Obsah (4)

§ 2§ 90§ 94§ 87

1-24-3219 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2024, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-3219 (23233050577) Kohtunik Olga Dorogan Kohtui

§ 2

p 40 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, 2 1-24-3219 pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Elektriline tõukeratas Kugoo M5 valmistajakiirusega 55 km/h ei vasta ühelegi viidatud sättes nimetatud erandi tunnustele. Sellise käitumisega rikkus S. Kuprin liiklusseaduse § 90 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti rikkus S. Kuprin liiklusseaduse § 94 lg-t 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sel moel pani Sergei Kuprin oma tahtliku teoga toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUMENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Viru Maakohtu Narva kohtumajale laekus 31.05.2024 Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kaidi Kahu poolt Sergei Kuprini suhtes koostatud süüdistusakt üldmenetluses. Viru Maakohtu 26.06.2024 määrusega anti süüdistatav kohtu alla ning tehti kindlaks kohtuistungite toimumise päevad. Kriminaalasja arutati kohtuistungitel 19.08.2024 ja 21.08.
3. Kohtulike vaidluste käigus prokurör asus seisukohale, et uuritud tõendite kogum annab alust väita, et on tõendatud, et süüdistatav Sergei Kuprin pani toime talle inkrimineeritava kuriteo ning juhtides elektrilist tõukeratast Kugoo M5 tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 tähenduses ei ole tuvastatud. Prokurör asus seisukohale, et Sergei Kuprini süüd saab hinnata keskmisest mõnevõrra väiksemaks ja sellest tulenevalt hindas prokuratuur õiglaseks talle mõistetavat karistust sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Arvestades seda, et varasemad talle mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud ega mõjutanud Sergei Kuprini juhtimisõigust omamata mootorsõidukit mitte juhtima, on võimalik kohaldada karistusena reaalset vangistust. Prokurör palus Sergei Kuprin KarS § 423 1 järgi süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust. Lisaks palus prokurör välja mõista süüdistatavalt kriminaalmenetluse kulud.
4. Kaitsja on seisukohal, et Sergei Kuprinil puudub KarS §-s 423 1 ettenähtud kuriteokoosseis, kuna S. Kuprin ei pannud süütegu toime tahtlikult KarS § 16 tähenduses. Subjektiivsest küljest Sergei Kuprini tegevuses on olemas ettevaatamatus hooletuse vormis. KarS §-s 4231 ettenähtud kuriteo võib toime panna subjektiivselt küljest üksnes tahtlikult. Kaitsja palus mõista Sergei Kuprin õigeks ja jätta menetluskulud riigi kanda. Juhul, kui kohus jõuab järelduseni, et Sergei Kuprin ikkagi pani eelnimetatud kuriteo toime, palus kaitsja määrata temale karistuseks rahaline karistus.
5. Süüdistatav Sergei Kuprin tunnistas ennast süüdi osaliselt. Sergei Kuprin selgitas, et ta ei teadnud, et elektriline tõukeratas on mootorsõiduk.
6. Kohtuistungil kuulati üle süüdistatav Sergei Kuprin. Kohus uuris kohtuistungil ka prokuratuuri esitatud kirjalikke tõendeid, mis olid nimetatud süüdistusaktis. Kirjalike tõendite asjakohasust ja lubatavust ei ole kahtluse alla seatud. Ka kohtu hinnangul on need asjakohased ja lubatavad. Seonduvalt tõendite usaldusväärsusega märgib kohus, et alust ei ole kahelda dokumentaalsete tõendite usaldusväärsuses. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3 1-24-3219
7. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnates neid oma siseveendumuse kohaselt leidis, et süüdistatav Sergei Kuprini süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning tema poolt toime pandud kuriteole on süüdistusaktis antud õige karistusõiguslik hinnang. Nimelt leidis kohtus kinnitust Sergei Kuprini süüdistus selles, et tema olles varem korduvalt süüdi mõistetud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, juhtis taas süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Seega tuleb Sergei Kuprin mõista süüdi KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Faktilised asjaolud ja objektiivne koosseis
8. KarS §-s 4231 sätestatud koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises ilma nõutavat juhtimisõigust omamata. Süstemaatilisus on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 tähenduses. KarS § 4231 kontekstis kirjeldab see toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine (vt RKKKm 3-1-1-75-15, p 8).
9. Sergei Kuprinile heidetakse ette Liiklusseaduse (

) § 90 lg-s 1 sätestatud nõude rikkumist.

§ 90

lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti heidetakse Sergei Kuprinile ette

§ 94

lg-s 1 sätestatud nõude rikkumist.

§ 94

lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kriminaalasjas on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et süüdistataval Sergei Kuprinil puudus 04.08.2023, s.o süüks arvatud teo toimepanemise ajal, juhtimisõigus. Nimetatud asjaolu on tõendatud 31.05.2024 liiklusregistri väljatrükiga (KoTo, tõendite köide tl 17) ning 16.08.2023 PPA õiendiga liiklusregistri andmete kohta (KoTo, tõendite köide tl 18), millest nähtub, et M. K puudub juhtimisõigus ning kehtivaid juhilubasid ei leitud.

