Obsah (10)

§ 10§ 12§ 20§ 24§ 28§ 11§ 39§ 26§ 2§ 40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 5. veebruar 2025 Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-13373 OÜ

) § 28 lg 1 esimene lause näeb ette, et kui puudutatud isikud on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see

§ 10lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks.

Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega ja tõendid saneerimiskava projekti ning § 20 lõikes 3 nimetatud teate kättetoimetamise kohta. Saneerimisnõustaja esitas kava kohtule kinnitamiseks kohtu määratud tähtpäevaks, 25. novembriks 2024. Saneerimisnõustaja avaldas 1. oktoobril 2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded (AT) saneerimisteate (

§ 12) ja 1.

novembril 2024 saneerimiskava projekti üleskutse teate (

§ 20

lg 3) ning edastas samal päeval puudutatud võlausaldajatele kava projekti ja üleskutse saneerimiskava osas seisukoha võtmiseks. Seisukoha esitamise tähtaeg oli 17. november 2024. Saneerimiskava hääletamine toimus koosolekut pidamata, kahes rühmas (I ja II rühm).

§ 24

lg 4 sätestab, et kui puudutatud isikud on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletasid saneerimiskava poolt puudutatud isikud, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest. Hääletusprotokolli järgi võeti kava mõlemas rühmas võlausaldajate poolt vastu.

§ 28

lg 2 kohaselt kinnitab kohus vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kohus, olles tutvunud saneerimiskava ja nõustaja arvamusega, kuulas vastavalt

§ 28lõikele 4 enne kava kinnitamise otsustamist ära ettevõtja ja nõustaja.

Maakohus tuvastas saneerimisavaldusele ja -kavale lisatud bilansside järgi, et ettevõtja antud laenud perioodil

1. juuli 2024 kuni
2. oktoober 2024 on suurenenud 65 244 eurot 77 senti: seisuga
3. juuli 2024 oli ettevõtja andnud lühiajalist laenu kokku 54 867 eurot 13 senti (3000 + 51 867,13), seisuga
4. oktoober 2024 on ettevõtte antud laenud kokku 120 111 eurot 90 senti (3000 + 72 073,90 + 45 038). Saneerimismenetluse ajal on ettevõtja kolme kuu jooksul andnud laenu Niitsiku Agro OÜ-le 20 206 eurot 77 senti ja Kagu-Agro OÜ-le 45 038 eurot. Nii Niitsiku Agro OÜ (rk 12822405) kui ka Kagu-Agro OÜ (rk 14457140) juhatuse liige ja osanik on Sander Kannel, kes rahvastikuregistri andmetel on Varnelia OÜ juhatuse liikme ja ainuosaniku poeg. Ettevõtja esindaja kinnitas
5. detsembril 2024 Tartu Maakohtus toimunud ärakuulamisel, et Niitsiku Agro OÜ-le andis ettevõtja laenu (väidetavalt ühiselt haritavate) maade ostmiseks ja Kagu-Agro OÜ-le, kuna poja firmal ei jagunud raha. Maakohus tuvastas, et ettevõtja on alates saneerimismenetluse algatamisest teinud tehinguid, mis väljuvad ettevõtja tavapärase majandustegevuse raamest. Eeltoodu on vastuolus saneerimiskavas avaldatuga, et 4 saneerimismenetluse käigus andmete täpsustamisel on varade suurus muutunud laekunud nõuete ja raha osas, mis on tavapärase majandustegevuse osa.

