lg 1 p 11 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Kokkuleppe esemeks on
lg 1 p 11 kohaselt süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse aluse ja eseme osas kokkuleppe sõlmimine. Kohtuotsuse tegemisel süüdistatava süüdimõistmise ja kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta (
lg 1 p 5) ei või kohus omaalgatuslikult muuta kokkuleppe eset (RKKK 3-1-1-103-15). Süüdistatavat ja kaitsjat teavitamata ning nende nõusolekut küsimata kohtuotsusega kokkuleppe muutmine rikub süüdistatava õigust kokkuleppekohasele kohtuotsusele, mida tuleb käsitada kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide olulise rikkumisena. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele mh ka tsiviilhagi osas. 5. Kuna süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi kuulub kokkuleppe esemesse, kohalduvad selle vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda selles osas otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −
Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise
lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub
lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka tsiviilhagi väljamõistmise vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud tsiviilhagi väljamõistmise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või
lg 1 sätte rikkumisele.
lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus
6. Kriminaalasjas on T.T , tema kaitsja ja prokuröri vahel 13.09.2018 sõlmitud kokkulepe (V köide tl 44-45), milles muuhulgas on ära näidatud kuritegudega tekitatud kahju laad ja suurus. Kokkuleppes on ära toodud tsiviilhagi alus ja ese ning süüdistatavalt väljamõistetava kahju suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb T.T-l hüvitada kannatanu MH-le 210 eurot ning kannatanu LE-le 1870 eurot. Maakohus on seega lähtunud sõlmitud kokkuleppest. T.T kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (V köide tl 45 pöördel). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja tsiviilhagide alusel väljamõistetud summade tasumise osas jõudnud kokkuleppele. 2
Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole
Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta
lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06. 8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.