← Eesti

1-24-705/25

Obsah (16)§ 209§ 200§ 121§ 64§ 65§ 68§ 74§ 75§ 78§ 16§ 213§ 56§ 57§ 58§ 274§ 199

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 28. mai 2024. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-705 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Mer

§ 209

lg 2 p 1,

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi ja Kadi Kankar süüdistuses

§ 121

lg 2 p 1,

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi Prokurör Külli Saks Süüdistatav Gregor Sonnenberg, isikukood: 38512256545; XXX; emakeel: XXX; hetkel asub vahistatuna Tartu vanglas; XXX; XXX; kriminaalkorras karistatud korduvalt. Kahtlustatavana peeti kinni 19.10.

  1. a. Tõkend – vahistamine. Kaitsja Robert Sprengk Süüdistatav Kadi Kankar, ik. 49802042786; XXX; elukoht: XXX; emakeel: XXX; XXX; XXX, XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Margo Normann RESOLUTSIOON KrMS § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, §-de 311-313 alusel kohus otsustas:
  2. Süüdi tunnistada Gregor Sonnenberg

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 4 aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Gregor Sonnenberg

§ 209

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Gregor Sonnenbergile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Gregor Sonnenbergile mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 1 aasta ja 8 kuu vangistuse võrra ning mõista Gregor Sonnenbergile karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 08.05.2023.

a otsusega nr 1-23-1211 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuu ja 10 päeva vangistuse võrra, mõistes Gregor Sonnenbergile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 9 kuud ja 10 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes 4 aasta 9 kuu ja 10 päeva vangistuse kandmise algust Gregor Sonnenbergi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 19.10.

  1. Tõkend – vahistamine – jätta Gregor Sonnenbergi suhtes muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  2. Süüdi tunnistada Kadi Kankar

§ 121lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Kadi Kankar

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Kadi Kankarile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Kadi Kankarile mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 1 aasta ja 4 kuu vangistuse võrra ning mõista Kadi Kankarile karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta 2 aastat ja 8 kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Kadi Kankar ei pane 4 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata Kadi Kankar katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, 2 kontrollnõudeid kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

  1. KrMS § 381 lg 1 p 1, § 310 lg 1 ning VÕS §-de 127 lg 1, 128, 136, 137, 1043, 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi täielikult ja välja mõista Gregor Sonnenbergilt ja Kadi Kankarilt solidaarselt 719,50 eurot M. H. (arveldusarvele nr XXX Swedbank AS) kasuks. KrMS § 381 lg 1 p 1, § 310 lg 1 ja VÕS §-de 127, 128, 136, 1043, 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu tsiviilhagi täielikult ja välja mõista Gregor Sonnenbergilt 380 eurot E. T. (arveldusarvele nr XXX Paysera) kasuks.
  2. Jätta rahuldamata Gregor Sonnenbergi kaitsja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vahistamisega.
  3. Menetluskulu: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta G. Sonnenbergi menetluskuludest pool, ekspertiisikulust 105 eurot, kaitsjatasust 93,60 eurot ning sundrahast 1025 eurot, riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Gregor Sonnenbergilt välja menetluskuluna riigieelarvesse ekspertiisikulu 105 eurot, kaitsjatasu 93,60 eurot ning sundraha 1025 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 1223,60 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS, märkides ära viitenumbri 99924700015796 ning selgituse “Gregor Sonnenberg, otsus nr 1-24-705, menetluskulud“. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta K. Kankari ekspertiisikulust 180 eurot, kaitsjatasust 420,74 eurot ja sundrahast 1366 eurot, riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Kadi Kankarilt välja menetluskuluna riigieelarvesse ekspertiisikulu 91 eurot, kaitsjatasu 210 eurot ja sundraha 684 eurot KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et Kadi Kankaril on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 985 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 82,08 eurot ja viimasel
  4. kuul 82,12 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99924700015819 ning selgituse “Kadi Kankar, otsus nr 1-24-705, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse 3 läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  5. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde selle juures asuv DVD-plaat ja DVD-R plaat, millistele on salvestatud Häirekeskusesse tehtud kõned, politseipatrulli vormikaamera videosalvestus, AS SEB Pank edastatud fotod ning Maxima ja Euroapteegi videosalvestused. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel kannatanule M. H. Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas (Riia 132, Tartu) hoiul olev nuga.
  6. Kannatanu M. H. (ik. XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Kadi Kankari ja Gregor Sonnenbergi vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Teavitust Gregor Sonnenbergi vahistamisest, vahi alt vabastamise, ennetähtaegse vabastamise ja kinnipidamisasutusest põgenemise kohta soovib KrMS § 38 lg 5 alusel ka kannatanu E. T. (ik. XXX, e-post: XXX) Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 3 p 2 kohaselt ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
  7. Süüdistus Gregor Sonnenbergi (Sonnenberg) ja Kadi Kankarit (Kadi Kankar) süüdistatakse selles, et nemad, tegutsedes ühisel kokkuleppel ja kooskõlastatult, 05.10.2023 kella 11:30 paiku Tartu linnas XXX asuvas korteris võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda kasutades ära kannatanu M. H. Swedbank pangakaardi, soovides saada sularahana enda valdusesse M. H. pangakontol olevat raha. Selleks ütles Kadi Kankar M. H. korteris olles M. H.: „Anna oma pangakaart“. Seejärel ütles Gregor Sonnenberg järgnevalt: „Anna koodid ka“. Kannatanu vastas Kadi Kankarile ja Gregor Sonnenbergile: „Mina teile koode ei anna.“. Edasi võttis Gregor Sonnenberg korteris kummuti peal asetsenud pussnoa ning väänas kannatanu parema käe seljataha voodi peale. Järgnevalt pani Gregor Sonnenberg pussnoa kannatanu parema käe sõrmede peale ning ütles samal ajal: „Nüüd hakkame sõrmi lõikuma“. Pussnoa hoidmisel sõrmedel tekkisid kannatanu kahele parema käe sõrmele lõikehaavad ning kannatanu tundis hirmu enda elu ja tervise pärast. Samal hetkel Kadi Kankar võttis korteris aknalaual asetsenud kannatanu rahakoti ning võttis rahakotist välja Swedbank pangakaardi koos paberiga, kus oli kirjas kannatanu Swedbank pangakaardi PIN-kood. Lõpuks Gregor Sonnenberg lasi kannatanu käe lahti, viskas käes oleva noa voodi peale ning lahkus koos Kadi Kankariga korterist. Seejärel ühe jätkuva teona võtsid Gregor Sonnenberg koos Kadi Kankariga grupis ühiselt ja kooskõlastatult võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 05.10.2023 kella 12.27 ajal aadressil Tartu linn Võru tn 55f SEB sularahaautomaadist M. H. Swedbank arvelduskontolt nr XXX välja sularaha 700 eurot (millele lisandus teenustasu 19,50 eurot), mida kasutasid enda huvides. Sellise tegevusega tekitasid Kadi Kankar ja Gregor Sonnenberg 4 kannatanule kokku kahju 719,50 eurot. Sellega pani Gregor Sonnenberg toime

§ 200

lg 2 p 7, 8 alusel kvalifitseeritava kuriteo ehk võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, isikute grupi poolt ja relvana kasutatava eseme abil ning sellega ähvardades. Sellega pani Kadi Kankar toime

§ 200

lg 2 p 7, 8 alusel kvalifitseeritava kuriteo ehk võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, isikute grupi poolt ja relvana kasutatava eseme abil ning sellega ähvardades. Lisaks süüdistatakse Gregor Sonnenbergi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil E. T. sellega, et Facebook Messengeri vestluses lubas muretseda E. T. Rootsi Kuningriigi juhtimisõigust tõendava dokumendi (juhiloa). Vastavalt kokkuleppele kandis E. T. 06.09.2023 230.00 eurot ning 06.10.2023 150.00 eurot ehk kokku summas 380.00 eurot Gregor Sonnenbergi arvelduskontole XXX. Gregor Sonnenbergil puudus kavatsus lepingutingimusi täita. Sellega pani Gregor Sonnenberg toime