1. Samuti puudub vaidlus selles, et Sergei Kuprin juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas vastava kategooria juhtimisõigust omamata elektrilist tõukeratast Kugoo M
2. Nimetatu on tõendatud Sergei Kuprini enda ütlustega, milles kohtul selles osas alust kahelda ei ole, sest seda kinnitavad ka muud kohtu jaoks usaldusväärsed tõendid, s.o tunnistaja politseiametnik S V ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja 16.08.2023 asitõendi (patrullsõiduki pardakaamerasalvestise) vaatlusprotokoll koos DVD-plaadiga. Tunnistaja S V 04.08.2023.a tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et teostades 04.08.2023.a Narva linnas, Joala tänaval liiklusjärelvalvet koos patrullpolitseinik S S märkasid nad kell 10.33 ja peatasid Joala tn 25e juures vastutulevat elektritõukerattaga sarnast sõidukit koos juhiga. Tunnistaja ütluste kohaselt oli visuaalselt näha, et elektritõukeratas on võimsam, kui lubatud ja selle juhtimiseks peab juhil olema mootorsõiduki juhtimisõigus ning sõiduk peab olema registreeritud. Kontrollimisel selgus, et antud sõidukit juhtis Sergei Kuprin (KoTo, tõendite köide tl 1-3). Tunnistaja ütlustega on kooskõlas 04.08.2023 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (KoTo, tõendite köide tl 4), mille kohaselt juhtis Sergei Kuprin 04.08.2023 Narva linnas, Joala tn 25e registreerimata sõidukit ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal puudub juhtimisõigus ja sel põhjusel kõrvaldati S. Kuprin 04.08.2023 kell 10.33 sõiduki juhtimiselt. Seda, et S. Kuprin juhtis sõidukit kinnitab samuti 16.08.2023 asitõendi (patrullsõiduki pardakaamerasalvestise) vaatlusprotokoll koos DVD-plaadiga (KoTo, tõendite köide tl 2122). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldavaks objektiks videosalvestis „20230804103217-F“. Videosalvestis on tehtud Narva politseijaoskonna patrullsõiduki pardakaameraga. Videosalvestise allpool on näha järgmine kiri: “KENWOOD 04/08/2023 10:32:15 X:+0.11 Y:-004 Z:-0-03 N59 24 E28 11`03´“. Alguses on näha, et mööda jalgratta- ja jalgteed sõidab 4 1-24-3219 meesterahvas musta-punases kampsunis ja mustades pükstes (edaspidi Mees 1), kes juhib elektritõukeratta sarnast kaherattalist mootorsõidukit. Mootorsõiduk on musta värvi, esiraami alumises pooles on näha 3 esituld ning ülemises pooles on näha sinist värvi kotti. Kell 00:06 on kuulda, et meeshääl räägib vene keeles „tere“ ning kell 00:08 Mees 1 hakkab vähendama kiirust. Kell 00:13 on näha patrullpolitseinikku, kes hakkab liikuma Mehe 1 juurde. S. Kuprin on oma ütlustes tunnistanud, et juhtis elektritõukerattast ning tal puudub juhtimisõigus. Eeltoodu pinnalt asub kohus seisukohale, et menetluse käigus on tõendamist leidnud, et 04.08.2023 kella 10:32 paiku S. Kuprin juhtis Narva linnas Joala tn 25e juures jalakäijate ja jalgratta teel sõidukit, nimelt elektrilist tõukeratast Kugoo M
4. Kohtu hinnangul on samuti tuvastamist leidnud, et Sergei Kuprini juhitud elektritõukeratas Kugoo M5 on oma tehniliste näitajate poolest mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses, mille juhtimine eeldab juhtimisõiguse olemasolu.

§ 2

p 40 kohaselt mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis.

§ 2

p 73 kohaselt sõiduk on seejuures teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. Riigikohus on 30.05.2023 otsuses nr 4-22-4021 p-s 12 selgitanud, et mootorsõidukina tuleb liiklusseaduse mõttes käsitada mis tahes seadet, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: 1) see on kas teel liiklemiseks ette nähtud või on seda selleks faktiliselt kasutatud; 2) see liigub mootori jõul; 3) selle valmistajakiirus ehk valmistaja määratud suurim kiirus ületab 6 km/h; 4) see ei vasta mitte ühelegi

§ 2

p-s 40 ammendavalt loetletud erandile, s.o tegemist pole ei üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduki (

§ 2

p 13), jalgratta (

§ 2

p 14), kergliikuri (

§ 2

p 21 1), maastikusõiduki (

§ 2

p 36), pisimopeedi (

§ 2

p 56), robotliikuri (

§ 2

p 681), ega trammiga (

§ 2p 87). 12. 04.08.2023 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (Ko