§ 11

lg 1 p 5 kohaselt säilitab ettevõtja saneerimismenetluse algatamisel käsutusõiguse ettevõtja vara üle, kuid peab tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, viivitamata teavitama saneerimisnõustajat. Maakohus järeldas, et ettevõtja ei ole saneerimisnõustajat teavitanud laenu andmisest seotud isikutele. Maksu- ja Tolliameti avaliku võlapäringu andmetel on

1. detsembri
2. a seisuga Niitsiku Agro OÜ-l maksuvõlg 121 029 eurot 10 senti (võla alguskuupäev
3. juuli 2023). Selle asemel, et püüda vähendada võlausaldajate nõudeid, on ettevõtja saneerimismenetluse ajal andnud laenu seotud ja makseraskustes isikutele. Saneerimiskavaga on ette nähtud Kagu-Agro OÜ nõude tasumine pärast II rühma võlausaldajate nõuete rahuldamist. Maakohus leidis, et kui ettevõtja andis kavaga hõlmatud seotud isikule laenu, siis kaldus ta oluliselt kõrvale võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibist. Sisuliselt on Kagu-Agro OÜ saanud tänaseks ettevõtjalt raha rohkem, kui ettevõtja Kagu-Agro OÜ-le kava alusel võlgneb. Saneerimiskavaga ajatatakse võlausaldajate nõuete tasumise tähtaega ja kõrvalnõudeid ei tasuta. Saneerimisnõustaja esitas
4. oktoobril 2024 kohtule taotluse Maksu- ja Tolliameti nõude suuruse kindlaksmääramiseks. Ettevõtja soovis saneerimiskavasse hõlmata Maksu- ja Tolliameti pärast saneerimismenetluse algatamist sissenõutavaks muutunud maksukohustused 67 474 eurot 85 senti. Saneerimisnõustaja leidis, et kuna Varnelia OÜ majandustegevuse jätkamine ja võlausaldajatele võlgnevuste tasumine on saneerimismenetluse ja pankrotimenetluse piirimail ning ei ole välistatud ka ettevõtte pankrot, siis võib Maksu- ja Tolliameti nõude tegelikust võlgnevusest väiksemas ulatuses saneerimiskavasse lisamine tekitada olukorra, kus saneerimismenetlusega taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada. Seega taotles ettevõtja nn jooksvate maksukohustuste ümberkujundamist ja eelistas enda ja lähikondsete huve võlausaldajate huvidele.

§ 39

lg 2 p 3 sätestab, et kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu –

§ 28

lõike 5 kohaselt.

§ 28

lg 5 p 1 alusel võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui

§ 26

alusel esitatud taotlusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et ettevõtja on teinud alates saneerimismenetluse algatamisest tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ja rikkunud

§ 11lg 5 p-s 5 nimetatud teavitamiskohustust, kahjustades võlausaldajate huve.

Maakohus oli seisukohal, et ettevõtja on rikkunud

§ 11

lg 5 p-s 5 sätestatud kohustust ja kahjustanud oluliselt võlausaldajate huve, mistõttu võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata.

§ 28

lg 5 p 11 alusel võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata, kui kaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või ettevõtja elujõulisust tagada. Ettevõtja omakapital oli

1. detsember
2. a seisuga -972 557 eurot, saneerimiskavale lisatud bilansi kohaselt on omakapital -469 413 eurot. Ettevõtja osanikud on äriseadustik (ÄS) §-st 176 tulenevalt, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist, kohustatud otsustama osakapitali vastavusse viimise või esitama pankrotiavalduse. Maakohtu hinnangul viitab negatiivne omakapital ettevõtja püsivale maksejõuetusele. Ettevõtja eesmärk on saneerimise kaudu jätkata kasumlikku majandustegevust. Kohtule esitatud kavast ja selle lisadest ei nähtu, kuidas planeerib ettevõtja omakapitali seaduses sätestatuga vastavusse viia. Äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete (kasumiaruanne) andmetel oli ettevõtja müügitulu
3. aastal 528 914 eurot,
4. aastal 968 716 eurot,
5. aastal 675 000 eurot,
6. aastal 637 847 eurot ja
7. aastal 500 581 eurot. Kavale lisatud finantsprognoos on oluliselt optimistlikum kui viimase viie aasta müügitulemused. Prognoositud müük
8. aastal 940 909 eurot, 980 810 eurot,
9. aastal 987 955 eurot, 2028 aastal 992 894 eurot ja 5
10. aastal 1 037 352 eurot, mis ei ole kooskõlas varasemate aastate tulemustega. Kavas ei ole kirjeldatud, milliste meetmetega ettevõtja peab võimalikuks prognoositud tulemuste saavutamist. Kavast ega ettevõtja esindaja selgitustest ärakuulamisel ei selgunud, millised ümberkorraldusi või muudatusi kavatseb ettevõtja kasutusele võtta

§ 2tähenduses.