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Kadi Kankarit (Kankar) süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 01.02.2023 kell 19 kuni 02.02.2023 kell 00.15 Põlva maakonnas Kanepi vallas XXX korteris nr 4 ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkinud omavahelises tülis viskas korteri köögis Y. K. poolenisti täidetud purgiga ühel korral näkku vastu nina ja mõni aeg hiljem lõi korteri elutoas Y. K. ühel korral puuhaluga pähe vastu vasakut otsmikku, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanule Y. K. füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o kiiruluu murru vasakul, ninaluude kinnised murrud ja nina pehmete kudede turse, põrutuskolde peaaju vasakus otsmikusagaras, nahaaluse verevalumi ja pehme koe turse otsmikul vasakul, verevalumi vasakul silmavalgel, nahaalused verevalumid silmade laugudel ja silmade ümber, ninajuurel, parema õlavarre sirutuspinnal, vasaku õlavarre sirutus- ja painutuspinnal ning nahamarrastused nina all ja huultel. Sellega pani Kadi Kankar toime

§ 121

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk teise inimese tervise kahjustamise, mis kestab vähemalt neli nädalat. 2. Prokurör pidas G. Sonnenbergile ja K. Kankarile esitatud süüdistusi tõendatuks. Ta palus G. Sonnenbergi

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi süüdi tunnistada, karistades teda 4-aastase vangistusega, ja

§ 209

lg 2 p 1 järgi, karistades teda 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 5-aastane vangistus, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 08.05.2023.

a otsusega mõistetud ärakandmata 1 aasta 5 kuu ja 10 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 9 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada G. Sonnenbergi kinnipidamisest 19.10.2023. Ühtlasi palus prokurör süüdi tunnistada K. Kankari

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi, karistades teda 3 aasta ja 6-kuulise vangistusega, ja

§ 121

lg 2 p 1 järgi, karistades teda 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Seda karistust vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 74alusel vabastada K.

Kankar karistuse kandmiselt 4aastase katseajaga, määrates talle lisakohustuseks

§ 75lg 2 p 8 alusel sotsiaalprogrammi läbimise.

Kannatanute tsiviilhagid tuleks rahuldada, mõistes M. H. tekitatud kahju solidaarselt välja mõlemalt süüdistatavalt. G. Sonnenbergile vahistamisega tekitatud kahju hüvitamise taotlus tuleks süüdimõistva kohtuotsuse korral jätta rahuldamata. 5

  1. Süüdistatav G. Sonnenbergi kaitsja hinnangul on süüdistus põhjendamatu. Ei pangakaardi ega PIN-koodide saamiseks polnud vägivalla kasutamine vajalik ning selle kasutamine pole tõendatud. Kannatanu oli 05.10.2023 hommikul raskes alkoholijoobes, ei mäletanud toimunut täpselt ja mõtles vägivalla kasutamise välja. Kannatanu võis sõrmedele saada vigastused teisel viisil või tekitas need keegi teine. G. Sonnenbergi poolt E. T. juhilubade lubamine pole tõendatud. Tõendatud on laenusuhe. G. Sonnenberg on nõus hüvitama M. H. 350 eurot, kuid ei tunnista röövimist. G. Sonnenberg tunnistab, et tal on E. T. ees laenuvõlgnevus, kuid mitte kelmust. Õigeksmõistva otsuse puhul tuleb jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. G. Sonnenbergile tuleb maksta hüvitist vahi all oldud päevade eest.
  2. Süüdistatav K. Kankari kaitsja arvates puudus K. Kankaril PIN-koodide võtmiseks vajadus, kuna kannatanu oli tal palunud hommikul tuua 150 eurot, andes selleks PIN-koodid. Kannatanu oli ebaadekvaatses seisus ja teda on põhjendamatu pidada tõepäraste ütluste andjaks. Sõrmedel olnud triipude näol tegemist vanade vigastustega. K. Kankar tuleks röövimises õigeks mõista. Kehalist väärkohtlemist K. Kankar tunnistab ja teda tuleks õiglaselt karistada. Kaitsja palub K. Kankarile alkoholikeeldu mitte panna.
  3. Süüdistatavale G. Sonnenbergile on süüdistus arusaadav. Ta tunnistab M. H. raha võtmist, kuid mitte vägivalla kasutamist. Kelmuses tunnistab sündmuse toimumist, kuid see ei olnud kuritegu, vaid neil oli E. T. võlasuhe. Ta võtab E. T. tsiviilhagi õigeks. M. H. tsiviilhagi võtab õigeks pooles ulatuses, kuna see raha ei jäänud talle.
  4. Süüdistatavale K. Kankarile on süüdistus arusaadav. Ta lõi Y. K.. Ta võttis koos G. Sonnenbergiga pangaautomaadist raha välja, aga vägivalda polnud. M. H. tsiviilhagi võtab ta õigeks pooles ulatuses. KOHTU SEISUKOHT
  5. Kohus hindab otsuses G. Sonnenbergi ja K. Kankari röövimise süüdistust (I), G. Sonnenbergi kelmuse süüdistust (II) ja K. Kankari kehalise väärkohtlemise süüdistust (III). Seejärel mõistab kohus süüdistatavatele karistuse, lahendab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse (IV), võtab seisukoha tsiviilhagide (V), menetluskulude hüvitamise (VI) ning asitõendite ja kannatanu teavitamise osas (VII). (I) 8.

§ 200

lg 2 p 7, 8 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ning relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades.