To, tõendite köide tl 5-9) tõendab ja kirjeldab S. Kuprini poolt juhitud sõidukit ja selle omadusi. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldavaks objektiks kokkupandav elektritõukeratta sarnane sõiduk. Sõiduki jalatoel on valge värviga kirjutatud tekst „KUGOO M5“. Samuti on käepideme postil on tekst „KUGOO M5“. Käepidemel on pidurid nii vasakul, kui ka paremal pool, süütelukk, kaks ekraani ja sinine-hall kott. Protokollile lisatud fototabel, kus on selle elektrilise tõukerata pildid. S. Kuprini poolt juhitud sõiduki omadusi ja tehnilisi andmeid tõendab sõiduki tehniliste andmete väljatrükk interneti leheküljelt https://kugoo.kg/kugoo-m5 (KoTo, tõendite köide tl 10-16). Omadusena on märgitud: kaal – 31, võimsus – 1000W, aku – 21000 mAh, maksimaalne kiirus – 55 km/h, maksimaalne läbisõit – 60 km, täislaadimisaeg – 8-9 tundi, ratta suurus -11, ekraan – jah, taustvalgus – jah, vedu – taga, pidurisüsteem – tagumine (ketas), eesmine (ketas), maksimaalne koormus – 150 kg, tootja – JILONG. Tehniliste andmete väljatrükist nähtub, et tegemist on võimsa ja kiire maastikusõidukiga. Sõiduki kiiruse võimekust tõendab 07.08.2023 uurimiseksperimendi protokoll koos DVD plaadiga (KoTo, tõendite köide tl 23-24). Uurimiseksperimendi eesmärgiks on tuvastada, kas mootorsõidukiga Kugoo M5 saab tegelikult sõita kiirusega, mis ületab 25 km/h ning kas antud mootorsõidukil on olemas spidomeeter, kus saab jälgida kiirust sõitmise ajal. Uurimiseksperimendi tulemusena selgus, et selle mootorsõidukiga on võimalik sõita kiiremini kui 25 km/h ning sellel mootorsõidukil oli olemas spidomeeter. Protokollis on kajastatud katsete tulemused: katsete käigus ning läbitud teepikkusega (80 meetrit) mootorsõidukil Kugoo M5 fikseeritud kiirus moodustas 33 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus moodustab +/- 3 km/h ning lõplik mõõtetulemus moodustab mitte vähem, kui 30 km/h. Katsete käigus oli tuvastatud, et mootorsõidukil Kugoo M5 on olemas spidomeeter, mille abil juht saab sõitmise ajal jälgida kiirust. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll koos lisa ja taatlustunnistusega (KoTo, tõendite köide tl 25-29) tõendavad sõiduki kiiruse võimekust. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et 07.08.2023 kell 13.35 5 1-24-3219 kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit LaserCam4 nr LE0028. Kiirusmõõturi lugem oli 33 km/ h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus - +/- 3 km/h. Lõplik mõõtetulemus oli 30 km/h. Taatlustunnistuse kohaselt taadeldi kiirusmõõtur LaserCam 4, nr LE0028, 17.02.2023. Taatluskehtivuse lõppkuupäev – 29.02.2024. 13. Eeltoodu pinnalt asub kohus seisukohale, et menetluse käigus on tõendamist leidnud, et Sergei Kuprini juhitud elektritõukeratas Kugoo M5 on mõeldud teel liiklemiseks. S. Kuprin juhtis sõidukit Kugoo M5 Narva linnas Joala tn 25e juures jalakäijate ja jalgratta teel. Samuti on tuvastamist leidnud, et Kugoo M5 liigub mootori jõul ning selle valmistajakiirus ületab 6 km/h. Samuti ei ole S. Kuprini poolt juhitud sõidukil ühegi sõiduki tunnuseid, mis ei ole

§ 2

p 40 mõttes mootorsõiduk, näiteks kergliikur.

§ 2

p 211 kohaselt on kergliikur sama seaduse § 87 lõike 12 nõuetele vastav ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, välja arvatud jalgratas. Kergliikuriks loetakse ka

§ 2

p-s 80 nimetatud tasakaaluliikurit (ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri jõul liikuv isetasakaalustuv üheteljeline sõiduk). Seega on sõiduki vastavus

§ 87

lg 12 nõuetele kergliikurit defineeriv tunnus, mille puudumisel ei saa sõidukit kergliikuriks lugeda.

§ 87

lg 12 näeb ette, et kergliikuri valmistajakiirus ei tohi olla suurem kui 25 km/h. Elektrilise tõukeratta Kugoo M5 tehniliste andmete väljatrükist nähtub, et selle valmistajakiirus 55 km/h, s.o rohkem kui 25 km/h. Sõidukil polnud ka sellist kiiruspiirikut, mis välistanuks võimaluse liikuda sellega ainult mootori jõul kiiremini kui 25 km/h. Uurimiseksperiment kinnitas, et elektrilise tõukerattaga Kugoo M5 on ka tegelikkuses võimalik sõita suurema kiirusega kui 25 km/h. Seetõttu ei vasta see oma tehniliste omaduste, nimelt valmistajakiiruse poolest tavapärasele elektrilisele tõukerattale, mis liigituks liiklusseaduse tähenduses kergliikuriks, ja millega sõitmiseks ei ole juhtimisõiguse olemasolu nõutav. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et Sergei Kuprini juhitud elektritõukeratas Kugoo M5 on oma tehniliste omaduste poolest kvalifitseerub liiklusseaduse § 2 p 40 tähenduses mootorsõidukiks, mille juhtimine nõuab juhtimisõiguse olemasolu.

