Obsah (7)

§ 4062§ 403§ 406§ 4034§ 94§ 416§ 82

Tsiviilasi nr 2-24-106100 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-106100 T

) § 402 mõistes. 9. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust.

Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406lg 1) on seadusega kooskõlas.

Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). 10.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

1. Lepingu I krediidikulukuse määr oli 42,23% aastas ja lepingu II puhul 52,51% aastas. Lepingute sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 30.11.
2. a seisuga 20,09% aastas ja 31.05.
3. a seisuga 18,68% aastas. Seega ei ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning lepingud ei ole

§ 4062lg 3 järgi tühised.

12. Krediidiandja on

§ 4034

lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. 13.

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

§ 4034

lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega lasub ka kostjal kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.

1. Hageja on esitanud kohtule Exceli tabeli vormis krediidifaili (dtl 123-138), millest nähtuvalt on kostja pensionär ning tema deklareeritud sissetulekuks on 460 eurot kuus. Tabelis on märgitud kostja kohustused
2. Samas tabelis on veel kirjas laenutaotluste ja lepingute kohta üldine info, pangaandmed ja info päringute tegemise kohta pensioni – ja rahvastikuregistrisse, krediidiinfosse ja skooringu lõpptulemus. Laenutaotluseid, millest nähtuks, milliseid andmeid kostjalt küsiti, kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole kohtul võimalik kontrollida milliseid andmeid kostjalt tegelikult laenude taotlemisel küsiti.
3. Hageja on selgitanud, et on arvestanud kostja eluasemekulude katteks 250 eurot kuus ning leidnud, et laenud, mille kuumaksed on 208,57 eurot ja 4,37 eurot, on kostjale jõukohased, sest kostja on 2,5 aasta jooksul tagasimakseid teostanud. 3
4. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole krediidiandja piisaval määral kontrollinud kostja krediidivõimet. Asjaolu, et kostja tegi 2,5 aasta jooksul osamakseid ei tähenda seda, et võetud kohustused olid talle jõukohased. Hageja esitatud laekumise arvestusest nähtuvalt on kostja jäänud ka korduvalt osamaksete tasumisega viivitusse.
5. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
6. Kuigi hageja viitab hagis, et on analüüsinud kostja esitatud pangakonto väljavõtet, ei ole ta seda kohtule esitanud. Asjaolu, et krediidiandja on teinud päringud pensioni- ja krediidiregistrisse ning küsinud ise kostja kodupangast konto väljavõtet, ei tähenda veel, et krediidivõime hindamiseks on piisavalt tehtud. Hageja poolt kohtule XMLmasintöödeldavas formaadis esitatud kostja konto väljavõttelt (dtl 169-251) nähtuvalt elatus kostja laenutaotluste esitamise ajal töötukassalt saadavast töövõimetoetusest, mille suuruseks oli 469,03 eurot. Samuti nähtuvad konto väljavõttelt igakuiseid ülekanded ühele konkreetsele isikule märkimisväärses summas (arvestades kostja sissetuleku suurust) ning läbi Trustly Group AB makselahenduse tehtud ülekanded Supercasinole. Tõendeid, millest nähtuks, et kostjalt oleks ülekannete või kohustuste kohta infot küsitud, samuti ka ülalpeetavate kohta, kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole esitatud andmetel tuginedes võimalik järeldada, et kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud.
7. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

§ 4034lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 20. Kuigi kohus on teinud hagejale ettepaneku esitada

§ 4034

lg-s 7 sätestatud ümberarvestus juhuks, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, ei ole hageja pidanud seda vajalikuks esitada.

1. Seega kontrollib kohus ise esitatud tõendite pinnalt, kas ja mis ulatuses on hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks muutunud ning kas ja kui suure summa kostja hagejale võlgneb.
2. Lepingu I kohaselt tuli kostjal tasuda hagejale igakuiselt osamakseid alates 08.07.
3. a kuni 08.06.
4. a ning osamakse koosnes põhiosast ja intressist, mis olid igakuiselt muutuvas suuruses. Hageja esitatud lepingu I laekumiste arvestusest (dtl 93-98) nähtuvalt on ajavahemikul 08.07.2021 kuni 09.10.2023 tasutud kokku 5608,85 eurot. Arvestades, et hageja tasutud summad tuleb arvestada põhiosa katteks ning maksegraafiku järgselt pidi kostja tasuma sellel ajavahemikul põhiosa katteks 1815,65 eurot, ei olnud kostja viivituses ning hagejal ei olnud

§ 416lg 1 kohaselt õigust lepingut üles öelda.

23. Lepingu II alusel tehtud laekumiste arvestusest (dtl 99-104) nähtuvalt on ajavahemikul 08.07.2021 kuni 09.10.2023 tehtud tagasimakseid kokku 95,10 eurot. Arvestades, et hageja tasutud summad tuleb arvestada põhiosa katteks ning maksegraafiku järgselt pidi kostja 4 tasuma sellel ajavahemikul põhiosa katteks 30,31 eurot, ei olnud kostja viivituses ning hagejal ei olnud

§ 416lg 1 kohaselt õigust ka teist lepingut üles öelda.

24. Seega arvestades mõlema lepingu maksegraafikujärgsete põhiosamaksete suurust ei ole hagi esitamise ega ka lahendi tegemise ajaks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei oleks muutunud

§ 82lg 7 tähenduses kogu ulatuses sissenõutavaks.

1. Ilma laenuandja ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud hoolimata asjaolust, et kohus on sellele tähelepanu juhtinud.
2. Arvestades eeltoodut, peab hageja laenuandjana uuesti määrama tagasimaksed, arvestades seda, et kostja on lepingu I alusel teinud tagasimakseid kokku 5608,85 euro ulatuses ning lepingu II alusel 95,10 euro ulatuses. Kuni 31.12.
3. a oli seadusjärgne intress 0% ning kuni selle ajani ei saa hageja põhiosa jäägilt arvutada ega nõuda kostjalt intressi. Hageja peab tagasimaksete määramisel arvestama kostja tasutud summadega, seadusjärgse intressimäära ja muude kulude vähendamisega, ning need kostjatele teatavaks tegema.
4. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. MENETLUSKULUD
5. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
6. Kostjal eelduslikult menetluskulud puuduvad, kuna ta ei ole hagile vastanud. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 5