  1. Sarnaselt kohtulikul arutamisel avaldatuga andis G. Sonnenberg kohtueelses menetluses röövi toimepanemist eitavaid ütlusi (I kd, tl 152-155). Tema sõnul küsis S. K. 05.10.2023 M. üüriraha, hoides samal ajal käes nuga. Ta ei tea, kas S. noaga M. vigastas. Lisaks peksis S. M. koos K. Kankariga. Kadi võttis aknalaualt M. rahakotist pangakaardi. Selle PIN-koode küsisid M. S. ja tema ise. Ta arvas, PIN-koodide saamisel lõpetavad tüdrukud M. peksmise. Koode küsides ta M. ei ähvardanud. Kadi leidis M. rahakotist ka paberitüki koodidega ja M. ütles, milline on pangakaardi oma. Ta läks koos Kadiga, M. ja S. jäid korterisse, Sõbrakeskusesse. Kadi tahtis raha välja võtta ja andis selleks talle pangakaardi, öeldes, et ta võtaks kõik raha välja. Ta võttis kaardilt 700 eurot. Raha andis Kadile, kes pidi 6 andma 150 eurot S.. Kadi viskas pangakaardi ära, kuid selle ajani Kadi sellega üksi olles ei maksnud. Teistkordsel ülekuulamisel (I kd, tl 192-194) jäi G. Sonnenberg oma varasemate ütluste juurde, täpsustades, et S. käskis Kadil M. üürivõla tõttu võtta välja 700 eurot.
  2. Kohus on seisukohal, et G. Sonnenbergi süüd eitavad ütlused on lükatud ümber teiste kohtu käsutuses olevate tõendite kogumiga, sh kaassüüdistatava K. Kankari ütlustega. Kohtu hinnangul kinnitab tõendikogum G. Sonnenbergile ja K. Kankarile röövimises esitatud süüdistust.
  3. 06.10.2023 kella 01:00:55 ja 01:07:55 ajal helistati häirekeskusesse (I kd, tl 69-70). Mõlema kõne sisuks on, et kannatanut, kes elab XXX, on pekstud ja võetud ära pangakaart. Löömine toimus hommikul. Teise kõne kohaselt on kannatanuks M. H., kellele peksja tuttav ei olnud, olid mingid vennad. Ühe tema korterisse tulnud isiku nimi oli Kadi Kankar.
  4. Häirekeskusesse tehtud kõnede sisuga, et kodus viibinud M. H. võeti ära pangakaart, on kooskõlas ka kannatanu ütlused (I kd, tl 72-75). M. H. sõnul tuli 05.10.2023 kella 11.30 paiku tema koju K. Kankar koos tundmatu meesterahvaga. Kadi ütles talle „anna oma pangakaart“. Meesterahvas, kes oli üpris agressiivne, ütles „anna koodid ka“. Tema ütles „mina teile koode ei anna“. Meesterahvas võttis kummutilt pussnoa ja väänas tema parema käe selja taha voodile. Meesterahvas pani pussnoa talle sõrmedele ja ütles „nüüd hakkame sõrmi lõikuma“. Ta tundis hirmu oma elu ja tervise pärast. Ta tundis ka nuga oma parema käe sõrmedel ja talle tekkisid noast lõikehaavad parema käe sõrmedele. Kuna emotsioon ja kõik oli üleval, ei tea, kas valu tundis. Kadi leidis tema rahakoti, kust võttis pangakaardi ja väikese paberi koodidega. Siis nad lahkusid korterist. Ta rääkis juhtunust ka tema juurde tulnud T.. Tema pangakaardilt on 05.10.2023 välja võetud sularaha 700 eurot (teenustasu 19,50 eurot) ning teostatud makseid.
  5. Teisel ülekuulamisel (I kd, tl 83-86) täpsustas M. H., et elab XXX, Tartu. Siinkohal nendib kohus, et teisel ülekuulamisel on kannatanu kirjeldatud sündmuste kulg mõnevõrra teistsugune, samas on kannatanu kirjeldus, kuidas K. Kankar ja G. Sonnenberg tema pangakaarti ja selle PIN-koode küsisid, samasisuline esimesel ülekuulamisel kirjeldatuga. Lisaks kinnitas M. H. teisel ülekuulamisel, et ütles K. Kankarile oma pangakaardi PIN-koodi, kuna tundis hirmu oma elu pärast ja mõtles, et ükskõik see raha. Ta kartis, et mees lõikabki ta sõrmed maha. Kuigi tema kaardiga on ka enne ähvardamist makseid tehtud, soovib ta vaid loata kaardilt välja võetud 700 euro (teenustasu 19,50 eurot) hüvitamist.
  6. Siinkohal märgib kohus, et M. H. kirjeldus sündmuste kulgemise osas võib olla mõnevõrra erinev tulenevalt asjaolust, et ta oli tarvitanud alkoholi. Korteris alkoholi tarvitamist on kinnitanud nii mõlemad süüdistatavad (I kd, tl 128-130, 152-155) kui ka tunnistaja S. K. (I kd, tl 92-93). Ka tunnistaja T. K. sõnul oli M. H. tema korterisse jõudes ebaadekvaatne, sest oli väga purjus (I kd, tl 87-88). Sellest hoolimata, nagu kohus juba nentis, on tema kirjeldus ütlustes K. Kankari ja G. Sonnenbergi tegevuse osas samasisuline.
  7. 10.10.
  8. a ülekuulamise käigus tehti M. H. ka fotod (I kd, tl 76-79) ja neilt on näha M. H. parema käe kahel sõrmel suuremad lõikehaavad ning näovigastused. Viimaste osas selgitas M. H., et need ei ole K. Kankari ja võõra meesterahvaga seotud (I kd, tl 75 all).
  9. M. H. 10.10.
  10. a ülekuulamise lisaks olevalt Swedbank AS väljavõttelt (I kd, tl 81) nähtub M. H. ütlusi kinnitavalt, et 05.10.2023 on teostatud väikesemates summades makseid kui ka võeti sularahaautomaadist välja 700 eurot (teenustasu 19,50 eurot). 700 euro väljavõttu 7 M. H. pangakontolt kinnitab ka AS SEB Pank vastus (I kd, tl 103-104), mille kohaselt toimus see 05.10.2023 kell 12:
  11. Samuti, kuigi selles vaidlust ei ole, kinnitab menetleja õiend koos fotodega (I kd, tl 105-108), et sularaha võttis pangaautomaadist välja G. Sonnenberg. K. Kankar seisis kõrval.
  12. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka tunnistajate T. K. (I kd, tl 87-88) ja S. K. ütlused (I kd, tl 92-93). T. K. sõnul rääkis M. H. 05.10.2023 pärastlõunal talle, kuidas K. Kankar tuli mingi mehega tema korterisse. Tema sai aru, et M. andis pangakaardi Kadile ja Kadiga kaasas olnud tüüp nõudis M. PIN-koode, pannes talle noa näppudele. Hiljem rääkis M. talle, et tema pangakontolt olevat 700 eurot välja võetud. Ta mäletab, et Kadi käis kiilaka meesterahvaga tema juures külas. See võis olla ka see meesterahvas, kellega Kadi M. juures käis. S. K. sõnul oli ta M. 05.10.2023 M. korteris, kui sinna tuli K. Kankar koos kiilaspäise noormehega. Mingi hetk ta lahkus korterist ja korterisse jäi M., K. Kankar ja kiilaspäine noormees. Ta ei näinud, et Kadi oleks M. pangakaardi võtnud ning ta ei ole kunagi näinud, et M. oleks kellelegi varem pangakaardi andud, et keegi poest alkoholi tooks. Ta ei saa seda aga välistada.
  13. Kuigi selles vaidlust ei ole, kinnitavad lisaks eelnevale G. Sonnenbergi M. H. korteris viibimist ka äratundmiseks esitamise protokollid (I kd, tl 89-91, 94-96). Neist nähtuvalt tundis T. K. G. Sonnenbergis ära isiku, kes on Kadiga tema korteris viibinud. S. K. tundis G. Sonnenbergis ära aga isiku, kes oli korteris koos K. Kankariga.
  14. M. H. andis enda ülekuulamisel (I kd, tl 72-79) menetlejale üle pussnoa. Sellelt noalt ja noa tupelt võeti DNA proovid (I kd, tl 112-116). Võetud proovide osas viidi läbi ekspertiis (I kd, tl 118-120). Ekspertiisiaktis nr 23E-GE1066 (I kd, tl 122-127) sedastatud kohaselt võetud proovidest K. Kankari, G. Sonnenbergi ega S. K. DNA-d ei leitud.
  15. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, kinnitavad ka K. Kankari ütlused G. Sonnenbergile ja talle süüksarvatud röövimise toimepanemist. Tema esimesest ülekuulamisest (I kd, tl 128130) nähtub, et ta võttis M. rahakotist pangakaardi koos paberitükil olevate PIN-koodidega, et poes käia. M. ta seejuures ei ähvardanud. Nähtub seegi, et K. Kankar ei mäleta G. Sonnenbergi tegevust M. H. korteris, sh ei noaga ähvardamist ega noa näppudele panemist ega ka sularahaautomaadist raha välja võtmist. Teistkordselt ülekuulamisel (I kd, tl 137-140) andis K. Kankar aga ütlusi, kuidas nad otsustasid G. Sonnenbergiga ühiselt ja kooskõlastatult M. H. pangakaardi ära võtta, kuna seal oli raha. Tema sõnul sai ta rahakotist ka pangakaardi PIN-koodid. Kas G. Sonnenberg M. pangakaardi koode küsis või teda noaga ähvardas, ta ei mäleta. Seda pole talle rääkinud ka G. Sonnenberg ise. Nad läksid G. Sonnenbergiga Võru tn 55F, Tartu sularahaautomaadi juurde. Seal andis ta Gregorile M. pangakaardi koos koodidega, Gregor võttis raha välja. Raha kasutasid nad Gregoriga ühiselt.
  16. Kohus on seisukohal, et süüdistatav K. Kankar on toimunut oma ütlustes kirjeldanud nii, nagu tal see meeles on. K. Kankari mälupilt toimunust võib kohtu hinnangul olla lünklik, sest tal esineb XXX ning tarvitatavad ravimid ei sobi koos alkoholiga. Seda, et asjad ununevad tal, sest XXX, ravimid ja alkohol ei lähe kokku, nentis ka K. Kankar ise (I kd, tl 129). Kohus peab K. Kankari ütlusi usaldusväärseteks ka seetõttu, et need on ka teda ennast süüstavad. Lisaks sellele lähevad K. Kankari ütlused toimunu osas üldjoontes kokku ka kohtu poolt eelnevalt uuritud tõenditega, sh kannatanu ütlustest nähtuvaga. Siinkohal märgib kohus sedagi, et ei näe erinevalt kaitsjatest alust kannatanu M. H. ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks. Vaadates eelnevalt käsitletud tõendeid, on kannatanu ütlused teistest tõenditest nähtuvaga riimuvad. Pealegi, kui kannatanu oleks tõepoolest mõelnud K. Kankari ja G. 8 Sonnenbergi tegevuse, sh vägivalla kasutamise välja, oleks kohtu hinnangul igati loogiline, et ta omistab neile ka tal esinenud näovigastuste tekitamise. Kannatanu välistas selle täielikult (vt otsuse punkt 15). Kannatanu ütlustes kahtlemiseks ei anna alust ka kannatanu sõrmedel esinenud lõikehaavade väljanägemine, kuivõrd kannatanu vigastusi on fotografeeritud pea nädal pärast sündmuse toimumist (sündmus 05.10.2023 ja fotod 10.10.2023). Seega on iseenesest mõistetav, et lõikehaavad, mis tekkisid mitte sõrmede noaga lõikumisel, vaid noa surumisel sõrmede vastu, on hakanud paranema ja neile on tekkinud koorik. Ka kannatanu poolt menetlejale üle antud noal G. Sonnenbergi bioloogilise materjali mitteleidumine ei sea kannatanu versiooni toimunust kahtluse alla, kuivõrd tema ütlusi toimunu osas kinnitab ülejäänud tõendikogum. Siinkohal väärib kohtu hinnangul märkimist seegi, et kohtu hinnangul puudub loogiline selgitus, miks K. Kankar, kui ta oleks tegutsenud M. H. pangakaardi ja PIN-koodide äravõtmisel üksinda, soovides võtta kannatanu arvelt sularaha, pidi pangaautomaadi juures sularaha väljavõtmiseks andma pangakaardi koos koodidega G. Sonnebergile, et viimane sularaha välja võtaks ja talle annaks. Kohtu hinnangul viitab selline K. Kankari käitumine siiski sellele, et nad tegutsesid G. Sonnenbergiga ühiselt, soovides M. H. pangakaardil olnud raha endale saada.
  17. Kohtu hinnangul jäävad ainetuks ka väited, justkui ei oleks G. Sonnenbergil ja K. Kankaril olnud vaja kannatanult vägivalda kasutades pangakaart PIN-koodidega ära võtta, kuna kannatanu oli need juba varasemalt K. Kankarile andnud. Tõepoolest nähtub tõenditest, mida kinnitas ka kannatanu ütlustes, et 05.10.2023 teostati ka erinevates väiksemate summades kauplustes makseid (I kd, tl 81). Seejuures nähtub K. Kankari ütlustest, et nende maksete tegemiseks ta M. H. PIN-koode ei saanud, vaid pidi kasutama viipemakset (I kd, tl 139). See, et M. H. väiksemateks makseteks PIN-koodi ei andnud, on kohtu hinnangul ka eluliselt usutav, kuivõrd internetist vabalt kättesaadavate andmete kohaselt ei ole väiksemateks ostudeks PIN-koodi tarvis, saab teostada viipemakseid
  19. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et 05.10.2023 võtsid K. Kankar ja G. Sonnenberg M. H. pangakaardi ja PIN-koodid temalt ära, kasutades vägivalda. Täpsemalt on tõendatud, et kui K. Kankar käskis M. H. anda enda pangakaardi ja G. Sonnenberg käskis anda ka koodid, võttis G. Sonnenberg kannatanu keeldumisel pussnoa, mille surus kannatanu parema käe sõrmedele, öeldes „nüüd hakkame sõrmi lõikuma“. Seejuures nähtub kannatanu ütlustest, et ta tundis selle tegevuse tulemusena oma elu pärast hirmu, andes seepärast koodid K. Kankarile. Tõendatud on, et K. Kankar võttis kannatanu pangakaardi ja PIN-koodid ära ajal, mil G. Sonnenberg hoidis kannatanu sõrmedel nuga ning pangaautomaadi juures jõudes andis K. Kankar M. H. pangakaardi koos koodidega G. Sonnenbergile, kes võttis seejärel kannatanu pangakontolt raha välja. Eelneva pinnalt on kohus seisukohal, et K. Kankar ja S. Sonnenberg panid röövimise toime grupis. Seda enam, et ka K. Kankari ütlusest tulenevalt oli tegemist nende ühise ja kooskõlastatud plaaniga, mida kinnitab ka käsitletud tõenditest nähtuv sündmuste käik. G. Sonnenbergi poolt kasutatud pussnuga on käsitletav relvana kasutatava muu esemena, sest seda on võimalik kasutada niisuguse vägivalla mõttes, nagu G. Sonnenberg ähvardas2, so sõrmede lõikumiseks. Seega realiseerisid K. Kankar ja G. Sonnenberg