Võlgnikul on bilansi andmetel seisuga

1. oktoober 2024 märkimisväärselt suured laenukohustused. Liisingukohustusi kavaga ümber ei kujundata, mis tähendab, et lisaks saneerimiskava maksetele tuleb ettevõtjal leida rahalised vahendid liisingu makseteks ja majandustegevuse jätkamiseks vajalikeks kuludeks. Ettevõtja ei ole selgitanud, kas on kaalutud võimalusi kohustuste vähendamiseks, sh suure hulga liisingulepingute osas. Kohus juhtis
2. detsembri
3. a ärakuulamisel ettevõtja tähelepanu ebatäpsustele bilansis. Bilansi andmetel on seisuga
4. oktoober 2024 ettevõtjal lühiajalised laenukohustused Tartu Mill ees kokku 310 000 eurot. Ettevõtja väitel on tegelik laenukohustus väikesem, kuna osa laenu on tagastatud. Saneerimisnõustaja esitas koos
5. oktoobri 2024 taotlusega kohtule OÜ Varnelia poolt Tartu Mill AS-le väljastatud arve, kokku 252 647 eurot 6 senti. Ettevõtja ei osanud ärakuulamisel selgitada, miks bilanss kajastab tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Saneerimiskava hääletamiseks peab ettevõtja poolt saneerimisnõustajale esitatav informatsioon olema tõene ja kajastama kõiki olulisi asjaolusid. Kohtu hinnangul, olles tutvunud kava ja selle lisadega ning kuulanud ära võlgniku, ei ole võlgniku makseraskused ajutise iseloomuga ega saneerimiskavaga ületatavad. Maakohus jättis

§ 28

lg 5 p-de 1 ja 11 alusel saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas

§ 39lg 2 p 3 alusel saneerimismenetluse ennetähtaegselt.

Maakohus luges

§ 40

lg 4 nõuded täidetuks aruteluga ärakuulamisel ja ettevõtja esindaja nõudega kinnitada saneerimiskava. Pankrotimenetlust ettevõtja ei taotlenud. MÄÄRUSKAEBUS 5. Ettevõtja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kinnitada ettevõtja saneerimiskava. Ettevõtja ei ole teinud tehinguid, mis väljuksid tavapärase majandustegevuse raamidest ega ole püsivalt maksejõuetu. Tegemist on ajutiste makseraskustega käibevahendite nappuse tõttu. Ettevõtja ei ole rikkunud

§ 11

lg 1 p-s 5 nimetatud teavitamiskohustust ega kahjustanud oma tegevusega võlausaldajate huve. Maakohus ei ole tuvastanud nende asjaolude esinemist. Võlausaldajate huve kahjustab hoopis maakohtu määrus. Ettevõtja pankrotimenetluse korral jääksid pandiga tagamata nõuded ilmselt kogu ulatuses rahuldamata. Saneerimismenetluse käigus rahuldatakse põhinõuded 100% ulatuses. Võlausaldajad võtsid saneerimiskava vastu, olid nõus pakutud abinõudega ja said aru, et saneerimismenetlus on parim ja võlausaldajate huve kõige vähem kahjustav lahendus. Ettevõtjale teadaolevalt ei ole ükski võlausaldaja esitanud kohtule

§ 26alusel taotlust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.

