Obsah (7)

§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 172§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2025.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-16031 Tsiviilasi Menetlustoiming V. G. hagi N. G. vastu abielu l

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 4 alusel menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ja menetluses mitteosalev isik on menetluskulude kandmises kokku leppinud. Kohus jätab

§ 172

lg 9 ja § 168 lg 3 alusel kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Pooled on kompromissi punktis 1.3 leppinud omavahel kokku „Saata kompromissi kinnitava kohtumääruse ärakiri punktide 1.

1. ja 1.
2. täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale“ kohtule ei ole punkti sisu osas selge, kas punktis on pooled omavahel kokku leppinud, et nad võtavad ühiselt kohustuse saata kompromissi kinnitava kohtumääruse ärakiri kinnistusosakonnale või on pooled omavahel kokku leppinud, et kohus saadaks kompromissi kinnitava kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale – viimase osas märgib kohus, et pooled ei saa kohtu eest või nimel omavahel midagi kokku leppida ja kui seda nii mõeldi, siis on tegemist taotlusega ja sellisel juhul kohus leiab, et vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd selle rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Seaduse kohaselt edastab kohus üksnes hagi tagamise määruse registripidajale, mitte mingeid muid määruseid. Seega kui tegemist on taotlusega, jätab kohus poolte vastava taotluse rahuldamata, aga kui pooled omavahel ise saatmise kokku leppisid, siis muidugi pooled võivad alati ise määruse registripidajale edastada.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissis määruskaebuse esitamise välistanud. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Bome Kohtunik