1. Vaidlus käesolevas asjas seisneb selles, kas Sergei Kuprin teadis, et tema poolt juhitud elektritõukeratas Kugoo M5 on oma tehniliste näitajate poolest mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses, mille juhtimine eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Sergei Kuprini ütlustest võib järeldada, et tema arvates juhtis ta elektrilist tõukeratast, mis ei ole mootorsõiduk ja seega ei ole juhtimisõiguse olemasolu nõutav. Süüdistatava Sergei Kuprini väide on, et tema poolt juhtiva elektrilise tõukeratta mootori suurim võimsus ei ületa ühte kilovatti ja ta sõitis elektrilise tõukerattaga linnas kiirusega kuni 25 kilomeetrit tunnis. Tema teadis, et sellistes tingimustes võib sõita ilma juhiloata. Esiteks S. Kuprin uskus elektrilise tõukeratta müüjat, kes talle ütles, et selle sõiduki mootori võimsus on 1000 vatt ega ole oluline kui kiiresti on sellega võimalik sõita. Teiseks suhtles S. Kuprin ARK-ga (Transpordiamet) ja seal talle öeldi, et kui elektrilise tõukeratta võimsus on kuni 1000 vatti, siis ei ole selle juhtimiseks juhtimisõigus vajalik. Kolmandaks teadis S. Kuprin ka meediast, et kui elektrilise tõukeratta võimsus on kuni 1000 vatti ja sõidukiirus on linna piires vähem kui 25 km/h, siis ei ole selle juhtimiseks juhtimisõigus vajalik. Maksimaalsest lubatud valmistajakiirusest pole keegi talle rääkinud.
2. Sergei Kuprini ütlused selle kohta, et ta on enne sõiduki ostu pöördunud küsimuses ARK-sse ja samuti ka seda, et müüja talle ütles sõiduki võimsuse ja kiiruse kohta, on kohtu hinnangul paljasõnalised, kuna ta pole osanud kohtule täpsemalt selgitada müüja andmeid, millal ja kuhu poole konkreetselt ta Transpordiametisse pöördus ning milliselt numbrilt ta helistas. Lisaks pole S. Kuprin esitanud mitte ühtegi tunnistajat oma väidete kinnituseks. Seega esitas S. Kuprin asjaolud, mis ei ole tõendatud. Süüdistatav ei pea süü puudumist tõendama. Küll tuleks aga süüdistataval, kes esitab versiooni oma süü välistamise kohta, esitada asjaolud, mis võimaldavad seda versiooni kontrollida. S. Kuprin selliseid kontrollimist võimaldavaid asjaolusid ei esita: ta ei tea müüja nime ega muid andmeid, millal täpsemalt ta suhtles Transpordiametiga ja millisest 6 1-24-3219 telefoninumbrist helistades. Riigikohus on korduvalt selgitanud, kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKKo 20.01.2014, 3-1-1-133-13, p 23; 06.10.2016, 3-1-1-58-16, p 42). Kõrvaldamata kahtlus isiku süüküsimuse lahendamisel ei tähenda, et olukorras, kus muud tõendid kaitseversiooni vähimalgi määral ei toeta, tuleks kohtul võtta süüküsimuse käsitlemisel aluseks süüdistatava jaoks soodsaim versioon. In dubio pro reo põhimõtte rakendamiseks peab kaitseversioon olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg 3 mõttes (vt RKKKo 27.06.2015, 3-1-1-49-16, p 21; 3-1-177-15, p-d 18–19).
3. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on ümber lükatud väide, et S. Kuprin on üldse Transpordiametisse pöördunud. Nimelt esitas prokurör vastuse päringule Transpordiametist, millest nähtub, et pärast viimast süüdimõistvat kohtuotsust kuni käesoleva kohtuasja esemeks oleva süüteo toimepanemiseni ei olnud Sergei Kuprin enda kasutuses olevalt telefoninumbrilt Transpordiametisse pöördunud. Transpordiameti 19.08.2024 vastusest (KoTo, tõendite köide tl 90-91) nähtub, et ajavahemikus 28.06.2023 – 04.08.2023 ei ole Transpordiameti infotelefonile laekunud ühtegi kõnet numbrilt XXX. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist (KoTo, tõendite köide tl 105) nähtub, et Sergei Kuprini mobiiltelefoni numbriks on XXX. Isegi kui S. Kuprin helistas Transpordiametisse mingi teise nimbri kasutades, ei oma see kohtu hinnangul sisuliselt tähtsust, kuna Transpordiameti ametnikud pole reaalselt sõidukit näinud, S. Kuprin pole samuti küsinud konkreetse mudeli ja maksimaalsest lubatud kiiruse kohta. Järelikult on seda küsimust puudutavad süüdistatava argumendid ainetud ja nendel pole vaja põhjalikumalt peatuda.
