavatele vaadeldav avalik-õigusliku ülesande täitmisena Tartu Vangla poolt. Vastavalt ei olnud juurdehindluse näol tegemist riigilõivuga. Seega ei rikutud kaebaja õigusi juurdehindluse lisamisega avalik-õiguslikus suhtes ja kahju hüvitamiseks puudub alus vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS § 7 lg-le 1). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
15. X.X. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus pööranud ekslikult tähelepanu olukorra vormile, mitte sisule. Vangla täitis avalik-õiguslikku ülesannet, kuna korraldas kaupade müüki. Kuna ükski seadus ei näinud ette võimalust vaidlusalusel perioodil hinnalisa määramiseks, siis puudus Tartu Vanglal selleks õiguslik alus ja seda on leidnud ka õiguskantsler.
16. Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Esmalt märgib ringkonnakohus, et algselt teatatud lihtmenetluse asemel lahendab ringkonnakohus asja HKMS § 133 lg 3 ja § 291 alusel kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebus jääb aga rahuldamata.
18. Praegune haldusasi on analoogiline Riigikohtu halduskolleegiumi poolt lahendatud haldusasjaga nr 3-3-1-72-
19. Ka selles asjas nõudis kinnipeetav Tartu Vanglalt kahju hüvitamist, mis oli väidetavalt tekitatud sellega, et kinnipeetav ostis enne
20. juulit 2009 Tartu Vangla kauplusest kaupu, millel oli keskmiselt juurdehindluseks 17,99%. Riigikohus leidis kokkuvõtvalt, et müügilepingute sõlmimisel tekkis kinnipeetava ja Tartu Vangla vahel eraõiguslik suhe, mis kuuluks lahendamisele maakohtus tsiviilkohtumenetluse korras. Kuid kuna pooled ei olnud kohtupädevust vaidlustanud, siis lahendas kolleegium vaidluse ise ja leidis, et Tartu Vangla kaupluses kohaldatud 17,99%-lise juurdehindluse rakendamine ei ole õigusvastane. Otsuses leidis Riigikohus, et „…Tartu Vangla ei ole kaupluses keskmiselt 17,99%-lise juurdehindluse rakendamisega rikkunud VangS § 48 lg-t
21. Nimetatud protsent ei ületa praeguseks seadusandja poolt kindlaks määratud 20% suurust lubatavat maksimumpiiri, mille võrra müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kõrgem, ega ole ebanormaalselt kõrge võrreldes hindadega väljaspool vanglat. Kaupade müümine sisseostuhinnast 17,99% võrra suurema hinnaga ei piira ebaproportsionaalselt kinnipeetavate õigust sisseoste sooritada. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et VangS § 48 lg 1 kehtivat sõnastust arvestades pole põhjust pidada juurdehindlust põhjendamatult suureks. Seega tuleb A. Sarapuu kaebus rahuldamata jätta.“ (RKHKo 3-3-1-72-11, p 14).
22. Ka praegu on tegemist täpselt samasuguse vaidlusega samasugustel asjaoludel. Kuna pooled halduskohtus kohtupädevust ei vaidlustanud, tuleb ringkonnakohtul vaidlus sisuliselt lahendada. Kuid tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest nendib ka ringkonnakohus, et Tartu Vangla käitumine ei ole õigusvastane ning halduskohus on põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud. Seetõttu ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Ükski apellatsioonkaebuse väide ei väära Riigikohtu viidatud lahendis toodud seisukohti. Asjaolu, et kaebaja on sõnastanud oma nõude käesolevas asjas alusetust rikastumisest tuleneva nõudena, ei muuda midagi. Maili Lokk Agu Timmi 2 Einar Vene