KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2024, Tartu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-1781 Kr

) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel Tartu Maakohtu

1. augusti
2. a määruse muutmata ja puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata. 7.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Määruskaebuses kordab puudutatud isik maakohtus esitatud seisukohti. Maakohus on puudutatud isiku seisukohtadele piisava põhjalikkusega vastanud nii õiguse kohaldamise kui ka asjaolude tuvastamise osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

1. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8.
2. Põhjendamatu on puudutatud isiku väide, mille kohaselt peab avaldaja põhjendama, miks ta dokumentidega tutvuda soovib. Osanikul on seadusest tulenev teabeõigus, lisaks on avaldaja maakohtu menetluses põhistanud, miks ta soovib dokumentidega tutvuda. 8.
3. Ringkonnakohtule jääb puudutatud isiku positsioon dokumentidega tutvumisest keeldumise põhjenduste osas ebaselgeks. Puudutatud isik on menetluses läbivalt rõhutanud, et avaldaja nõutavate dokumentidega tutvumise võimaldamine koormab teda ülemäära ja see võib tekitada puudutatud isikule kahju. Teisalt märgib puudutatud isik määruskaebuses, et ta ei saa üldse aru, mis dokumente temalt nõutakse ja seetõttu ei oska ta põhjendada, kuidas teabenõue osaühingut võib kahjustada. Osaühing võib teabe andmisest ja dokumentide esitamisest ÄS § 166 lg 2 alusel keelduda üksnes juhul, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Seega on osanikul eelduslikult õigus tutvuda kõigi osaühingu dokumentidega, millega tutvumine ei tekita ühingule olulist kahju. Niivõrd ulatuslikku teabe saamise õigust põhjendab osaniku kui osaühingu investori huvi olla informeeritud osaühingu majanduslikust olukorrast (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 12.1). Puudutatud isik ei ole välja toonud, millist olulist kahju võib talle avaldaja poolt dokumentidega tutvumine tekitada. Seega rahuldas maakohus põhjendatult avaldaja nõude. 6 8.
4. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et teabenõudes küsitav informatsiooni süstematiseerimine, komplekteerimine ja edastamine avaldajale on koormav ning puudutatud isik ei pea teavet eraldi avaldajale edastama. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja teabenõude täitmine ei saa olla hoolsale ja seadust järgivale osaühingule koormav. Maakohus põhjendas oma seisukohta, märkides millistest seadustest tuleneb puudutatud isiku aruandlus ja finantsarvestuse kohustus ning kuidas peab puudutatud isik dokumente säilitama. Avaldaja nimetas konkreetsed dokumendid ja kirjeldas, kuidas neid mõistliku vaevaga saab avaldajale edastada. 8.
5. Ringkonnakohus märgib, et põhjendamatu on puudutatud isiku seisukoht, et teabe ja dokumentide esitamise kohustus piirdub avaldaja õigusega dokumente näha. Avaldajal on õigus dokumentidega tutvumisel neid jäädvustada, samuti on tal õigus dokumente näidata kolmandatele isikutele. Riigikohus on selgitanud, et dokumentidega tutvuda võimaldamiseks tuleks igal juhtumil valida kõige mõistlikum viis, millega kaasnev koormus osaühingule oleks võimalikult väike. Eelistatult võiks teha osanikule elektrooniliselt kättesaadavaks need digidokumendid, millega osanikul on õigus tutvuda, kui sobiv elektrooniline kanal (nt e-posti teel edastamine, veebipõhine failihoidja ehk pilveteenus vms) on lisakulutusi tegemata kättesaadav ning muud alternatiivid (elektroonilistest dokumentidest paberväljatrükkide tegemine, osanikule osaühingu ruumides elektrooniliste dokumentidega tutvuda võimaldamine) põhjustaksid sellega võrreldes suuremat kulu või ebamugavusi (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 12.6). Puudutatud isik jääb määruskaebuses seisukoha juurde, et praegusel juhul on elektrooniline teabe ja dokumentide edastamine osaühingut koormav ja sobilikum on kui avaldaja tuleb kohapeale dokumentidega tutvuma, ka avaldaja on alternatiivselt taotlenud sellist teabe edastamise võimalust. 8.
6. Ringkonnakohus palus
7. novembri 2024 kirjas puudutatud isikul täpsustada oma taotlust märkida teabenõude täitmise kohaks puudutatud isiku asukoht ja kohus soovis teada, kas avaldaja taotletud dokumentide hulgas on dokumente, mis on olemas vaid füüsilisel kujul. Samuti soovis kohus teada, kas esineb muid aluseid, mis tingivad dokumentidega tutvumise vajaduse puudutatud isiku asukohas. Puudutatud isik vastas, et kõik dokumendid on elektroonilises vormis, kuid nende edastamine epostil on oluliselt mahukam ja koormavam, kui dokumentidega kohapeal tutvumise võimaldamine. Avaldaja vaidles puudutatud isiku seisukohtadele vastu ja leidis, et maakohus määras kõige ökonoomsema viisi dokumentidega tutvumiseks. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga. Arvestades asjaolu, et kõik dokumendid on elektroonilises vormis, on lihtsam, otstarbekam ja ökonoomsem, samuti mõlemale poolele mugavam, edastada dokumendid elektroonilisel kujul avaldaja e-postil, selle asemel, et luua dokumendid füüsilisel kulul ja seejärel korraldada poolte kohtumist dokumentidega tutvumise ning kopeerimise võimaldamiseks. Kusjuures dokumentidega tutvumine kohapeal koormab ebamõistlikult mõlemat poolt. Ebaõige on puudutatud isiku seisukoht, et elektroonse tutvumise võimaldamisel on vaja võtta kasutusele eraldi meetmed, mis takistaksid avaldajal dokumentide kopeerimist või alla laadimist ning nende kasutamist ühingu huvide kahjustamiseks. Puudutatud isik muutis ringkonnakohtule esitatud vastuses oma seisukohta dokumentide kopeerimise lubatavuse osas. Ringkonnakohus viitab siiski sellele, et osanik või tema esindaja võib dokumentidega tutvumise käigus dokumentidest ise (nt pildistades, skaneerides või koopiamasina abil) füüsilisi või elektroonilisi koopiaid teha, kui ta kannab ise koopiate tegemise vahetud kulud, või ka nõuda dokumentide elektroonilist talle kättesaadavaks tegemist, kui sellega ei kaasne märkimisväärseid kulusid osaühingule (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 12.6). 7
8. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlusosalised esitasid ringkonnakohtule menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud olid ilma käibemaksuta 750 eurot, avaldajal 1200 eurot ilma käibemaksuta. Puudutatud isik esitas vastuväite avaldaja kulude suurusele ja leidis, et põhjendatud on kulude hüvitamine 450 eurot. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb osaliselt rahuldada. Avaldaja esindaja tunnihind 150 eurot on tavapärane, kuid arvestades määruskaebuse põhjendusi ja vastuse sisu on vastamisega seotud toimingute ajakulu ülemäärane. Ringkonnakohus peab põhjendatuks avaldaja menetluskulude hüvitamist 850 euro ulatuses. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikul hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuda viivist alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 8