§ 200lg 2 p 7, 8 objektiivse koosseisu.

  1. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele näitab asja ebaseadusliku omastamise eesmärk subjektiivse koosseisutunnusena kavatsust asi enda kasuks pöörata. 3 Eelnevast nähtub, et G. 1 Internetis: https://www.swedbank.ee/private/cards/paymentSolutions/contactless?language=EST; https://www.seb.ee/eraklient/kaardid 2 Riigikohtu 06.04.
  2. a otsus nr 1-21-8355, p 18 9 Sonnenberg väänas kannatanu käe selja taha ja pani talle kummutilt võetud pussnoa sõrmedele pärast seda, kui K. Kankar oli küsinud kannatanult pangakaarti ning G. Sonnenberg pangakaardi PIN-koode, kuid kannatanu oli nende andmisest keeldunud. Ehk siis on selge, et G. Sonnenberg asus vägivalda rakendama, et kannatanult soovitu kätte saada ning sel ajal, kui G. Sonnenberg kannatanu suhtes vägivalda kasutas, võttis K. Kankar kannatanu pangakaardi PIN-koodidega. Seejuures kinnitas K. Kankar, et plaan võtta M. H. pangakaart ära tekkis neil G. Sonnenbergiga, kuna seal oli raha. Seega oli pangakaardi ja selle PIN-koodide äravõtmise eesmärgiks kannatanu pangakaardil olnud raha enda kasuks pöörata. Seda näitab ka asjaolu, et kohe pärast pangakaardi ja PIN-koodide saamist lahkuti koheselt M. H. korterist ning mindi Võru tn 55F, Tartu asuvas pangaautomaadist raha välja võtma. Seega tegutsesid süüdistatavad kohtu hinnangul kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

25. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (II) 26.

§ 209

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud, teiste alternatiivide kõrval, isiku poolt, kes on varem pannud toime kelmuse.