4. Kohtu hinnangul ei vasta tõele Sergei Kuprini väited ka selle kohta, et meedias - internetis, televisioonis, raadios ja ajalehtedes ei räägitud maksimaalsest lubatud valmistajakiirusest. Prokurör on asjakohaselt esitanud tõendeid selle kohta, et avalikus meediaruumis on leitav info, et kui elektrilise tõukeratta võimsus on suurem kui 1000 vatti ja/või valmistajakiirus suurem kui 25 km/h, siis ei ole tegu enam kergliikuri vaid mootorsõidukiga, mis eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Elektritõukerattaga liiklemise reeglid ning selgitused, millise elektritõukerattaga võib liikluses osaleda on näha väljatrükist Transpordiameti kodulehelt „Elektritõukerattaga liiklemise reeglid“ (KoTo, tõendite köide tl 92-93), väljatrükist portaalist eesti.ee „Jalgratta juhtimisõigus“ (KoTo, tõendite köide tl 94-97), väljatrükist portaalist err.ee „Politsei eemaldab liiga võimsad tõukerattad liiklusest“ (KoTo, tõendite köide tl 98-99), samuti artiklist postimehest „Riigikohus: kiirem ja võimsam elektrisõiduk nõuab juhtimisõigust“ (KoTo, tõendite köide tl 100-104). Kuigi prokurör esitas meediaruumist leitavat infot eesti keeles on kohtu hinnangul üldteada, et sama info on leitav ka vene keeles ega ole usutav, et eestikeelses meediaruumis olev info erineks venekeelsest infost. Ehk siis selline olukord on eluliselt ebausutav. Sergei Kuprin või tema kaitsja esitades kaitseväiteid, et venekeelses meedias ei räägitud maksimaalsest lubatud valmistajakiirusest ei esita selliseid kontrollimist võimaldavaid asjaolusid: nad ei esita konkreetseid andmeid selle kohta, kus meedias, millal ja mida oli vene keeles elektrilise tõukeratta kohta avaldatud, tõendid selle kohta pole kohtule esitatud. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Kohus leiab, et käesolevas asjas esitatud kaitseversioon - et S. Kuprin teadis venekeelsest meediast, et elektrilise tõukerattaga võib sõita ilma juhiloata, kui elektrimotoori võimsus on 1 kilovatt, valmistajakiirusest pole räägitud - ei ole sellise kvaliteediga kahtlus, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. KrMS § 60 lg 3 alusel kontrollis kohus otsuse tegemisel venekeelses meediaruumis olevat infot elektritõukeratta liiklemise reeglite ja selgituste kohta. Avalikest allikatest kõigile kättesaadava venekeelse info kohaselt on elektrilised tõukerattad, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h ja/või mille mootori 7 1-24-3219 võimsus on suurem kui 1 kW, on seaduse mõttes mootorsõidukid, millega teel liiklemiseks on vaja juhtimisõigust (vt näit. https://rus.err.ee/1608649135/voditeli-slishkom-mownyhjelektrosamokatov-narushajut-zakon, https://rus.delfi.ee/statja/120196764/v-estonii-slozhilasneveroyatnaya-situaciya-vse-bystrye-elektrosamokaty-ne-mogut-uchastvovat-v-dorozhnomdvizheniya). Nimetatud info on olnud vene keeles kättesaadav juba enne seda, kui Sergei Kuprin endale 55 km/h valmistajakiirusega elektrilise tõukeratta Kugoo M5 soetas ja sellega sõitma asus. See süvendab kohtu veendumust, et süüdistatav oli tegelikult teadlik seaduse reeglist, et kui sõiduki valmistajakiirus suurem kui 25 km/h, siis ei ole tegu enam kergliikuri vaid mootorsõidukiga, mis eeldab juhtimisõiguse olemasolu.
5. Kohtu hinnangul S. Kuprini ütluste usaldusväärsust seab kahtluse alla veel ka järgmised asjaolud. Esiteks esineb tema ütlustes ilmne loogikaviga. Sergei Kuprin on andnud ütlusi, et tema teadis, et kui elektritõukerattaga sõita linna piires vähem kui 25 km/h, siis ei ole juhtimisõigust vaja. Samas selgitas ta kohtuistungil, et mis kiirusega tema sõitis ta täpselt ei tea, ta isegi ei teadnud, kas on olemas sellel tõukerattal spidomeeter. Seega kuigi kiirus oli S. Kuprini jaoks oluline, pole ta tegelikult jälginud millise kiirusega tema sõidab. Teiseks esinevad S. Kuprini ütlustes ka vastuolud. Kohtuistungil avaldati ütluste usaldusväärsuse kontrolliks S. Kuprini poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtuistungil S. Kuprin selgitas, et tema arvates sõitis ta kiirusega +-15 km tunnis, mis on vastuolus tema eeluurimisel antud ütlustega, kus ta ütles, et kui ta sõitis üles mäge, siis kiirus oli natuke rohkem, umbes 27 km/h. Kohtu hinnangul ei selgitanud S. Kuprin loogiliselt ja usutavalt enda ütluste muutmist. Juba need asjaolud ainuüksi tekitavad kahtluse S. Kuprini ütluste usaldusväärsuses selles osas, et tema sõitis kiirusega +-15 km tunnis.
6. Kokkuvõttes ei ole kohtul kahtlust, et Sergei Kuprin juhtis 04.08.2023 kella 10:32 paiku Narva linnas Joala tn 25e juures vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata mootorsõidukit, nimelt elektrilist tõukeratast Kugoo M5, mille valmistajakiirus on 55 km/h, ja mis oma tehniliste omaduste poolest kvalifitseerub liiklusseaduse § 2 p 40 tähenduses mootorsõidukiks. Seda kinnitavad ülal analüüsitud tõendid, samas kui Sergei Kuprini esitatud versioon (elektritõukeratas Kugoo M5 on oma tehniliste näitajate poolest ei ole mootorsõiduk, juhtimisõiguse olemasolu ei ole nõutav kui sõita linnas kiirusega kuni 25 kilomeetrit tunnis), on igasuguse tõendusliku toeta. Asjaolu, millise kiirusega S. Kuprin sõitis, sisuliselt tähtsust ei oma, kuivõrd