On ebaselge, miks kohus otsustas võlausaldajate tahte vastaselt jätta saneerimiskava kinnitamata. Maakohtu määruses välja toodud põhjendustest ja selgitustest ettevõtja tehingute osas ei ole võimalik järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Välja toodud maksete tegemine ei puuduta kuidagi võlausaldajate huvisid, ettevõtjal on endiselt selge plaan ja kavatsus saneerimiskava täita ja selle alusel võlausaldajate nõudeid tasuda. Jääb arusaamatuks, millest on kohus järeldanud, et ettevõtja on andnud saneerimismenetluse ajal laenusid seotud isikutele. Saneerimismenetlus algas

1. septembril
2. Ettevõtja on saneerimismenetluse ajal andnud laenu seotud isikule Niitsiku Agro OÜ-le kahel korral – 6000 eurot
3. oktoobril 2024 ja 5000 eurot
4. novembril
5. Laenude andmist ei saa 6 pidada saneerimismenetlust või võlausaldajate huve kahjustavateks tehinguteks ega tehinguteks, mis väljuks ettevõtja tavapärase majandamise raamest. Ettevõtja ja tema ainuosaniku ja juhatuse liikme poja äriühingud on mõlemad tegutsenud läbi aastate põllumajandussektoris koostöös. Niitsiku Agro OÜ-le kuulub kogu põllumajandustehnika, millega haritakse ka ettevõtjale kuuluvaid maid. Raha maksmise hindamisel tuleb vaadelda kõiki asjaolusid kogumis. Niitsiku Agro OÜ-le raha maksmine ei välju ettevõtja tavalise majandustegevuse raamidest. Asjaolu, et Niitsiku Agro OÜ-l on maksuvõlgnevus, ei ole asjakohane. Niitsiku Agro OÜ on esitanud kohtule avalduse saneerimismenetluse läbiviimiseks. Ettevõtjale jääb arusaamatuks, miks on maakohus lõpetanud saneerimismenetluse olukorras, kus võlausaldajad on saneerimiskava kinnitamise poolt hääletanud ja puuduvad mistahes ettevõtja poolsed rikkumised, mis kahjustaksid võlausaldajate huve. Saneerimiskavast nähtub, et saneerimismenetluse läbi viimata jätmisel peaks ettevõtja tõenäoliselt esitama pankrotiavalduse ning oma majandustegevuse lõpetama. Jääb arusaamatuks, miks on kohtu hinnangul parem lõpetada pika ajalooga põllumajandusettevõtte tegevus ja jätta võlausaldajad oma nõudest ilma. Saneerimismenetluse läbi oleks võimalik täita aja jooksul kõikide võlausaldajate nõuded. Kohtul on võimalus saneerimismenetlus lõpetada ka peale saneerimiskava kinnitamist. Ettevõtja ei ole teinud võlausaldajate huve kahjustavaid tehinguid ja maakohtu määruses toodud tehinguid ei saa lugeda ettevõtja majandustegevuse raamidest väljuvaks. Maakohus on alusetult võtnud ettevõtjalt võimaluse oma majandustegevuse jätkamiseks ja võlausaldajatelt võimaluse oma nõude mingiski osas rahuldatud saamiseks. Peamise maksejõuetuse argumendina on maakohus välja toonud negatiivse omakapitali. Ettevõtja tõi saneerimisavalduses välja käibe ja kasumi suurused aastatel 2019–
6. Ettevõtja on olnud kõikidel aastatel kasumis, välja arvatud
7. aastal. Maakohus on ekslikult märkinud, et ettevõtja omakapital
8. detsembri
9. a seisuga oli -972 557 eurot. Ettevõtja omakapital
10. detsembri
11. a seisuga oli -224 607 eurot 46 senti. Ka asjaolu, et
12. oktoobri
13. a seisuga oli omakapital -469 413 eurot 23 senti, ei anna alust jätta saneerimiskava kinnitamata.
14. a juuli seisuga bilansis toodu ei kajasta ettevõtja tegelikku majanduslikku olukorda. Juuliks on ära müüdud eelmise aasta laojäägid ja varud, kuid kõike maha külvatud vilja/tooteid ei ole veel bilansis käibevaradena arvele võetud.
15. a juuli seisuga bilanssi tuleb võtta kui saneerimisavalduse esitamise aja hetkeseisu kajastavat raamatupidamislikku arvestust. Ettevõtja omakapitali suurus -972 557 eurot oli märgitud
16. a juuli seisuga bilansis.