  1. Kohtuistungil avaldas G. Sonnenberg, et neil oli E. T. võlasuhe. Sellisel seisukohal oli ta ka kohtueelses menetluses. Tema sõnul (I kd, tl 192-194) võttis ta E. T. laenu, mida ei saanud vanglasse sattumise tõttu tagasi maksta. Tal on E. T. laenu küsimise kohta ka Messengeri vestlused. E. T. on ebastabiilne inimene, kes valetab.
  2. Kuigi kaitsja jagas kohtulikul uurimisel kaitsealuse positsiooni, on kohus seisukohal, et kohtu käsutuses olevad tõendid kinnitavad G. Sonnenbergile kelmuses esitatud süüdistust. Samuti ei näe kohus alust kannatanu E. T. ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks, kuivõrd lisaks E. T. ütlustele on kohtu käsutuses ka tõendid, mis nende usaldusväärsust kinnitavad.
  3. Kannatanu ütlustest nähtub, et G. Sonnenberg rääkis kannatanule E. T. (I kd, tl 185186) vanglas võimalusest saada Rootsi Kuningriigi juhiload 700 euro eest. Gregor oli veenev ja ta uskus, et Gregor hangib talle Rootsi juhiload. Facebooki vestluses kinnitas Gregor talle korduvalt, et tema nime ja näoga Rootsi Kuningriigi load on tal olemas ja ta annab talle need nende kohtumisel. Ta tasus Gregorile juhilubade eest kokku 380 eurot: 06.09.2023 tegi enda Paysera kontolt XXX Gregori kontole XXX kande 230 eurot ja 06.10.2023 summas 150 eurot. Oktoobris 2023 hakkas ta mõistma, et Gregor ilmselt petab teda ja tema kaudu ta juhilube ei saa. Mõlemal korral pärast ülekannete tegemist kadus Gregor ära – ei vastanud ei kõnedele ega Messengeris.
  4. Kannatanu ütlusi G. Sonnenbergile ülekannete tegemise kohta kinnitavad ka Paysera LT, UAB maksete väljavõtted (I kd, tl 189-191). Nendelt on näha, et esiteks tegi kannatanu Gregor Sonnenbergi kontole XXX ülekande summas 230 eurot 06.09.2023 ja teisel korral samade rekvisiitidega 06.10.2023 summas 150 eurot, s.o kokku 380 eurot.
  5. Kohtu käsutuses on ka kannatanu E. T. ja G. Sonnenbergi vahel toimunud Facebook Messengeri vestlused (I kd, tl 225-253; 254-256). Vestluses annab G. Sonnenberg kannatanule teada, et maksed hakkavad käima läbi tema ja pilt samuti (I kd, tl 229), öeldes, et 3 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 200 komm. 9.1 10 kannatanu saab endale rattad alla ja tervisetõendit pole enam tarvis, ainult pilti (I kd, tl 230231). G. Sonnenbergi sõnul on maksumus 750 eurot (I kd, tl 234) ja kanne tuleb teha tema kontole XXX (I kd, tl 237) ning asi on töös, ollakse ootel ning kui E. T. teeb ülekande ära, on oktoobriks kõik valmis (I kd, tl 240). E. T. annab G. Sonnenbergile teada, et vajab koorikuid (I kd, tl 245), küsides kaugel need on, mille peale vastab G. Sonnenberg, et
  6. oktoobri paiku peaks kätte saama ja on E. T. õnnepäev. Viimasega E. T. nõustub, avaldades, et saab siis rattad alla ning et peab veel tunnikese Põlvas passima, aga kui oleks auto ja koorikud käes, oleks ammu kohal (I kd, tl 248). E. T. sõnul on koorikud talle nagu kingitus (I kd, tl 249) ja tal on autot vaja, kui nad toovad talle koorikud ära (I kd, tl 250).
  7. Kohtu hinnangul on eelmises punktis kajastatud E. T. ja G. Sonnenbergi vaheliste Facebook Messengeri vestluste sisu selline, mis lükkab kahtlusteta ümber G. Sonnenbergi väited võlasuhte kohta, kinnitades üheselt, et kannatanu kandis G. Sonnenbergile enda ütlustes nimetatud rahasummad, mida kinnitavad ka maksete väljavõtted, just seetõttu, et G. Sonnenberg lubas muretseda talle juhiload. Seda, et juttu ei olnud G. Sonnenbergi poolt kannatanult võetud võla tagasimaksest, näitab kohtu hinnangul seegi, et enne seda, kui G. Sonnenberg ütleb kannatanule, et lubatu maksumuseks on 750 eurot, räägib ta ka sellest, kuidas kannatanu saab endale rattad alla ja ei ole vaja enam tervisetõendit, ainult pilti. Kohtu hinnangul on üldteada, et juhiloa saamiseks on muidu tarvis kehtivat tervisetõendit. Samuti nähtub vestlusest, et kannatanu seostas nn koorikuid sellega, et tal on vaja autot, ta saaks liikuma ning oleks ammu kohal, kui tal koorikud oleks ning kui tal oleks koorikud, oleks tarvis autot. Ehk siis näitab see kohtu hinnangul, et koorikute (ja ka auto) olemasolu pidi kannatanu liikumist hõlbustama. Seda, et vestluses nimetatud 750 eurot polnud võlg, näitab ka selle kohta sõna maksumus kasutamine ning seegi, et kui G. Sonnenberg soovib E. T. käest võlgu saada, ongi ta seda küsinud otse (vt nt I kd, tl 251), mitte kasutanud võla kohta mingit muud väljendit, nt nimetanud seda koorikuteks. Veelgi enam – kui tegemist oleks tõepoolest olnud võlaga, puudub igasugune selgitus, miks tahtis G. Sonnenberg, et E. T. osa nende suhtlusest kustutaks (nt I kd, tl 238).
  8. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et G. Sonnenberg lubas muretseda E. T. Rootsi Kuningriigi juhiload, milliste eest kandis E. T. tema arvelduskontole XXX kokku 380 eurot, s.o 230 eurot
  9. septembril 2023 ning 150 eurot
  10. oktoobril
  12. G. Sonnenberg realiseeris

§ 209lg 2 p 1 objektiivse koosseisu.

G. Sonnenbergi on karistatud Tartu Maakohtu 08.05.2023. a otsusega nr 1-23-1211 kelmuste (

§ 213

lg 2 p 1, 4 ja

§ 209lg 2 p 1, 4 järgi; II kd, tl 1-48) eest.

Käesolevalt etteheidetavas kelmuses tegi kannatanu E. T. ülekande summas 380 eurot (varakäsutus) G. Sonnenbergile, kuna G. Sonnenberg veenis teda, et tema kaudu on võimalik saada Rootsi Kuningriigi juhilube (petmine), ja sai selle tulemusena saamata jäänud juhilubade eest tasudes selles summas kahju. 35. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema vähemalt otsese tahtlusega. Varalise kasu saamise osas peab süüdlane tegutsema kavatsetult, kusjuures kasu saamine ei ole oluline.4 Kohtu hinnangul tegutses G. Sonnenberg kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Kohtu hinnangul tutvustas G. Sonnenberg E. T. tema kaudu juhilubade saamise võimalust vaid eesmärgiga saada nende pakkumise läbi E. T. raha. Seda näitab ilmekalt nende suhtluse sisu (I kd, tl 229-253), kust, lisaks eelnevalt väljatoodule (otsuse p 31), on näha, kuidas G. Sonnenberg küsib kannatanult pidevalt ülekannete tegemise kohta, kinnitades 4 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 209 komm. 25, 26.1 11 sealjuures E. T., et kui kanded laekuvad, saab ta lubatud juhiload. Seda, et G. Sonnenberg vaid lubas kannatanule raha eest juhiload muretseda, kuigi tegelikult tal nende muretsemiseks plaani ei olnud ja nende lubamise eesmärgiks oli vaid E. T. raha saada, näitab kohtu hinnangul kannatanu poolt ütlustes selgitatu, et pärast mõlemat ülekannet ta G. Sonnenbergiga ei telefoni ega Messengeri kaudu enam kontakti ei saanud. 36. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. (III) 37.

§ 121

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valu tekitava kehalise väärkohtemise kõrval teise inimese tervise kahjustamise eest, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat.

