Obsah (8)

§ 657§ 651§ 662§ 238§ 654§ 480§ 172§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-22-13977 Tsiviilasi

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 15. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 (koostoimes

§-ga 659) kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas. Puudutatud isikud I ja II palusid maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda. Kaebuse põhjendustes on muu hulgas märgitud, et maakohus ei kaalunud õigesti puudutatud isikute I ja II õiguste riivet ja avaldajate nõude põhjendatust, ning puudutatud isikud I ja II leiavad, et avaldajatel on alternatiivse tee kaudu juurdepääs oma kinnistutele olemas. Määruskaebusest saab järeldada, et puudutatud isikud I ja II peavad silmas pinnasteed läbi Y, YYT, YY, YX ja XX vkt

1. Puudutatud isikud I ja II ei ole vaidlustanud maakohtu määratud juurdepääsutee tingimusi, sh, asukohta ja mõõtmeid, korrashoiu kohustust, selle kulutuste jaotust ega puudutatud isikutele määratud tasu suurust. Nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
2. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebemenetluses esitatud uute tõendite kohta. Puudutatud isikud I ja II esitasid koos määruskaebusega Raja-1 maaüksuse detailplaneeringu põhijoonise, kuvatõmmised PLANK süsteemist ja video alternatiivsest juurdepääsuteest.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

§ 238

lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus leiab, et lisatud materjalid ei tõenda asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ja seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebusele lisatud materjalid asja juurde võtmata.

1. Avalikult kasutatavale teele AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada kinnisasjaomanike huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isiku kui kinnisasja omanikku vähem koormav (vt Riigikohtu
2. oktoobri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 15 koos selles viidatud praktikaga). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et avaldajate juurdepääsunõude rahuldamise eeldused on AÕS § 156 lg 1 järgi täidetud ning juurdepääsu määramine avalikult kasutatavale teele puudutatud isikutele I ja II kuuluva X kinnistu kaudu on põhjendatud. Maakohus kaalus juurdepääsutee määramisel nii avaldajate kui ka puudutatud isikute I ja II huve. Maakohus analüüsis ja võrdles erinevaid juurdepääsutee alternatiive ning asus põhjendatult seisukohale, et juurdepääs tuleb määrata X kinnistu kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seejuures kõiki tõendeid ja menetlusosaliste huve igakülgselt kaalunud ega ole menetlusõiguse norme rikkunud. Määruskaebuses välja toodud asjaolud ei 10 mõjuta maakohtu lõppjärelduse põhjendatust ega anna alust maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas

§ 654lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

1. Vastusena määruskaebuse esitajate väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 18.
2. Puudutatud isikute I ja II hinnangul nimetas maakohus ekslikult X kinnistu vaidlusaluse maa-ala ajalooliseks teeks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus lähtus Maa-ameti geoportaalis olevatest ortofotodest ja varasemast kaardimaterjalidest, mis kinnitavad, et tee oli ajalooliselt olemas. 18.
3. Puudutatud isikud I ja II heidavad maakohtule ette, et maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et vallavalitsuse ebaseaduslik tegevus, mis seisnes killustiku toomises vaidlusalusele teele, lõi kolmandatele isikutele ebaõige ettekujutuse eraomandis olevast maa-alast. Ringkonnakohus märgib, et vald tegutses piirkonna elanike palvel, kuna avaldajatel teised juurdepääsuteed puuduvad, parendas vald olemasolevat. See asjaolu ei olnud aga määrava tähtsusega juurdepääsutee asukoha määramisel. 18.
4. Maakohus leidis põhjendatult, et puudutatud isikute I ja II poolt välja pakutud alternatiivne juurdepääs läbi Y, YYT, YY, YX ja XX vkt 4 kinnistute ei taga praegusel hetkel avaldajatele vajalikku juurdepääsu. Puudutatud isikud I ja II on ise määruskaebuses märkinud, et avaldajatel oli olemas alternatiivne juurdepääs pinnastee kaudu st puudub nõuetele vastav juurdepääs sõiduvahenditega.
5. Alutaguse vald saab jätkata jõupingutustega alternatiivse juurdepääsu leidmisel. Asjaolude muutumisel võiksid avaldajad tulevikus oma kinnistutele pääseda ka läbi Y, YYT, YY, YX ja XX vkt 4 kinnistute. Asjas on tõendatud, et neid kinnistuid läbib teekoridor, mida saaks kasutada tee rajamiseks. Selle ääres ei asu elamuid, seega ei riivaks tee rajamine oluliselt kellegi privaatsust. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et kuna tee rajamine jagaks kinnistud pooleks, siis koormaks see omanikke liialt. Tee rajamine võib kinnistute väärtust isegi tõsta ning metsakinnistu jagamine ei ole omanikule samavõrra koormav, kui puudutatud isikute I ja II krundil asuv tee. Alutaguse vald teatas maakohtule, et uue tee rajamine oli kaalumisel ja alustati toimingutega, kuid Y ja XX vkt 4 kinnistu omanikud ei nõustunud sundvalduse seadmisega. Kohaliku omavalitsuse kohustus on selgitada välja, kas tee kasutamise vastu on avalik huvi. Avalik huvi võib väljenduda planeeringutes väljendatud kavatsustes ala avalikes huvides kasutada (nt üldplaneeringus – Riigikohtu otsus nr 3-3-1-37-04 p 10), kohalike elanike poolt väljendatud soovis ala kasutada (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-87-08 p 19). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on Y, YYT, YY, YX ja XX vkt 4 tee rajamise (kasutamise) vastu avalik huvi ja kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada avalikkusele ka tee kasutamise võimalus. Avalikkuse ligipääsu teele on võimalik tagada eelkõige kahte moodi – esmalt tuleks proovida kokkuleppel kinnistuomanikuga seada kinnistule servituut (või muu piiratud asjaõigus). Kui kinnistuomanikuga kokkuleppele ei jõuta, tuleks seada teele sundvaldus, mis toimub kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel. Ringkonnakohus märgib, et sundvalduse seadmiseks ei ole vajalik kinnistuomaniku nõusolek. Alutaguse vallal on sundvalduse seadmisel kohustus enda kaalutlusi (sh avaliku huvi olemasolu, sundvalduse ulatust ja viisi ja tasu) põhjendada. Nende põhjendustega mittenõustumisel saab kinnistuomanik enda õigusi kõige efektiivsemalt kaitsta halduskohtus sundvalduse seaduse otsust vaidlustades. Juurdepääsutee määramisel kohtu poolt on kestev toime. Arvestades asjas esitatud asjaolusid tuleks Alutaguse vallal jätkata vajadusel sundvalduse seadmise menetluse ja seejärel tee rajamisega ning menetluse osalistel on mõistliku aja möödumisel õigus taotleda praeguse 11 määruse ülevaatamist.

§ 480

lg 1 teise lause kohaselt kohus võib määruse tühistada või seda muuta ka muul juhul, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime ning selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. 20. Maakohus jättis menetluskulud

§ 172

lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

§ 172

lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on kaalutlusehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt Riigikohtu

1. mai 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-165794/201, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsiooni piire ületanud ning puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

§ 171lg 1 alusel solidaarselt puudutatud isikute I ja II kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 12