§ 87

lg 12 näeb ette, et kergliikuri valmistajakiirus ei tohi olla suurem kui 25 km/h. Elektriline tõukeratas Kugoo M5 valmistajakiirusega 55 km/h kvalifitseerub liiklusseaduse § 2 p 40 tähenduses mootorsõidukiks. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on ümber lükatud ka väide, et S. Kuprinil oli kindel veendumus, et elektrilise tõukerataga Kugoo M5 ilma juhiloata sõitmine on lubatud. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid, mille alusel oleks võinud S. Kuprin nii arvata. Kohus on eelnevalt toonud asjaolusid, mille alusel luges ebausutavaks kaitseväite, et S. Kuprin sai sellest teada sõiduki müüja ja Transpordiameti käest või meedia kaudu. Kohtu arvates on Sergei Kuprini ütlused selles osas ebausaldusväärsed.

1. Lisaks mootorsõiduki juhtimisele ja juhtimisõiguse puudumise tuvastamisele tuleb KarS § 4231 koosseisu täitmiseks anda hinnang ka sellele, kas mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt on toime pandud süstemaatiliselt. Viru Maakohtu 15.02.2021 otsusega nr 1-21-921 ja Viru Maakohtu 28.06.2023 otsusega nr 1-23-4001 (KoTo, tõendite köide tl 30-37) on tõendatud, et S. Kuprin on varem karistatud KarS § 4231 järgi, seega on ta juba varasemalt käitunud viisil, mis on vastanud süstemaatilisusele KarS § 4231 mõttes. Seega on täidetud esmane eeldus, mis võimaldab anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega.
2. Viru Maakohtu 15.02.2021 otsusest nr 1-21-921 nähtub, et S. Kuprin olles varem kahel korral väärteo korras karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis 03.10.2020 taas mootorsõidukit 8 1-24-3219 Volkswagen Transporter, reg.nr. XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ületades lubatud sõidukiirus. Samas nähtub kohtuotsusest, et S. Kuprin on juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta kokku kolmel korral – kõik juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimised toimusid
3. aastal. Viru Maakohtu 28.06.2023 otsusest nr 1-234001 nähtub, et S. Kuprin juhtis vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata 26.06.2023 kella 15.31 paiku Narvas Majaka tn 36 juures mootorratast BMW S1000RR, riikliku reg. märgiga XXX. 04.08.2023 tabati S. Kuprini viiendat korda mootorsõiduki juhtimiselt, seejuures pole S. Kuprinil kunagi juhtimisõigust olnudki. Kuigi praeguses asjas tuvastatud rikkumine oli toime pandud teiseliigilise kategooria liiklusvahendiga (elektritõukeratas Kugoo M5) ei saa arvestamata jätta asjaolu, et tegemist on juba viienda samalaadse rikkumisega ning see on toime pandud eelmise otsuse alusel samalaadse kuriteo eest mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal. Käesoleva kriminaalasja esemeks oleval juhul juhtis S. Kuprin mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 04.08.2023 ehk vähem, kui kaks kuud pärast viimast otsust. Rikkumiste selline hulk viitab menetletava teo süstemaatilisusele. Kokkuvõttes on KarS § 423 1 kuriteo objektiivsed tunnused täies ulatuses tõenditega kinnitust leidnud. Subjektiivne koosseis ja süü
4. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 4231 koosseis tahtlust mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise kui koosseisupärase teo suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui toimepanija pidas võimalikuks, et tal ei ole vastava sõiduki juhtimisõigust ning et ta vaatamata sellele sõidab korduvalt. Kohtu hinnangul täitis S. Kuprin kuriteo subjektiivse koosseisu, sest tal oli tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Kohus leiab, et S. Kuprin on pannud kuriteo toime kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4).
5. Menetletavas asjas on vaidlusteta tuvastatud, et juhtis S. Kuprin sõidukit, teades, et tal ei ole juhtimisõigust ja et teda on varem juba, viimati vaid veidi enam kui 1 kuu tagasi, süstemaatilise ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud. Seega teadis S. Kuprin, et uuesti ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtides päädib see vahelejäämisel uue karistusega antud rikkumise eest. Samuti pidas S. Kuprin võimalikuks ja möönis, et tema poolt juhitav tõukeratas on mootorsõiduk liiklusseaduse § 2 p 40 tähenduses ja selle juhtimiseks on vaja juhilube. Kohus on eelnevalt toonud asjaolusid, mille alusel luges ebausutavaks kaitseväite, et S. Kuprinil oli kindel veendumus, et elektrilise tõukerattaga Kugoo M5 ilma juhiloata sõitmine on lubatud. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid, mille alusel oleks võinud S. Kuprin arvata, et tema poolt juhtinud sõiduki valmistaja maksimaalne kiirus oli vähem kui 25 km tunnis ja et ta võib sellega sõita ilma juhiloata. S. Kuprini ütlusest nähtub, et ei teadnud ta täpselt nii kiirust, millega ta sõitis 04.08.2023 kella 10:32 paiku Narva linnas Joala tn 25e juures kui ka elektrilise tõukeratta Kugoo M5 maksimaalse valmistajakiirust. Sergei Kuprin ei uurinud enda sõnul enne elektrilise tõukeratta Kugoo M5 soetamist selle kohta mitte mingisugust infot internetist, ei uurinud omadusi, tehnilisi andmeid, sh seda, kui kiiresti selle tõukerattaga on üldse võimalik sõita. Ka proovisõitu ta enda sõnul ei teinud ega uurinud müüjalt, kui kiiresti on selle sõidukiga võimalik sõita. Kohtu hinnangul ei olnud S. Kuprinil adekvaatset alust eeldada, et elektrilise tõukeratta Kugoo M5 maksimaalne valmistajakiirus on vähem kui 25 km tunnis ja juhilube pole tal vaja. Kuna S. Kuprin ei teadnud täpselt elektrilise tõukeratta Kugoo M5 kiirust, siis pidas ta võimalikuks, et saab sellega sõita ka kiiremini kui 25 km tunnis. Oluline on see, et meediaruumis on olnud väga palju nii sõnavõtte, selgitusi kui ka artikleid tõukerata maksimaalsest lubatud valmistajakiiruse kohta. Sergei Kuprini ütlustest nähtub, et tugines ta oma otsuste tegemisel muuhulgas ka avalikust meediaruumist leitavale infole ja seega oli süüdistatav tegelikult teadlik, et kergliikuri valmistajakiirus võib olla maksimaalselt 25 km/h. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et Sergei Kuprin pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning möönis seda ehk pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Seega oli Sergei Kuprini tegevus tahtlik 9 1-24-3219 ning süüdistatava tegevusega on täidetud KarS 4231 subjektiivne süüteokoosseis.
6. Süü aspektist omab tähendust KarS § 39, mille kohaselt isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Kohtul on olnud alust kahelda Sergei Kuprini korduvalt kinnitatud väidetes: ta ei teadnud sellest, et elektrilise tõukerataga Kugoo M5 ilma juhiloata sõitmine on keelatud. Kohtu arvates on Sergei Kuprini ütlused selles osas ebausaldusväärsed. Samas isegi juhul, kui menetletavas asjas oleks vastupidiselt eelmärgitule tuvastatud, et Sergei Kuprin uskus elektrilise tõukerata Kugoo M5 juhtides, et seaduse kohaselt pole selleks juhiluba tarvis, ei saaks seda eksimust pidada KarS § 39 lg 1 mõttes vältimatuks. Kui isik soetab endale kasutatud tõukerattast, siis peab ta olema hoolikas ja tegema endale selgeks kõik võimalikud piirangud. Sergei Kuprin on andnud ütlusi, et ta on autokooli läbinud, mis eeldab liiklusseaduse tundmist. Liiklusregistri väljavõte (KoTo, tõendite köide tl 19-20) selgitab S. Kuprini seost erinevate sõidukitega: Audi A4, reg. nr. XXX; mootorratas Kawasaki, reg. nr XXX; BMW 530D, reg.nr. XXX; mootorratas S 100 RR, reg.nr XXX; mootorratas SUZUKI, reg. nr XXX; Land Rover, reg.nr XXX; mopeed YAMAHA, reg.nr XXX; Volkswagen Crafter, reg.nr. XXX. S. Kuprin on nende sõidukite kasutaja. Süüdistatavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud sõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt ja kuriteo toimepanemise ajal viibis ta üldkasuliku töö tegemiseks määratud käitumiskontrollil. Sergei Kuprini taustaga isik pidi mootori jõul liikuvat sõiduvahendit soetades eelnevalt eriti hoolikalt uurima, kas ja millistel tingimustel ta seda juhtimisõigust omamata juhtida võib. Vastav info on avalikus meediaruumis laialdaselt ja hõlpsalt nii eesti kui ka vene keeles leitav. Samuti saanuks vastavat infot Sergei Kuprinile anda Transpordiamet ja politsei, kui ta konkreetse elektrilise tõukeratta mudeli kohta sealt oleks küsinud. Seega oli Sergei Kuprinil võimalik aru saada, et tema poolt juhitud sõidukit saab määratleda kui mootorsõidukit, mille juhtimine eeldab juhtimisõiguse olemasolu.
7. Kokkuvõttes tuleb menetletavas asjas jaatada nii süüdistatava tahtlust kui ka süüd. Sergei Kuprini süüdivuses KarS § 32 lg 1 mõttes kohtul kahtlusi ei tekkinud ja menetluse vältel ei väljendanud neid ka kaitsja ega prokurör. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Seega on Sergei Kuprini tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Karistus
8. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
9. Seadusandja on KarS § 4231 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kõrgeima astme kohus on korduvalt selgitanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Nimetatud põhimõte baseerub KarS § 56 lg-le
10. Seega kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates Sergei Kuprini varasemat käitumist, on vastus sellele küsimusele eitav. Kohtu hinnangul on süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke.
11. Sergei Kuprini suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest (KoTo, tõendite köide tk 3840) nähtuvalt on ta korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks. Sergei Kuprin on juba varem 10 1-24-3219 süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, nimelt Viru Maakohtu 15.02.2021 otsusega mõisteti Sergei Kuprinile KarS § 423 1 järgi karistuseks tingimisi vangistus 5 kuud katseajaga 1 aasta. Seejärel mõisteti Sergei Kuprin süüdi Viru Maakohtu 28.06.2023 otsusega KarS § 423 1 järgi vangistus 6 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga. Käesoleva kohtuasja esemeks oleva teo pani S. Kuprin toime talle viimase kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal. Kohtu hinnangul ei võimalda rahalise karistuse mõistmist varasemad korduvad karistused samaliigilise teo eest. Oluline on ka see, et täitemenetluse registri andmete (KoTo, tõendite köide tl 46-79) kohaselt on Sergei Kuprini suhtes alustatud 19 täitemenetlust erinevate võlgnevuste sissenõudmiseks. Töötamise registri andmetel (KoTo, tõendite köide tl 45) on Sergei Kuprini töökohaks alates 01.07.2019 XXX. Maksukohuslaste registri andmetel (KoTo, tõendite köide tl 43) oli
12. aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 8909 eurot. Süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatisest (KoTo, tõendite köide tl 44) nähtub, et 2022.a keskmise päevasissetuleku suurus oli 19,10 eurot. Arvestades S. Kuprini sissetulekuid ei ole tal võimalik kõik võlgnevused likvideerida ja veel uue rahalise karistuse tasuda. Kohtu hinnangul kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalne ning rahaline karistus ei ole täidetav. Kõiki neid asjaolusid arvestades ei pea kohus võimalikuks minna tagasi kergemaliigilise karistuse - rahalise karistuse juurde või asendada karistus üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et S. Kuprinile tuleb valida karistuseks vangistus, mis tuleb reaalselt ära kanda.
13. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
14. KarS § 4231 sanktsioonimäära keskmiseks määraks on 6 kuu pikkune vangistus. S. Kuprini süü suurust mõjutab kuriteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et kohus tuvastas teo toimepanemise kaudse tahtlusega ehk tahtluse kergeimas vormi, viitab see isiku keskmisest väiksemale süüle. Süü suurust mõjutavad ka kuriteo toimepanemise asjaolud. Kuigi Sergei Kuprin ei põhjustanud oma teoga kahjulikke tagajärgi, tegu on ikkagi toime pandud hommikul kella 10.32 ajal, mil liikluses osalevad tavapäraselt ka teised liiklejad. Samas aga S. Kuprin juhtis elektrilist tõukeratast, mis kujutab teistele liiklejatele väiksemat ohtu kui sõiduauto. Puutuvalt karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisse, leiab kohus, et S. Kuprini puhul karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Hinnates S. Kuprini teosüüd, siis leiab kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteo toimepanemise tehiolud kõnelevad süüst alla keskmisest määrast. Seega väärib Sergei Kuprin karistust, mis on KarS § 423 1 ettenähtud sanktsioonist alla keskmisemäära.
15. Nagu on eelevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Viimati karistati Sergei Kuprinit Viru Maakohtu 28.06.2023 kohtuotsusega KarS § 423 1 sätestatud kuriteo toimepanemises KarS § 69 lg 1 sätet kohaldades 6 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. S. Kuprin pani käesoleva menetluse esemeks oleva kuriteoepisoodi toime üldkasuliku töö tegemise ajal. Seega S. Kuprini suhtes juba rakendati võimalust kanda karistust vabaduses, kuid see ei ole S. Kuprini õiguskuulekust taganud. Eeltoodust järeldub, S. Kuprini käitumisele ei ole senised karistused mitte mingisugust mõju avaldanud ning ta taas jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti ka n-ö viimase võimaluse andmine (asendamine üldkasuliku tööga) enne reaalse vangistuse mõistmist ei ole olnud tulemuslik. Seetõttu on õigustamatu sama valik sel korral. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks mõista süüdistatavale karistust prokuröri 11 1-24-3219 taotletud määras 4 kuud. Mõistetav karistus peab andma S. Kuprinile signaali, et tegu, mis ta toime pani, on taunitav ja sellega kaasneb karistusõiguslik järelm. Võttes arvesse, et uus karistus samalaadse kuriteo eest ei saa olla reeglina eelmisest kergem, et mõjutada süüdistatavat lõpetama kuritegude toimepanemist, kuid võttes arvesse ka tehiolusid, peab kohus põhjendatuks karistada Sergei Kuprini 2 kuu pikkuse vangistusega. Kuna Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna 19.08.2024 vastusest (KoTo, tõendite köide tl 86) nähtub, et S. Kuprinile Viru Maakohtu 28.06.2023 otsusega määratud 178 tundi üldkasulikku tööd on sooritanud täies mahus, siis S. Kuprinile mõistetav karistus ei kuulu liitmisele eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.
16. KrMS § 414 lg 1 alusel kohustab kohus Sergei Kuprinit ilmuma vanglasse koheselt kandmisele kuuluvat karistust kandma kohtust saadetud teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel arvestatakse Sergei Kuprini karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma. Kohtu seisukoht menetluskulude osas
17. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas kaitsja Sergei Poliševi tasu ja sundraha.
18. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-163-05).
19. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 820 eurot. St, et sundraha suurus on 1230 eurot.
20. S. Kuprini kaitsjana osales menetluses Sergei Politšev. Kohtueelse menetluse kaitsja Sergei Politševi kaitsjatasu suurus on 223,20 eurot (KoTo, tõendite köide tl 83, tl 84-85). Kohtumenetluses on kaitsja Sergei Politsev 25.06.2024 esitanud kaitsjatasu taotluse summas 259,37 eurot ja 21.08.2024 summas 679,78 eurot. 25.06.2024 kaitsjatasu taotlus sisaldab nii eelistungil osalemisega seotud kulu, kui kulu, mis on tingitud ettevalmistamisest kohtulikuks menetluseks. 21.08.2024 kaitsjatasu taotlus sisaldab nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu, kui kohtumenetluseks ettevalmistamisest tingitud kulu. Kohus rahuldas kaitsja Sergei Politševi 25.06.2024 ja 21.08.2024 tasutaotlused täies ulatuses, s.o summas 939,15 eurot.
21. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud summas 2392,35 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd on oluline, et menetluskulud saaksid tasutud mõistliku aja jooksul, siis on kohtu hinnangul menetluskulude tasumine tema poolt ühe kuu jooksul ebatõenäoline. Juhul, kui menetluskulud jäävad määratud tähtaja jooksul tasumata, võivad kaasneda ka täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see Sergei Kuprini majanduslikku olukorda veelgi. Seega on Sergei Kuprinil võimalus tasuda menetluskulud ühe aastase perioodi kestel alates kohtuotsuse jõustumisest ning määrates ise kindlaks kohustuse täitmise aeg, kuid mille hiliseim tähtaeg on 12 1-24-3219 üks aasta kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan kohtunik 13