ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 2.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (
3.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. MTA on maksumenetluses praeguseks kogutud teabe alusel seisukohal, et XXX on teadlikult deklareerinud valeandmeid, mille tulemusena on vähem deklareeritud ja tasutud käibemaksu 119 262,41 eurot ja tulumaksu 113,51 eurot. Teadliku maksude väärarvestuse korral saab pidada põhjendatuks järeldust, et XXX ei soovi vastavat maksukohustust tasuda ka tagantjärele maksumenetluse lõppemise järgselt. Seega saab pidada põhjendatuks maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Kohtu hinnangul on seega täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. 7. MTA taotleb kohtult luba täitmist tagava toiminguga
lg 1 alusel hüpoteegi seadmist XXX korteriomanditele Xxxxx xx x, x/x-x ja x-x/x, Xxxxxxxxxx linn. Kohtu hinnangul saab sellist täitetoimingu valikut pidada põhjendatuks. XXX-l puudub teadaolevalt muu registervara, väärtpaberid ja väärtpaberikontod ning muud varalised õigused. Hüpoteekide seadmine ei takista ühtlasi korteriomandite kasutamist ega äriühingu majandustegevust. MTA on esile toonud, et kinnisvaraportaali kv.ee andmetel on KuresXxxxx linnas korterite müügi viimase 12 kuu keskmine ruutmeetri hind 2313 eurot 3. Seda aluseks võttes on kõnealuste koretriomandite (Xxxxx xx x x/x-x (27,2 m 2) ja x-x/x (28,1 m2)) truväärtus kokku ca 127 909 eurot. Vastav summa ületab iseenesest MTA poolt potentsiaalselt määratavat maksusummat, samas ei kata eelduslikult täies ulatuses MTA nõuet, kui arvestades ka võimalike sundtäitmise kuludega (hinnanguliselt 14 469 eurot 4). MTA on ühtlasi esile toonud, et kõnelaused korteriomandid (ja ka muud XXX omandis olevat korteriomandid) on juba koormatud hüpoteekidega ning maksuhalduri kasuks seatavad hüpoteegid saavad olla järjekorras teisel kohal. Tänase seisuga ei ole küll teada, millised on esimese järjekohaga hüpoteekidega seotud reaalsed nõuded XXX vastu, kuid tõenäoliseks saab pidada, et mingis summas need jätkuvalt eksisteerivad. Seega saab kohtu hinnangul kahele XXX korteriomandile teise järjekoha hüpoteekide seadmist MTA (Eesti Vabariigi) kasuks pidada põhjendatuks. 2 MTA 21.112024 loataotluse lisad 2-25 MTA 21.112024 loataotluse lisa 30 4 Vt MTA 21.112024 loataotluse p 4 (lk 10) 3 3
1 lg 3 kohaselt lõpetab MTA XXX vastu suunatud täitetoimingud kahe tööpäeva jooksul kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui XXX on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. MTA taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui XXX esitab
lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise summas 119 375,92 eurot, millele võivad asendustagatise korral lisanduda sundtäitmise kulud (hinnanguliselt 14 469 eurot). 9. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus MTA taotluse osaliselt ning annab HKMS § 264 lg 1,
lg 1 p 2 ja § 1361 lg 1 alusel MTA-le loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks XXX omandis olevale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxxx (Xxxxx maakond, Xxxxxmaa vald, Xxxxxxxxxx xxxx, Xxxx xx x, eluruum nr x/x-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.