17. a juuli seisuga bilansis kajastatud suur kahjum ja negatiivne omakapital ei tähenda seda, et ettevõtja oleks püsivalt maksejõuetu. Ettevõtja on koostanud ja esitanud kohtule finantsprognoosid lähtuvalt eelmiste aastate kogemustest ja eeldatavatest saakidest. Ettevõtja on koostanud finantsprognoosi lähtudes ettevõtja plaanidest, senistest kogemustest ja eelduslikest sissetulekutest ja kuludest. Maakohtu väide, et saneerimiskavale lisatud finantsprognoos on oluliselt optimistlikum kui viimase viie aasta müügitulemused, ei anna alust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Ettevõtja prognoosis järgnevatel aastatel müügitulu igal aastal suurusjärgus miljon eurot. Müügitulu
18. aastal oli 968 716 eurot, ehk samas suurusjärgus nagu järgmiste aastate prognoositav tulu. Prognoositud on ka osalist müügitulude tõusu, ajas vilja hind tõuseb. On alust eeldada, et järgnevatel aastatel ettevõtja majanduslik seis paraneb, aga selleks on vajalik saneerimiskava alusel olemasolevate kohustuste ajatamine ja ümber kujundamine. 7 Negatiivne omakapital ei tähenda automaatselt maksejõuetuse situatsiooni ega anna alust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, kuna tegemist on kõigest ühe finantsnäitajaga. Maakohus ei ole võlausaldajate huvide kahjustamise küsimust üldse hinnanud. Võlausaldajate huvid ei ole tehingutega kahjustada saanud. Pankrotimenetluse korral oleksid võlausaldajate huvid vähem kaitstud kui saneerimismenetluse korral. Võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud. Maakohus on omaalgatuslikult ja alusetult jätnud saneerimiskava kinnitamata. SANEERIMISNÕUSTAJA SEISUKOHT
19. Maakohus viitas põhjendatult, et nii Niitsiku Agro OÜ kui ka Kagu-Agro OÜ juhatuse liige ja osanik on Sander Kannel, kes rahvastikuregistri andmetel on Varnelia OÜ juhatuse liikme ja ainuosaniku poeg. Maakohus leidis põhjendatult, et võlausaldajate huve on kahjustatud. Maakohus leidis põhjendatult, et Kagu-Agro OÜ on saanud ettevõtjalt raha rohkem, kui ettevõtja Kagu-Agro OÜ-le kava alusel võlgneb. Ettevõtja oleks pidanud saama aru, et taoline ettevõtja tegevus on võlausaldajate huvisid otseselt kahjustav. Saneerimismenetluse alguses nägi saneerimisnõustaja saneerimise läbiviimiseks perspektiivi ja Maksu- ja Tolliameti nõude tegelikust võlgnevusest väiksemas ulatuses saneerimiskavasse lisamine oleks võinud tekitada olukorra, kus saneerimismenetlusega taotletavat eesmärki polnuks võimalik saavutada. Käesolevaks ajaks on ilmnenud, et ettevõtja andis nn jooksvate maksukohustuste ümberkujundamisega samaaegselt oma rahalisi vahendeid lähikondsele. Selline tegevus ei saa saneerimismenetluse eesmärki ja saneerimisseaduses sätestatud piiranguid arvestades olla mõistlik ja seaduslik. Ettevõtja on suhteliselt pikka aega tegutsenud põllumajanduse valdkonnas. Tegemist on valdkonnaga, mis on äärmiselt keeruline muutliku ja prognoosimatu ilmastiku tõttu. Olukorras, kus põllumajandusettevõte tegutseb pikemat aega kahjumiga ning rajab oma tegevuse edasise perspektiivi peamiselt lootustele, et põllumajanduslik olukord ja tulem muutub tema jaoks järgnevatel aastatel oluliselt paremaks, ei anna need võimalikud riskid ja taoline lootus realistlikku perspektiivi. Antud olukorras on mõistlik, et kahjumlik tegevus lõpetatakse ja ettevõtja esitab pankrotiavalduse. Kõiki asjaolusid arvestades ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja elujõulisuse tagamiseks ning ei ole võimalik ettevõtja maksejõuetust ära hoida. Seda toetab asjaolu, et ettevõtjal on märkimisväärselt suured laenukohustused. Liisingukohustusi kavaga ümber ei kujundata, mis tähendab, et saneerimiskava maksetele lisaks tuleb ettevõtjal leida raha liisingumakseteks ja majandustegevuse jätkamiseks vajalikeks kuludeks. Ettevõtja on ettevõttega seotud laenukohustuste tagamiseks pantinud ka isikliku vara, kuid ka see asjaolu ei anna kindlust, et saneerimiskava on võimalik edukalt täita. Eelviidatud asjaolusid arvestades on saneerimisnõustaja makseraskused on käesoleval ajal alalise iseloomuga. arvamusel, et võlgniku RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 21). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
21. Ringkonnakohus märgib, et kohus võib