  1. Nii K. Kankar kui ka tema kaitsja kinnitasid kohtulikul uurimisel, et K. Kankar on talle süüksarvatava kehalise väärkohtlemise toime pannud. Y. K. kehalist väärkohtlemist tunnistas süüdistatav ka kohtueelses menetluses.
  2. K. Kankar istus enda sõnul (I kd, tl 65-67) mõned päevad enne enda sünnipäeva koos M. P., J. T. ja Y. K. Otepää bussipeatuses ja tarvitati alkoholi. Õhtul mindi bussijaama ilmunud P. P. elukohta. Seal tahtis Y. K. endale pudelit viina kotti toppida. Tal läks selle peale silme eest mustaks, ta haaras ahju eest puuhalu ja lõi sellega Y. ühel korral pähe. Ta ei vaadanud, kas Y. sai viga, vaid läks tagumisse tuppa magama. Järgmisena mäletab ta politsei kohalolu ning Y. ja M. ära viimist.
  3. K. Kankari ütlustega on kooskõlas kannatanu ütlused (I kd, tl 5-9). Y. K. oli jaanuari lõpus või veebruari alguses 2023 K. Kankari, M. T. ja M. P. Otepää bussijaamas. Sinna tulid kaks tundmatut meesterahvast, kes tegid ettepaneku nende juurde minna. Meeste juurde jõudes oli väljas pime ja seal istusid nad korteri köögis ja jõid viina. Südaöö paiku oli tal K. Kankariga konflikt, kui viimane rebis tal kaelast hõbeketi. Ta ärkas kainestuskambris, kust vabanemisel kutsuti talle kiirabi, sest tal oli ninaluu katki ja ta oli verine. Võru haiglas tuvastati tal vasaku silma ja ümbruse ning paremal käsivarrel verevalumid, pea vasakul küljel muhk ja verevalum. Enne võõraste meeste elukohta minemist tal vigastusi polnud. Ta ei mäleta, kuidas ja kes need vigastused tekitas.
  4. Tunnistajad M. P. (I kd, tl 57-58), M. T. (I kd, tl 59-60), M. K. (I kd, tl 61-62) ja P. P. (I kd, tl 63-64) kirjeldavad sündmuse kulgu sarnaselt K. Kankari ja kannatanuga. Kõik eelnimetatud kirjeldavad, kuidas veebruari alguses 2023 liiguti Otepää bussijaamast P. P. elukohta, kus tarvitati alkoholi. Seltskonnas olid nii K. Kankar kui ka Y. K.. Seejuures tuleneb nii M. P., J. T., P. P., M. K. ja M. O. ütlustest, et koosviibimine lõppes sellega, et kohapeal käis politsei ja nii Y. kui ka M. viidi ära kainenema.
  5. P. P. elukohast toimunu osas selgub M. P. ütlustest, et ta sai hiljem teada Y. koljuluumurruga Võru haiglas olemisest. J. T. sõnul jooksis ühel hetkel Y. ninast kõvasti verd. Verd põrandal nägi lisaks J. T. ka M. K.. Seejuures kinnitas J. T., et järgmisel päeval rääkis Kadi, kuidas viskas Y. klaaspurgiga. J. T. kui ka M. K. ütluste kohaselt rääkis K. Kankar järgmisel päeval sedagi, et lõi Y. puuhaluga kas näkku otsaette või pähe.
  6. Kõige rohkem oskas toimunut kirjeldada P. P., kelle ütlused on kooskõlas juba eelnevalt kajastatutega. P. P. sõnul jõuti tema juurde õhtul kella 18-19 vahel. Ta jõudis paar 12 pitsi viina võtta ja riideid vahetada, kui kuulis Y. ja Kadi tülitsemist ning mingit kolinat. Kööki minnes nägi, et tema 0,5-liitirised purgis olev ebaküdooniahoidis oli igal pool laiali ja Y. jooksis ninast verd. Ta sai aru, et Kadi oli Y. purgiga visanud. Õhtu edenes kostus mingil hetkel elutoast naiste vahelist tüli ja räuskamist. Elutuppa minnes ta nägi, kuidas M. püüdis naisi lahutada, Y. jooksis ikka ninast verd. Järgmisel hommikul tuli see tülitsemine jutuks ja Kadi rääkis, et oli Y. köögis purgiga visanud ja hiljem puuhaluga löönud.
  7. K. Kankari poolt Y. K. kehalist väärkohtlemist kinnitavad lisaks eelnevale kaude ka sündmuse juures mitte viibinud M. O. ütlused (I kd, tl 55-56). Ta läks veebruari alguses 2023 P. P. juurde, kus olid K. Kankar, M. K., J.. Seal tuli jutuks, et eelmisel päeval oli seltskonnas olnud Ukrainast pärit naisterahvas Y.. K. Kankar rääkis, et lõi Y. puuhaluga pähe või näkku. Köögi põrandal oli ka koristamata vereloik.
  8. Eelnevaga on kooskõlas häirekeskusele tehtud kõne ja politsei vormikaamera salvestiselt (DVD-plaat II köites) ning Y. K. ja M. P. kainenemisele toimetamise protokollidest nähtuv (I kd, tl 3- 4 pöördel). Häirekeskusele tehtud kõnest selguvalt oli helistamise põhjuseks P. P. elukohas olnud inimeste häiriv käitumine. Politsei vormikaamera salvestiselt nähtub, et sündmuskohal on K. Kankar, Y. K. kui ka mitu meesterahvast. Vormikaamera salvestiselt nähtuvalt on Y. K. vigastatud ja ka K. Kankari kinnitus, et ta lõi Y.. Samuti väljendab politseiametnik vormikaamera salvestisel, et Y. K. ja M. P. viiakse kainenemisele. Protokollidest nähtuvalt toimetati Y. K. ja M. P. kainenemisele 02.02.2023 kell 02.00 Seejuures nähtub Y. K. protokollist kainenemisele toimetamine Põlvamaalt Kanepi vallast XXX aadressilt ja M. P. protokolli kohaselt oli tegemist P. P. elamisega.
  9. Lõuna-Eesti Haigla kiirabikaardist (I kd, tl 30-44) nähtuvalt kutsus Y. K. kiirabi, nagu kannatanu ka kinnitas, politsei 02.02.2023 kella 9:18 ajal ning tal tuvastati pindmine peavigastus ja pea pindmised hulgivigastused. Epikriisi L-EP23-4336 (haiguslugu L20230202-4383/02-14-L-08175) kohaselt Y. K. hospitaliseeriti temal esinenud vigastuste tõttu 19 päevaks. AS Lõuna-Eesti Haigla poolt edastatud fotodelt (I kd, tl 17-27) on näha Y. K. näopiirkonnas, sh otsmikul ning vasakul õla- ja käsivarrel esinevad vigastused.
  10. Y. K. esinenud vigastuste osas määrati viia läbi isiku kohtuarstlik ekspertiis (I kd, tl 45-46). Ekspertiisiaktis nr 23E-AOI0091 (I kd, tl 47-54) sedastatuga on tõendatud Y. K. süüdistuses toodud kehavigastuste esinemine ja nende kestus. Y. K. esines kiiruluu murd vasakul, ninaluude murrud ja nina pehmete kudede turse; põrutuskolle peaaju vasakus otsmikusagaras, nahaalune verevalum ja pehme koe turse otsmikul vasakul; verevalum vasakul silmavalgel; nahaalused verevalumid silmade laugudel ja silmade ümber, ninal, õlavartel; nahamarrastused nina all ja huultel. Nende näol on tegemist tervisekahjustusega kestvusega rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud. Need võivad olla tekkinud ajavahemikul 01.02.2023 õhtu kuni 02.02.2023 öö. Peapiirkonnas paiknevate vigastuste tekkepõhjuseks võib olla löök/löögid kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, nt rusikas käsi, kängitsetud jalg, muu ese (sh puuhalg). Õlavartel esinevate vigastuste puhul löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega ja/või kä(t)ega kannatanu õlavarte jõulisel haaramisel/muljumisel.
  11. Eeltoodud uuritud tõendid kinnitavad kogumis, et K. Kankar väärkohtles Y. K. ajavahemikul 01.02.2023 kella 19 kuni 02.02.
  12. a südaöö paiku. Kehaline väärkohtemine seisnes Y. K. purgiga näkku viskamises ning puuhaluga pähe löömises. Oma tegevusega põhjustas K. Kankar Y. K. süüdistuses toodud tervisekahjustused (loetletud ka otsuse eelmises punktis), milliste kestvus on eksperdi arvamuse kohaselt vähemalt 4 nädalat. Kohus 13 on seisukohal, et viimasena nimetatud vigastuste näol on seega tegemist tervisekahjustustega Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ (edaspidi Kord) § 1 lg 2 mõttes
  13. Seega realiseeris K. Kankar oma tegevusega

§ 121lg 2 p 1 objektiivse koosseisu.

49. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Koosseis on mõlema alternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. 6 Kohtu hinnangul pani K. Kankar süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust, et Y. K. purgiga näkku viskamisel ja puuhaluga pähe löömisel pidi K. Kankar aru saama, et tema tegevus võib lisaks valule tekitada Y. K. tervisekahjustusi. Eriti, kui arvestada, et sellise järelmi saabumine on arusaadav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. 50. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (IV) 51.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 52. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.7 Süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. See, et süüdistataval on näiteks üks kriminaal- ja neli kehtivat väärteokaristust ja et ta pani kuriteod toime katseajal, ei iseloomusta kuritegusid, vaid tema isikut. Seega saab neid arvestada alles pärast süü suurusele vastava karistuse kindlakstegemist selle korrigeerimisel eripreventiivsetel kaalutlustel.8 53.

§ 200

lg 2 p 7, 8 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

§ 209

lg 2 p 1 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse ning

§ 121

lg 2 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

  1. Hinnates G. Sonnenbergi süü suurust, võtab kohus arvesse, et G. Sonnenberg pani toime kelmuse, tekitades kannatanule varalist kahju, ning grupis koos kaassüüdistatava K. Kankariga röövimise. Seejuures nähtub tõendikogumist, et G. Sonnenberg oli isikuks, kes ähvardas kannatanut noaga ning kannatanule tekkisid tema tegevuse tulemusena sõrmedele väiksemad lõikehaavad. Samas ei olnud rakendatud vägivald oma olemuselt väga intensiivne. K. Kankar vägivalda kannatanu suhtes ei kasutanud. Eeltoodud etteheidetavad teod on pandud toime lühikese ajavahemiku sees, sh suhtles G. Sonnenberg kelmuses kannatanuga nii enne 5 Määruse § 1 lg 2 sätestab, et tervisekahjustus määruse mõttes on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. 6 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 6 7 Riigikohtu 03.04.
  2. a otsus nr 1-18-2232, p 71 8 Riigikohtu 03.04.
  3. a otsus nr 1-22-227, p 10 14 kui ka pärast röövimise toimepanemist. Kohus ei ole tuvastanud ei karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57

mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Kohus hindab G. Sonnenbergi süü keskmiseks.

  1. Karistusregistri teatise kohaselt (I kd, tl 207-219) on G. Sonnenbergi korduvalt kriminaalkorras karistatud. Seejuures on ta teatiselt nähtuvalt kandnud ka reaalset vangistust, teinud üldkasulikku tööd. Viimati karistati teda Tartu Maakohtu 08.05.
  2. a otsusega nr 123-1211

§ 213

lg 2 p 1, 4,

§ 209

lg 2 p 1, 4 ja

§ 274

lg 1 järgi ning mõisteti

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võtta ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64lg 1 alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 04.10.2021.

a otsusega 1-21-6020 mõistetud karistusega, karistades teda 2 aasta ja 7-kuulise vangistusega, millest jäi ära kantud karistuse mahaarvamisel kanda 1 aasta ja 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus selle karistuse hulka ja kanda jäi 1 aasta 5 kuud ja 10 päeva vangistust. Seda karistust pidas kohus võimalikuks kohaldada G. Sonnenbergi suhtes tingimisi 3 aasta ja 1-kuulise katseajaga ning ühes

§ 75lg 2 p-des 1, 4, 8 sätestatud lisakohustustega.

Käesolev menetlus näitab, et G. Sonnenbergile varasemalt mõistetud karistused ega ka viimati 08.05.

  1. a otsusega mõistetud karistus ei ole teda oma mõtlemises ega sellest tulenevalt käitumises korrektiive tegema pannud ja teda õiguskuulekusele suunatud. Vastupidi, ta on jätkanud oma õigusvastast käitumist, jätkates vaid lühikese aja möödumisel pärast viimast kohtuotsust kuritegude toimepanemist. Neil asjaoludel tuleb kohtu hinnangul nõustuda prokuröri poolt avaldatuga, et võimalused G. Sonnenbergi vabadusse jätmiseks on ammendunud ning ainuvõimalik on tema karistamise reaalse vangistusega.
  2. Eeltoodule tuginevalt mõistab kohus Gregor Sonnenbergi süüdi

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi, mõistes talle karistuseks 4 aastat vangistust, ja

§ 209

lg 2 p 1 järgi, mõistes talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistab kohus Gregor Sonnenbergile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kuivõrd kohus lahendab asja lühimenetluses, tuleb mõistetud karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, s.o 1 aasta ja 8 kuu vangistuse võrra ning mõista Gregor Sonnenbergile karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Kuivõrd G. Sonnenberg pani uued kuriteod toime Tartu Maakohtu 08.05.2023. a otsusega nr 1-23-1211 mõistetud karistuse kandmise ajal, tuleb

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust selle otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuu ja 10 päeva vangistuse võrra, mõistes Gregor Sonnenbergile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 9 kuud ja 10 päeva vangistust. Vastavalt

§ 68

lg-s 1 sätestatule arvestab kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, määrates, et 4 aasta 9 kuu ja 10 päeva pikkuse vangistuse kandmist tuleb arvestada alates G. Sonnenbergi kinnipidamisest, s.o alates 19.10.2023 (I kd, tl 147-150). G. Sonnenbergi tõkend vahistamine tuleb jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 57. Analüüsides K. Kankari süü suurust võtab kohus arvesse, et K. Kankar tarvitas vägivalda Y. K. suhtes ühise alkoholi tarvitamise käigus ning olukorras, kus kannatanu ise enda käitumisega selle vallandumist ei põhjustanud. Väidetavat alkoholipudeli peitmist ei saa pidada kohtu hinnangul tegevuseks, mis peaks päädima vägivalla kasutamisega. K. Kankari rakendatud vägivald seisnes nii kannatanu purgiga viskamises kui ka puuhaluga pähe löömises, millega ta põhjustas kannatanule erinevaid tervisekahjustusi kestvusega vähemalt 4 nädalat. Lisaks Y. K. tervise kahjustamisele pani K. Kankar grupis G. Sonnenbergiga toime ka röövimise. Röövimise puhul K. Kankar kannatanu suhtes vägivalda ei rakendanud. Kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57

mõttes ega karistust 15 raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Kohus hindab neil asjaoludel K. Kankari süü keskmiseks. 58. Kohus on seisukohal, et varem kriminaalkorras karistamata (I kd, tl 141-142) K.Kankari puhul piisab karistuse eesmärkide saavutamiseks

§ 121

lg 2 p 1 järgi sanktsiooni keskmisest määrast kergema karistusega, s.o 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning

§ 200

lg 2 p 7 järgi sanktsiooni miinimummäära lähedale jääva karistusega, s.o 3 aasta ja 6-kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel tuleb mõista talle liitkaristuseks, suurendades üksikkaristustest raskeimat, 4 aastat vangistust. Kuivõrd kohus lahendab kriminaalasja lühimenetluses, tuleb seda karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes K. Kankarile karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Arvestades kuritegude asjaolusid ja K. Kankaril varasemate karistuste puudumist, ei pea kohus selle tähtajalise vangistuse ärakandmist tema poolt otstarbekaks. Küll aga peab kohus vajalikuks rakendada K. Kankari suhtes kriminaalhooldust, aitamaks K. Kankaril oma eluga taas järjele saada, et ta enam kuritegusid toime ei paneks. Seega vabastab kohus K. Kankari

§ 74lgte 1, 4 alusel mõistetud karistuse kandmisest 4-aastase katseajaga.