§ 28

lg-s 5 sätestatud asjaolude ilmnemisel jätta vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata ka olukorras, kus enamik võlausaldajatest on saneerimiskavaga nõus ja ükski saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja ei esita kohtule 8

§ 26alusel taotlust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.

Kohus peab kaitsma ka nende võlausaldajate huvisid, kes ei olnud saneerimisavaldusega nõus, samuti tsiviilkäibes osalevaid kolmandaid isikuid. 9. Kohus võib jätta

§ 28

lg 5 p 1 alusel saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui ettevõtja on teinud alates saneerimismenetluse algatamisest tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ja rikkunud

§ 11

lg 1 p-s 5 nimetatud teavitamiskohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on praegusel juhul jätnud põhjendatult saneerimiskava kinnitamata sh põhjusel, et ettevõtja on teinud alates saneerimismenetluse algatamisest tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ja rikkunud

§ 11

lg 5 p-s 5 nimetatud teavitamiskohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Maakohtu määruse p-st 10 nähtub, et maakohus on saneerimisavaldusele ja -kavale lisatud bilansside järgi tuvastanud, et ettevõtja antud laenud perioodil

1. juuli 2024 kuni
2. oktoober 2024 on suurenenud 65 244 eurot 77 senti. Seejärel on maakohus märkinud, et ettevõtja on saneerimismenetluse ajal kolme kuu jooksul andnud laenu seotud isikutele Niitsiku Agro OÜ-le 20 206 eurot 77 senti ja Kagu-Agro OÜ-le 45 038 eurot. Maakohus algatas saneerimismenetluse
3. septembri
4. a määrusega. Ringkonnakohus nõustub iseenesest küll määruskaebuse seisukohaga, mille kohaselt jääb arusaamatuks, millest maakohus on järeldanud, et need laenud seotud isikutele on antud saneerimismenetluse ajal, kuid see ei anna alust maakohtu lõppjärelduste muutmiseks. Määruskaebuse kohaselt on ettevõtja pärast saneerimismenetluse algatamist andnud seotud isikule Niitsiku Agro OÜ-le laenu kahel korral: 6000 eurot
5. oktoobril 2024 ja 5000 eurot
6. novembril
7. Ringkonnakohus ei nõustu ettevõtja seisukohaga, mille kohaselt ei välju eelnimetatud tehingud ettevõtja tavapärase majandustegevuse raamidest. Ettevõtja tegutseb taimekasvatuse valdkonnas. Määruskaebuses toodud põhjendused ei anna alust lugeda seotud isikule laenu andmist ettevõtja tavapäraseks majandustegevuseks. Maakohus on õigesti leidnud, et laenude andmisest seotud isikutele saneerimismenetluse ajal oleks ettevõtja pidanud saneerimisnõustajat teavitama. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt maakohus ei ole võlausaldajate huvide kahjustamist üldse hinnanud. Ringkonnakohus leiab, et menetluses kogutud teabe põhjal saab asuda seisukohale, et laenude andmisega on võlausaldajate huvisid kahjustatud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt oleks pidanud kohus laenulepinguid hindama muude tehingutega kogumis. Ettevõtja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust selle kohta, miks on antud seotud äriühingule laenu, mitte ei ole sõlmitud majandustegevuse jätkamiseks vajalikke tehinguid (nt seadmete kasutamisega seotud lepinguid). Maakohus on põhjendatult viidanud ka Niitsiku Agro OÜ maksuvõlgnevusele. Määruskaebuse kohaselt on Niitsiku Agro OÜ esitanud kohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks, mis kinnitab seda, et ettevõtja on andnud laenu makseraskustes äriühingule.
8. Kohus võib jätta

§ 28

lg 5 p 11 alusel saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida ja ettevõtja elujõulisust tagada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata, kuna saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida ja ettevõtja elujõulisust tagada. 9 Ringkonnakohus nõustub iseenesest määruskaebuse väitega, mille kohaselt on maakohus ekslikult märkinud omakapitali suuruseks

1. detsembri
2. a seisuga -972 557 eurot. Avaldusele lisatud
3. a majandusaasta aruande kohaselt oli aruandeaasta kahjum 972 557 eurot; omakapital
4. detsembri
5. a seisuga ei olnud mitte -972 557 eurot, vaid -224 608 eurot (dtl 24). Eelnevalt viidatud eksimus maakohtu määruses ei anna aga alust jõuda ettevõtja püsiva maksejõuetuse osas maakohtust erinevale järeldusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, nagu maakohus oleks peamise maksejõuetuse argumendina välja toonud negatiivse omakapitali. Maakohus märkis määruse p-s 15, et negatiivne omakapital viitab antud olukorras püsivale maksejõuetusele. Maakohus märkis sealjuures, et saneerimiskavast ja selle lisadest ei nähtu, kuidas planeerib ettevõtja omakapitali seaduses sätestatuga vastavusse viia. Leides, et võlgniku makseraskused ei ole ajutise iseloomuga ja saneerimiskavaga ületatavad, tõi maakohus välja, et saneerimiskavale lisatud finantsprognoos on oluliselt optimistlikum kui viimase viie aasta müügitulud ning et saneerimiskavas ei ole kirjeldatud, milliste meetmetega ettevõtja peab võimalikuks prognoositud tulemust saavutada. Ühtlasi viitas maakohus ettevõtja suurtele laenukohustustele, samuti liisingukohustustele, mida kavaga ümber ei kujundata. Määruskaebuses on välja toodud, et
6. aastal oli ettevõtja müügitulu 968 716 eurot, ehk samas suurusjärgus nagu järgmiste aastate prognoositav tulu. Ettevõtja märgib, et on prognoosinud ka osalist viljahindade tõusu. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et viimase viie aasta müügitulude põhjal ei ole prognoositav müügitulu realistlik. Kavale lisatud finantsprognoos põhineb ühe aasta müügitulul, mis on eelnevate ja järgneva aasta müügitulust oluliselt kõrgem. Arusaamatuks jääb, milliste konkreetsete asjaolude põhjal saab prognoositud suuruses tulu eeldada. Saneerimiskava kohaselt peab ettevõtja tegema I rühma võlausaldajatele viie aasta jooksul väljamakseid kokku 1 105 926 eurot 88 senti, s.o ca 221 185 eurot aastas. Esitatud ajaolude põhjal on varasema viie aasta jooksul ainult
7. aastal olnud ettevõtja kasum piisav selleks, et nimetatud suuruses väljamakseid teha. Ka saneerimisnõustaja on määruskaebuse kohta esitatud seisukohas leidnud, et ettevõtja makseraskused on alalise iseloomuga ning ei ole saneerimismenetlusega ületatavad.
8. Menetlusosaliste ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 10