59. Süüdistatava G. Sonnenbergi kaitsja taotlus, et tema kaitsealusele hüvitataks SKHS § 5 lg 1 p 1 alusel mittevaraline kahju seoses vahistamisega, jääb tagajärjetuks. Kuivõrd kohtu hinnangul on G. Sonnenbergi süüdistus tõendatud, on käesolev otsus tema suhtes süüdimõistev. SKHS § 5 lg 1 p 1 alusel on isikul õigus nõuda vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist, kui ta mõistetakse õigeks või kui menetlus tema suhtes

§ 199lg 1 p-de 1, 2, 5 alusel lõpetatakse.

Seega G. Sonnenbergile kahju hüvitamiseks alust ei ole. (V)

  1. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
  2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 kohaselt kuulub varaline kahju hüvitamisele. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks otsene varaline kahju. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. Tulenevalt VÕS § 127 lg-s 1 sätestatule on kahju hüvitamise eesmärgiks kannatanu seadmine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
  3. Asjas on G. Sonnenbergi vastu esitanud tsiviilhagi kannatanu E. T. (I kd, tl 188), nõudes varalise kahju 380 eurot hüvitamist ja kannatanu M. H. (I kd, tl 82), nõudes K. Kankarilt ja G. Sonnenbergilt varalise kahju 719,50 eurot hüvitamist. Kohtulikul uurimisel avaldas G. Sonnenberg valmisolekut E. T. nõutud summa hüvitamiseks. Samuti olid K. Kankar ja G. Sonnenberg mõlemad valmis hüvitama poole M. H. poolt nõutust. Samas tuleneb nende selgitustest, et nad ei tunnista kannatanutele kahju tekitamist kuritegude toimepanemisega.
  4. Kohus luges eelnevalt tõendatuks G. Sonnenbergi poolt kelmuse toimepanemise E. T. suhtes. Kuivõrd kannatanu E. T. tegi G. Sonnenbergile viimase lubatud juhilubade eest ülekandeid kokku summas 380 eurot, on kannatanu nõue täies ulatuses põhjendatud. Samuti 16 luges kohus tõendatuks, et K. Kankar ja G. Sonnenberg, võtnud kannatanult M. H. ära pangakaardi ja selle PIN-koodid, võtsid ühiselt tema pangakontolt välja sularaha 700 eurot. Samuti nähtus tõenditest, et selle sularaha väljavõtmisega kaasnes tasu 19,50 eurot. Seega on kannatanu M. H. nõue samuti täies ulatuses põhjendatud. Seega tuleb G. Sonnenbergil hüvitada kannatanule E. T. õigusvastaselt tekitatud kahju 380 eurot ja kuivõrd K. Kankar ja G. Sonnenberg panid M. H. suhtes kuriteo toime grupis, tuleb neil VÕS § 137 lg 1 alusel solidaarselt hüvitada M. H. õigusvastaselt tekitatud kahju 719,50 eurot. (VI)
  5. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
  6. G. Sonnenbergi menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 210 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 100,80 eurot, 86,40 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2050 eurot (alates
  7. jaanuarist 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot). Seega on menetluskulud kokku 2447,20 eurot.
  8. Kohtu käsutuses oleva teatise kohaselt oli G. Sonnenbergi päevasissetuleku suuruseks, arvutamise aluseks aasta 2022, 0 eurot (I kd, tl 222). Lisaks avaldas G. Sonnenberg istungil, et sai vabaduses XXX XXX eurot. Tal on XXX ning ta võtab XXX, XXX. Vanglas olles ei ole tal võimalik menetluskulusid tasuda.
  9. Kohus on seisukohal, et kuivõrd G. Sonnenbergi sissetulekuks vabaduses oli XXX, ta on küllaltki pikalt viibinud kinnipidamiskohas (eelvangistuses alates 19.10.2023) ning tal tuleb käesoleva otsuse alusel hüvitada ka kahele kannatanule tekitatud kahju, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta tema menetluskuludest pool, s.o ekspertiisikulust 105 eurot, kaitsjatasust 93,60 eurot ning sundrahast 1025 eurot, riigi kanda. Eeltoodu alusel mõistab kohus G. Sonnenbergilt KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel menetluskuluna riigieelarvesse välja ekspertiisikulu 105 eurot, kaitsjatasu 93,60 eurot ning sundraha 1025 eurot. G. Sonnenberg kohustub menetluskulud ära tasuma ühekordse maksena 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  10. K. Kankari menetluskuluks on käesolevas asjas KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 210 eurot ja 61 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 630,74 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral lisanduva sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2050 eurot (alates
  11. jaanuarist 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot). Seega on menetluskulud kokku 2951,74 eurot.
  12. K. Kankari päevasissetuleku suuruseks, arvutamise aluseks aasta 2022, oli 0 eurot (I kd, tl 145). K. Kankari istungil avaldatu kohaselt saab ta XXX XXX eurot ja tal on kulutusi XXX Tema enesetunne sõltub päevast. Ta elab koos XXX ja tema XXX, kes ei ela temaga koos. Ta taotleb menetluskulude vähendamist ja nende ositi tasumise võimaldamist.
  13. Kohus on seisukohal, et arvestades, et K. Kankari sissetulekuks on XXX, mille eest 17 tuleb osta XXX kui ka tasuda muid igapäevakulusid, käib menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine talle ilmselgelt üle jõu. Eriti arvestades, et käesoleva otsuse alusel tuleb K. Kankaril solidaarselt G. Sonnenbergiga hüvitada ka M. H. tekitatud kahju. Sellest tulenevalt jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel K. Kankari ekspertiisikulust 180 eurot, kaitsjatasust 420,74 eurot ja sundrahast 1366 eurot, riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõistab kohus K. Kankarilt menetluskuluna riigieelarvesse välja ekspertiisikulu 91 eurot, kaitsjatasu 210 eurot ja sundraha 684 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb K. Kankaril menetluskulu kokku 985 eurot ära tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 82,08 eurot ja viimasel
  14. kuul 82,12 eurot. (VII)
  15. Käesolevas asjas on DVD-plaadile salvestatud 02.02.2023 tehtud kõnede salvestised ja patrullpolitsei vormikaamera 9 videosalvestis. DVD-R plaadile on salvestatud Häirekeskusesse 06.10.2023 tehtud kõne salvestis, AS SEB Pank saadetud fotod, Maxima ja Euroapteegi videosalvestised. Mõlemad plaadid asuvad kriminaalasja juures ja kohus on seisukohal, et need tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel selle juurde ka jätta.
  16. Käesolevas asjas on üleandmise-vastuvõtmise akti nr 355 alusel Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlasse (Riia 132, Tartu) antud hoiule kannatanule M. H. kuuluv nuga (I kd, tl 117). Kohus on seisukohal, et see kuulub KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kannatanule tagastamisele.
  17. KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus saada teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale ning taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.
  18. Kannatanu E. T. kordas kohtuistungil varasemalt avaldatud soovi (I kd, tl 187) saada teavitust süüdistatava vahistamise, vahi alt vabastamise, ennetähtaegse vabastamise ning kinnipidamisasutusest põgenemise kohta e-posti XXX teel. Samasisulisi teavitusi on soovinud ka kannatanu M. H. (I kd, tl 80). Kannatanu Y. K. ei ole teavitusi soovinud (I kd, tl 10-11). Kohus tegi kindlaks, et süüdistatavatele esitatud süüdistused on tõendatud, seega on kannatanutel õigus saada taotletud teavet ning nende teavitamissoovid tuleb kajastada kohtuotsuse resolutiivosas. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja Kohtunik 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.